Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
3. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
4. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
5. Abakala (Ballerus ballerus)
6. Abiogenees
7. Adamson Amandus
8. aer
9. aerjalalised (kopepoodid)
10. Ahing (västar; angerjaahing)
11. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
12. Ahtuba
13. Ahven (Perca fluviatilis)
14. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
15. Aiauss
16. ainupõlvsed
17. Akuraid (Narcine)
18. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
19. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
20. albatrossid
21. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
22. Allveevahimees
23. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
24. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
25. Amudarja
26. Amuur
27. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
28. Anemomeeter
29. Angerja oja (Angerja jõgi)
30. Angerjaõngejada
31. Angerjas (Anguilla anguilla)
32. Angerjas (pärimus)
33. Angerjas jaapani köögis
34. Angerjasöömise ajaloost
35. Angerjaõngejada
36. Angersägad (Clarias)
37. Angulas
38. Anisakiaas (anisakidoos)
39. Anisakiidid (Anisakidae)
40. Anne kanal
41. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
42. Anšoovislased (Engraulidae)
43. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
44. Antagonism
45. Araabia meri
46. Arapaima
47. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
48. Arteesia vesi
49. Astelraid (Dasyatis)
50. Astelraid 2 (Bathytoshia)
51. Astelraid 3 (Hemitrygon),
52. Astelraid 6 (Fontitrygon)
53. Atla jõgi
54. Atla laht
55. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
56. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
57. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
58. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
59. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
60. Atlandiraid (Atlantoraja)
61. atraktant (atrahent)
62. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
63. Baikal
64. Balzer
65. Barramundi
66. Bass
67. Bellingshausen
68. Beluuga (Huso huso)
69. Bentaal
70. Bentos
71. Bete
72. Bete Krokodil
73. Biofilter
74. Bioturbatsioon
75. Birdeye
76. Birjussa
77. bissa
78. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
79. Botvinja
80. Brahmaputra
81. Briis
82. Buran (mootorsaan)
83. Canvey saare elukas
84. Castingu MM
85. Chessie (veekrüptiid USAs)
86. Cooki saared
87. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
88. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
89. Creme
90. D.A.M.
91. Daing
92. Dirhami laht
93. Donburi
94. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
95. Ebabootsiad (Parabotia)
96. Ebisu (jaapani kalajumal)
97. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
98. Eesti jõgede loend
99. Eesti järved
100. Eesti järvede loend
101. Eesti Kalur
102. Eesti lahed (tähestikuline loend)
103. Eesti Merekool
104. EFTTA
105. Elango, Julius
106. Emajõe Lodjaselts
107. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
108. Emakala (Zoarces viviparus)
109. End, Albert Arvo
110. Endla järvestik
111. Erikson, Juhan (kalatööstur)
112. Erinarkid (Heteronarce)
113. Erm Vaike
114. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
115. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
116. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
117. Fenkol (apteegitill)
118. Flambeau
119. Fotofoor
120. Friteerimine
121. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
122. Garum ja liquamen
123. Gupi (Poecilia reticulata)
124. Haamerhai (Eusphyra blochii)
125. Haid kulinaarias
126. Hailiha nimekujud
127. Hakk-kala
128. Hallhaid (Carcharhinus)
129. Hammassärg (Rutilus frisii)
130. Harilaid
131. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
132. Harilik meriangerjas (Conger conger)
133. Harilik merilohe (Trachinus draco)
134. Harilik mullauss (maauss)
135. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
136. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
137. Harilik taimen (Hucho taimen)
138. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
139. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
140. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
141. Harju alamvesikond
142. Hauapüük
143. Haug püügikalana
144. Haug toidukalana
145. Haugasraid (Aetobatus)
146. Heeringalised (Clupeiformes)
147. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
148. Heeringlased (Clupeidae)
149. Heik (Hake) kalanimedes
150. Heintz Karl
151. Heleraid (Leucoraja)
152. Hensen, Victor
153. Hi-Lo
154. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
155. Hiinatrullid (Yunnanilus)
156. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
157. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
158. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
159. Hobulaiuskraadid
160. Hollandi kaste
161. Homaarlased (Nephropidae)
162. Hulkharjasussid (Polychaeta)
163. Hõbekoger (Carassius gibelio)
164. Hõimkond
165. Hämarhaid (Scymnodalatias)
166. Hülgepüük
167. Iilastuli
168. Imiussid (Trematoda)
169. Indo-Vaikne ookeaniala
170. Invincible (Nilsu)
171. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
172. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
173. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
174. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
175. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
176. Jahumardika vastne (jahuuss)
177. Johannes Vares
178. Jussi järved
179. Juust õngesöödana
180. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
181. Jõehallhaid (Glyphis)
182. Jõemõisa-Kaiu järvestik
183. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
184. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
185. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
186. Jämesabaraid (Urolophus)
187. Järveelustik ehk limnobios
188. Järvekoletised
189. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
190. Jäseraid (Cruriraja)
191. Jääpüük
192. Jäärauad
193. Kaanid (Hirudinea)
194. Kaarmise järv (Karmise järv)
195. Kaaviari ajaloost
196. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
197. Kahvamine
198. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
199. Kalakaste
200. Kalakasvatus
201. Kalakasvatus Eestis
202. Kalamüüdid ja müütilised kalad
203. Kalandus
204. Kalanduskoda
205. Kalaparv
206. Kalurite loitse ja ütlusi
207. Kaluuga (Huso dauricus)
208. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
209. Karelestad (Hippoglossoides)
210. Kartul
211. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
212. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
213. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
214. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
215. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
216. Katsuobushi
217. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
218. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
219. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
220. Kidata konks
221. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
222. Kiinide vastsed
223. Kiisk (pärimus)
224. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
225. Kilu nimelugu
226. Kinnine haspelrull
227. Kinnise rulli ehitus
228. Kirptirgu sidumise sõlm 1
229. kiviahvenlased (Serranidae)
230. Kivitrullingud (Nemacheilus)
231. Koerhaid (Scyliorhinus)
232. Koerhailased (Scyliorhinidae)
233. Koger (Carassius carassius)
234. Kogred (Carassius)
235. Koibraid (Sinobatis)
236. konks (õngekonks)
237. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
238. Koonhaid (Rhizoprionodon)
239. Koorküla järvestik
240. Kopskalad (Dipnoi)
241. Kosmoidsoomus
242. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
243. Kuivatamine/vinnutamine
244. Kuldkala (Carassius auratus)
245. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
246. Kura säär
247. Kuremaa järv (Kurema järv)
248. Kussie (jaapani järvekoletis)
249. Kuusamon Uistin Oy
250. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
251. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
252. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
253. Kärbsed õngesöödana
254. Kärbsenukk (kärbsekookon)
255. Kärbsetõugud meditsiinis
256. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
257. Kärphaid (Mustelus)
258. Kärsshingud (Acantopsis)
259. Käsiõng
260. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
261. Käärtrullid (Schistura) 2
262. Käärtrullid (Schistura) 3
263. Lahtise rulli ehitus
264. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
265. Lahtise rulli vänt
266. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
267. Lakerda (türgipärane soolakala)
268. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
269. Landilugu: dr Heintz
270. Landilugu: Kuusamo puukala
271. Landilugu: Nilsu
272. Lasa järv [Koorküla järvestik]
273. Lasnhaid (Scoliodon)
274. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
275. Leevi jõgi
276. Leivast õngesöödad
277. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
278. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
279. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
280. Lestad (Platichthys)
281. Libekala
282. Liblikate röövikud
283. Liblikraid (Gymnura)
284. Liftahvenad (Helicolenus)
285. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
286. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
287. Linajärv (Jussi Linajärv)
288. Linask (Tinca tinca)
289. Linné, Karl
290. Linnuroni (Ligula intestinalis)
291. Lintsabalased (Trichiuridae)
292. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
293. Logardraid 3 (Pseudobatos)
294. Logardrailased (Rhinobatidae)
295. Lonthülged (Mirounga)
296. Loobu jõgi
297. Lophius budegassa (must merikurat)
298. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
299. Luts (Lota lota)
300. Lõunaraid (Zearaja)
301. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
302. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
303. Läänesaarte alamvesikond
304. maailma jõed (loend)
305. Maggot
306. Majak (kolhoos)
307. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
308. Man
309. Mannasöödad
310. Maskraid (Neotrygon)
311. meduus
312. Merehaigus
313. Merekoletised
314. Meremeeste uskumused
315. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
316. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
317. Merikeellased (Soleidae)
318. Merikogerlased (Sparidae)
319. Merikoha (Sander marinus)
320. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
321. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
322. Meriluts (Brosme brosme)
323. Merineitsi
324. Meripuugid (Scorpaena)
325. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
326. Merisutt (Petromyzon marinus)
327. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
328. Merluusid (Merluccius)
329. Metsprussakas
330. Miiu
331. Moiva (Mallotus villosus)
332. Mokkparrakad (Labeobarbus)
333. Morilased (Moridae)
334. muda
335. Mudaelustik ehk pelon
336. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
337. Mussie (järvekoletis Kanadas)
338. Mussoon
339. Must marliin (Istiompax indica)
340. Mustatäpitõbi
341. Musthaid (Apristurus)
342. Mustjõe alamvesikond
343. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
344. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
345. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
346. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
347. Mõrrapüük
348. Mõõkkala (Xiphias gladius)
349. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
350. Määr, Aleksander
351. Mölder, August
352. Müütilised veeolendid
353. Naaskelraid (Pastinachus)
354. Nahknark (Crassinarke dormitor)
355. Naissaar
356. Narva veehoidla
357. Nasv
358. Navaaga (Eleginus nawaga)
359. Nelikant-kaldauss
360. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
361. Niituimlutslased (Physidae)
362. Nirkhailased (Hemigaleidae)
363. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
364. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
365. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
366. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
367. Nugishaid (Triakis)
368. Nuutraid (Himantura)
369. Näkk (eesti)
370. Oad, Jaan
371. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
372. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
373. Ogahaid (Squalus)
374. Ogasilmad (Pangio)
375. Ojamaa (Gotland)
376. Okasturilased (Notacanthidae)
377. Okishaid (Centroscyllium)
378. ondatra (piisamrott, biisamrott)
379. Osmussaar
380. Pakssabaraid (Trygonoptera)
381. paneerimine
382. Paunküla veehoidla
383. Peen kõduuss
384. Peipsi alamvesikond
385. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
386. Pettai, Elmar Voldemar
387. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
388. Pigo (Rutilus pigus)
389. Pihklased (Myxini)
390. Pihtla kalakasvandus
391. Piikraid (Urobatis)
392. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
393. Piimjas soouss
394. Piiskopikala (bishop fish)
395. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
396. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
397. Pimenarkid (Typhlonarke)
398. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
399. Poi
400. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
401. Polaarhaid (Somniosus)
402. Poola uss
403. Prespa forell (Salmo peristericus)
404. Prussakas ja tarakan
405. Psammon
406. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
407. Punane vihmauss (pool-ööuss)
408. Purikalalased (Istiophoridae)
409. Purjus krevetid
410. Puukala (Kuusamo puukala)
411. Põhjavee-elustik
412. Põishüljes (Cystophora cristata)
413. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
414. Põlula Kalakasvatuskeskus
415. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
416. Pärimus: Kaussjärv
417. Pärimus: Lutsu järv
418. Pärimus: Otepää Pühajärv
419. Pärimus: Raudjärve kullapütt
420. Pärimus: Uhtjärv
421. Pärimus: Verijärv
422. Pärnu alamvesikond
423. Pärnu Kalakombinaat
424. Pärnu kalanduskool
425. Rabakonn
426. Raid (Raja)
427. Rakfisk ehk norra hapukala
428. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
429. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
430. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
431. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
432. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
433. Reobiont
434. Riffhai (Triaenodon obesus)
435. Rihmsabaraid (Taeniura)
436. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
437. Riikoja Heinrich
438. Ristkok, Jüri
439. Robalod (Centropomus)
440. Roheline mullauss
441. Rohukonn
442. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
443. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
444. Rombkalad (Bothus)
445. Rombkalalased (Bothidae)
446. Roosa mullauss
447. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
448. Ruske käärtrull (Schistura russa)
449. Russalka
450. Rõbak Baltiki
451. Rõuge järvestik
452. Räimeõng
453. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
454. Saadjärv (Saadrejärv)
455. Saaghailised (Pristiophoriformes)
456. Saagsabahaid (Galeus)
457. Sagrits, Richard
458. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
459. Sammet, Jaak
460. Sannakji
461. Sardiin (Sardina pilchardus)
462. Sardiinid
463. Sardinellid (Sardinella)
464. Saunja laht
465. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
466. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
467. Sidrunhaid (Negaprion)
468. Siiad (Coregonus)
469. Siig - huvipüük Eestis
470. Siig spordikalana Skandinaavias
471. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
472. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
473. Sinakas soouss
474. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
475. siugkonnalised (apoodid)
476. Soomuskuked (Lepidotrigla)
477. Soomuslest (Limanda limanda)
478. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
479. Sovetskaja Rodina (laev)
480. Spinningisti kaksteist käsku
481. Staratel
482. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
483. Stroganina
484. Sump (kumm, pandur, märss)
485. Sumplaev
486. Susski, Vladimir
487. Suue
488. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
489. Suur mullauss
490. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
491. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
492. Suurallikas
493. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
494. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
495. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
496. Sõnnikuuss
497. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
498. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
499. Südvester
500. Sünkraid (Amblyraja)
501. Süvahaid (Centroscymnus)
502. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
503. Süvaraid (Bathyraja)
504. Šelfihaid (Halaelurus)
505. Zoobentos
506. Taaliku sadam
507. Tabadusekepp
508. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
509. Tainas angerjapüügiks
510. Tallinna Kalakombinaat
511. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
512. Tallinna Merekolledž
513. Tamm, Friedrich
514. Tamula järv (Tamla järv)
515. Tatrakakud
516. Temera (Temera hardwickii)
517. Tempura
518. Tiit Hunt. Eesti kalad
519. Tintlased (Osmeridae)
520. Tippviidikad (Alburnoides)
521. Tobiased (Ammodytes)
522. Tooder
523. Traaler
524. Traalnoot
525. Traalpüük
526. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
527. Triivpüük
528. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
529. Trullinglased (Nemacheilidae)
530. Trullingud (Barbatula)
531. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
532. Tuletorn
533. Tume vihmauss
534. Tumehaid (Etmopterus)
535. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
536. Tursad (Gadus)
537. Tursamaks
538. Tursamaksa konserveerimine
539. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
540. Tuul
541. tuulekala (pärimus)
542. Tuur
543. Tuurlased (Acipenseridae)
544. Tõugjärv (Küünjärv)
545. Tõugussaare raba laugas
546. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
547. Tääkraid (Urotrygon)
548. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
549. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
550. Ukraina (baaslaev)
551. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
552. Unadon
553. Und
554. Undiin
555. Urbukse järv (Urbuse järv)
556. Ussikonks (säärekidadega konks)
557. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
558. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
559. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
560. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
561. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
562. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
563. Valgeninahai (Nasolamia velox)
564. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
565. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
566. Vasarhaid (Sphyrna)
567. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
568. Vastne
569. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
570. vesikond
571. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
572. Vihmauslased (Lumbricidae)
573. Vihmauss (liigid)
574. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
575. Viitina kuurits
576. Vimb (Vimba vimba)
577. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
578. Vinkelhaid (Oxynotus)
579. Vinnutatud räimed
580. Viru alamvesikond
581. Viuraid (Aetomylaeus)
582. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
583. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
584. Võldas (Cottus gobio)
585. Võrtsjärve alamvesikond
586. Väheharjasussid
587. Vähilaadsed
588. väike meriahven (Sebastes viviparus)
589. Väike ogahai (Squalus blainville)
590. Väike saagrai (Pristis clavata)
591. väike tobias (nigli, väiketobias)
592. Väikeraid (Rajella)
593. Väikesuulest (Microstomus kitt)
594. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
595. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
596. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
597. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
598. Õlikook
599. Õngekonksu ajaloost
600. Õngitsemine+
601. Õnne lõhe
602. Äntu järved
603. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
604. Ülemiste järv
605. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
606. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Aafrikaparrakad (Enteromius) 2

Artikli Aafrikaparrakad (Enteromius) järg:


Enteromius pallidus A. Smith, 1841 (Goldie barb) – hele aafrikaparrak, hele pardkala. Aafrika: Kapimaa idaosas ja Natali piirkonnas selgeveelistes ojades. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 7 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.



Enteromius paludinosus W. K. H. Peters, 1852 (Straightfin barb) – soo-aafrikaparrak, soo-pardkala. Aafrika: Burundi, Keenia, Malawi, Tanzaania, uganda; aeglastes jõgedes, järvedes, paduratel, soodes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 15 cm (SL). Pole ohustatud. Kaubanduslik väljapüük.



Enteromius papilio Banister & R. G. Bailey, 1979 – liblik-aafrikaparrak, liblik-pardkala. Aafrika: leitud Kongo DV-s üksnes Kasuku jõkke voolavas Sciere ojas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 2,1 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius parablabes Daget, 1957 – pendjari aafrikaparrak, pendjari pardkala. Aafrika: endeemne liik Beninis Volta jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 6,2 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius parajae Van den Bergh & Teugels, 1998 – ülemsanaga aafrikaparrak, ülemsanaga pardkala. Aafrika: Kamerunis Sanaga jõestiku ülemjooksul ja Kouilou-Niari jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4,2 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius pellegrini Poll, 1939 (Pellegrin's barb) – pellegrini aafrikaparrak, pellegrini pardkala. Aafrika: Burundi, Rwanda, Tanzaania, Uganda jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 11,7 cm (SL). Pole ohustatud.



Enteromius perince Rüppell, 1835 – benué aafrikaparrak, benué pardkala. Aafrika: Niiluse ja Volta vesikondades, Tžaadi, Alberti ja Edwardi järvede, Benué jõe, Tšaadi ja Nigeri jõgede vesikondades. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 8,9 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius petchkovskyi Poll, 1967 – petškovski aafrikaparrak, petškovski pardkala. Aafrika: endeemik Angoolas Alto Cuilo jõe vesikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 30 cm (SL). Ohustatus määramata.



Enteromius pleurogramma Boulenger, 1902 – mustviirg-aafrikaparrak, mustviirg-pardkala. Aafrika: endeemik Etioopias Tana järves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4,0 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius pobeguini Pellegrin, 1911 – pobeguini aafrikaparrak, poberguini pardkala. Aafrika: Sudaanis Nigeri, Senegali, Gambia ja Volta vesikondades, Elevandiluurannikul Comoé, Bandama ja Sassandra jõgedes, Guineas Tominé jões, Mauritaanias Adrari mäestikus, Malis Bandiagara platool. Mageveeline, bentopelaagiline, potamodroomne, troopiline. Pikkus kuni 5,4 cm (SL). Pole ohustatud.



Enteromius poechii Steindachner, 1911 (Dashtail barb) – sabalaik-aafrikaparrak, sabalaik-pardkala. Taksonoomiline paigutus ebakindel. Aafrika: Kesk-Aafrika lääneosas Zimbabwest ja Namiibiast Kongo DV-ni. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 11 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene väljapüük; akvaristikaäri; kasutatakse söödakalana.



Enteromius potamogalis Cope, 1867 – muni aafrikaparrak(eestikeelse nime puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aafrika: Ekvatoriaal-Guineas Rio Muni jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 12,1 cm . Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius prionacanthus Mahnert & Géry, 1982 – ogowe aafrikaparrak, ogowe pardkala. Aafrika: laialt levinud endeemne liik Gabonis. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 9,2 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius profundus Greenwood, 1970 – süva-aafrikaparrak, süva-pardkala. Aafrika: endeemne liik Victoria järves 18-65 m sügavusel. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 6,3 cm (SL). Pole ohustatud.



Enteromius pseudotoppiniSeegers, 1996 – rukwa aafrikaparrak, rukwa pardkala. Aafrika: Tansaania jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4,5 cm (TL). Ohustatud.



Enteromius pumilus Boulenger, 1901 – pisike aafrikaparrak, pisike pardkala. Aafrika: Valge niilus, Niilus, Nuubia järv. Mageveeline, bentopelaagiline, potamodroomne, troopiline. Pikkus kuni 2,3 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius punctitaeniatus Daget, 1954 – täpiktriip-aafrikaparrak, täpiktriip-pardkala. Aafrika: Lääne-Aafrikas Senegalist Nigeeriani. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 3,8 cm (SL). Pole ohustatud.



Enteromius pygmaeus Poll & J. P. Gosse, 1963 – kääbus-aafrikaparrak, kääbus-pardkala. Aafrika: Kongo DV-s Kongo jõe keskjooksu vesikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 2,6 cm (TL). Ohustatus määramata

Pilt puudub

Enteromius quadrilineatus L. R. David, 1937 – nelitriip-aafrikaparrak, nelitriip-pardkala. Aafrika: Malagarazi jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5,5 cm (TL). Ohustatus määramata

Pilt puudub

Enteromius quadripunctatus Pfeffer, 1896 (Four-spotted barb) – nelitäpp-aafrikaparrak, nelitäpp-pardkala. Aafrika: Tanzaanias Kingani jõestikus. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 35 cm (TL). Ohustatus määramata

Pilt puudub

Enteromius radiatus W. K. H. Peters, 1853 (Redeye barb) – punasilm-aafrikaparrak, punasilm-pardkala. Aafrika: Aswati jõest Ugandas piki kogu Aafrika idarannikut Limpopo, Inkomati ja Umbelezi jõestikuteni LAV-is; Aafrika läänosas Kongo ülemjooksu vesikonnas ja kogu Zambezi jõestikus. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 12 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.



Enteromius raimbaulti Daget, 1962 – raimbaulti aafrikaparrak, raimbaulti pardkala. Aafrika: Endeemne liik Guineas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 6,1 cm (SL). Ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius rohani Pellegrin, 1921 – rohani aafrikaparrak, rohani pardkala. Aafrika: Angoolas Caculovari jões (Cunene lisajõgi). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 14,4 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius roussellei Ladiges & Voelker, 1961 – rousselle aafrikaparrak, rouselle pardkala. Aafrika: Angoolas Longa jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 9 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius rouxi Daget, 1961 –rouxi aafrikaparrak, rouxi pardkala. Aafrika: endeemik Kongo Vabariigis Kouilou-Niari jõestikus. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5,7 cm (SL). Ohustatus määramata.



Enteromius rubrostigma Poll & J. G. Lambert, 1964 – punaplekk-aafrikaparrak, punaplekk-pardkala. Aafrika: endeemik Alam-Guinea piirkonnas rannikujõgedes Gabonist Chiloango jõe vesikonnani. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 11,3 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius salessei Pellegrin, 1908 – selesse aafrikaparrak, selesse pardkala. Aafrika: Guineas Fouta Djaloni piirkonnas, samuti Guinea-Bissau jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4,7 cm (SL). Ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius sensitivus T. R. Roberts, 2010 – tundlik aafrikaparrak, tundlik pardkala. Aafrika: üksnes Kamerunis Sanaga jões. Mageveeline, pelaagilis-neriitne, troopiline. Pikkus kuni 4,1 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius serengetiensis (Farm, 2000) – serengeti aafrikaparrak, serengeti pardkala. Aafrika: Tanzaanis Serengeti rahvuspargis Orangi jões. Mageveeline, pelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4,0 cm (SL). Pole ohustatud.



Enteromius sexradiatus Boulenger, 1911 (Kavirondo barb) – kavirondo aafrikaparrak, kavirondo pardkala. Aafrika: Keenias Kavirondo piirkonna järvedes (Victoria järve vesikond). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5,6 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius seymouri Tweddle & P. H. Skelton, 2008 – seymouri aafrikaparrak, seymouri pardkala. Aafrika: Malawis Lõuna-Rukuru jõestikus ja Kasiviziwi jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 10,8 cm (SL). Ohustatud.



Enteromius stanleyi Poll & J. P. Gosse, 1974 – stanley aafrikaparrak, stanley pardkala. Aafrika: Kongo DV-s Kongo jõe keskjooksul Yangambi piirkonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 9,7 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius stauchi Daget, 1967 – stauchi aafrikaparrak, stauchi pardkala. Aafrika: Kongo DV-s Loémé ja Niari Kouilou vesikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 8,5 cm (SL). Ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius stigmasemion Fowler, 1936 – batangafo aafrikaparrak, batangafo pardkala. Aafrika: Kesk-Aafrika Vabariigis Batangafo provintsis. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 8,5 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius stigmatopygu sBoulenger, 1903 – päralaik-aafrikaparrak, päralaik-pardkala. Aafrika: Niiluse, Nigeri ja Volta jõgikondades, Guinea-Bissau jõgedes, samuti Tšaadi jões ja Bandama jões. Mageveeline, bentopelaagiline, potamodroomne, troopiline. Pikkus kuni 2,8 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius subinensis A. J. Hopson, 1965 – subini aafrikaparrak, subini pardkala. Aafrika: Ghanas Subini jões (Pra jõgikond). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 3,4 cm (SL). Ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius sublineatus Daget, 1954 – morse-aafrikaparrak, morse-pardkala. Aafrika: Nigeri, Volta, Senegali, Gambia, Comoé, Bandama, Mono, Oémé ja Crossi jõgikondades. Mageveeline, bentopelaagiline, potamodroomne, troopiline. Pikkus kuni 7,1 cm (SL). Pole ohustatud.



Enteromius sylvaticus Loiselle & Welcomme, 1971 – ignidi aafrikaparrak, ignidi pardkala. Aafrika: Beninis Ignidi jõest Lagbeni, Kamerunis Nigeri jõe deltas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 1,9 cm (SL). Väga ohustatud.



Enteromius syntrechalepis (Fowler, 1949) – lembesse aafrikaparrak, lembesse pardkala. Aafrika: vaid Oka jões (Lembesse jõestik) Kongo DV-s. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 2,8 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius taeniopleura Boulenger, 1917 – kasarala aafrikaparrak, kasarala pardkala. Aafrika: Burundi, Kongo DV, Tanzaania ja Zambia jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 9 cm (TL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius taeniurus Boulenger, 1903 – juttsaba-aafrikaparrak, juttsaba-pardkala. Aafrika: Kamerunis Kienké, Ntemi ja Dja jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 12 cm (TL). Ohustatud.



Enteromius tanapelagius Graaf, Dejen, Sibbing & Osse, 2000 – avavee-aafrikaparrak, avavee-pardkala. Aafrika: Etioopias Tana järves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5,2 cm (SL). Pole ohustatud.



Enteromius tegulifer Fowler, 1936 – kribi aafrikaparrak, kribi pardkala. Aafrika: Alam-Guinea endeemik; Kamerunis Kribi jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 11 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius tetraspilus Pfeffer, 1896 – bukoba aafrikaparrak, bukoba pardkala. Aafrika: Kongo DV-s Ituri jõe ülemjooksul. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius tetrastigma Boulenger, 1913 – nelilaik-aafrikaparrak, nelilaik-pardkala. Aafrika: Kongo DV-s Kongo jõe keskjooksul ja Uele jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5,8 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius teugelsi Bamba, Vreven & Snoeks, 2011 – teugelsi aafrikaparrak, teugelsi pardkala. Aafrika: Guineas Little Scarcies'i jõe jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 10,7 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius thamalakanensis Fowler, 1935 (Thamalakane barb) – thamakalane aafrikaparrak, thamakalane pardkala. Aafrika: Zambezi ja Okavango jõestike ülemjooksudel, samuti Kwilu jões (Kongo DV). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.



Enteromius thysi Trewavas, 1974 – thysi aafrikaparrak, thysi pardkala. Aafrika: Alam-Guinea endeemik; Kameruni edelaosa rannikujõgedes ja Bioko saarel. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 6,4 cm (SL). Väga ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius tiekoroi Lévêque, Teugels & Thys van den Audenaerde, 1987 – tiekoro aafrikaparrak, tiekoro pardkala. Aafrika: Guineas Konkouré ja Kolenté jõgedes ning Sierra Leones Little Scarciesi jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 9 cm (SL). Ohustatus määramata.



Enteromius tomiensis Fowler, 1936 – tomi aafrikaparrak, tomi pardkala. Aafrika: Kesk-Aafrika Vabariigis ja Kongo DV-s Ubangi jõestikus. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 6,2 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius tongaensis Rendahl (de), 1935 – tonga aafrikaparrak, tonga pardkala. Aafrika: Sudaani lõunaosas Valges Niiluses. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 2,5 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius toppini Boulenger, 1916 (East Coast barb) – toppini aafrikaparrak, toppini pardkala. Aafrika: Keenia, Malawi, Tanzaania ja Zimbabwe jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, potamodroomne, troopiline. Pikkus kuni 4 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.



Enteromius traorei Lévêque, Teugels & Thys van den Audenaerde, 1987 – traoré aafrikaparrak, traoré pardkala. Aafrika: vaid Elevandiluurannikul Cavally jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5,5 cm (SL). Väga ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius treurensis A. A. v. J. Groenewald, 1958 (Treur barb) – treuri aafrikaparrak, treuri pardkala. Aafrika: LAV-is Blyde jõe ülemjooksul (Limpopo jõgikond), varem ka Treuri ja Sabie jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 10,8 cm (TL). Äärmiselt ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius trimaculatus W. K. H. Peters, 1852 (Threespot barb) – kolmtäpp-aafrikaparrak, kolmtäpp-pardkala. Aafrika: laialdane levila Sahara-taguses Aafrikas Kongo jõest idasuunas India ookeani rannikuni Tansaanias, lõunasuunas KwaZulu Natali provintsini LAV-is. Mageveeline, bentopelaagiline, potamoidroomne, troopiline. Pikkus kuni 15 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri; kalastamisel söödakala.



Enteromius trinotatus Fowler, 1936 – saidi aafrikaparrak, saidi pardkala. Aafrika: leitud üksnes Kongo DV-s Aruvimi jõe jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 8,6 cm (TL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius trispiloides Lévêque, Teugels & Thys van den Audenaerde, 1987 – mano aafrikaparrak, mano pardkala. Aafrika: tuntud vaid 1 isendi põhjal Libeeriast Mano jõest. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5,8 cm (SL). Ohustatus määramata.



Enteromius trispilomimus Boulenger, 1907 – chiloango aafrikaparrak, chiloango pardkala. Aafrika: Alam-Guinea endeemik: Kameruni lõunaosa rannikujõgedes kuni Chiloango jõeni. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4,5 cm (TL). Pole ohustatud.



Enteromius trispilopleura Boulenger, 1902 – bahirdari aafrikaparrak, bahirdari pardkala. Aafrika: Etioopias Tana järves ja Tšaadi jõe vesikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4,5 cm (TL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius trispilos (Bleeker, 1863) – kolmplekk-aafrikaparrak, kolmplekk-pardkala. Aafrika: Lääne-Aafrikas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 10,5 cm (TL). Pole ohustatud.



Enteromius turkanae A. J. Hopson & J. Hopson, 1982 (Lake Turkana barb) – turkana aafrikaparrak, turkana pardkala. Aafrika: endeemik Keenias Turkana järves. Mageveeline, pelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4,2 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius unitaeniatus Günther, 1866 (Slender barb) – sale aafrikaparrak, sale pardkala. Aafrika: levinud väga laialdaselt Kongo DV-st kuni LAV-ini. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 14 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene kaubanduslik püük; akvristikaäri.



Enteromius urostigma Boulenger, 1917 – mazonde aafrikaparrak, mazonde pardkala. Aafrika: Tanganjika järve voolavates jõgedes ja Lualaba ülemjooksul (Kongo DV). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 12 cm (TL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius usambarae Lönnberg, 1907 – tanga aafrikaparrak, tanga pardkala. Aafrika: üksnes Tansaanias Tanga järve ümbruse paduratel. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 2,9 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius validus Stiassny, Liyandja & Monsembula Iyaba, 2016 – n'sele aafrikaparrak (nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aafrika: Kongo DV-s N'sele ja Mayi Ndombe jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 9,6 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius vanderysti Poll, 1945 – vanderysti aafrikaparrak, vanderysti pardkala. Aafrika: endeemik Kongo DV-s Inkisi jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 9,6 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius venustus R. G. Bailey, 1980 (Red Pangani barb) – kaunis aafrikaparrak, kaunis pardkala. Aafrika: endeemik Pangani jõe jõgikonnas (Keenia, Tanzaania). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 3 cm (SL). Ohustatus määramata.

Enteromius viktorianus Lohberger, 1929 (Victoria barb) – victoria aafrikaparrak, victoria pardkala. Aafrika: Keenias Victoria järve jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 7,1 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius viviparus M. C. W. Weber, 1897 (Bowstripe barb) – kaarjoon-aafrikaparrak, kaarjoon-pardkala. Nimi viviparuson ekslik, liik ei ole elussünnitaja. Aafrika: idaranniku jõgedes ja järvedes Ruvumast (Tansaania ja Mosambiigi piiril) kuni Vungu jõeni (Natal, LAV), suuremates jõestikes (Limpopo) ka kaugemal sisemaal. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 7 cm (SL). Pole ohustatud.



Enteromius walkeri Boulenger, 1904 – walkeri aafrikaparrak, walkeri pardkala. Aafrika: Ghana lääneosas Ofini ja Ankobra jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 10 cm (TL). Ohustatud. Akvaristika.



Enteromius walshae Mamonekene, Zamba & Stiassny, 2018 – djoulou aafrikaparrak (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aafrika: Kongo DV-s Louesse, Lekoumou ja Djoulou jõgedes. Pikkus kuni 5,4 cm (SL).



Enteromius wellmani Boulenger, 1911 – wellmani aafrikaparrak, welmani pardkala. Aafrika: Niiluse jõgikond ja Tšaadi jõgikond. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius yeiensis S. Johnsen, 1926 – yei aafrikaparrak, yei pardkala. Aafrika: Angoolas Cuvo jõestikus. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 8 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius yongei Whitehead, 1960 (Nzoia barb) – nzoia aafrikaparrak, nzoia pardkala. Aafrika: Keenias Victoria järve suubuvates jõgedes ja Ugandas Malawa ning Aswa jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5,6 cm (SL). Pole ohustatud.



Enteromius zalbiensis Blache & Miton, 1960 – zalbi aafrikaparrak, zalbi pardkala. Aafrika: Logone ja Mayo Kebbi jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 3,5 cm (SL). Ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius zanzibaricus W. K. H. Peters, 1868 (Zanzibar barb) – sansibari aafrikaparrak, sansibari pardkala. Aafrika: Keenia ja Somaalimaa jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 9,7 cm (TL). Pole ohustatud.



November, 2019


 

Vaata lisaks:

Aafrikaparrakad (Enteromius)
Päriskarpkalalased (Cyprininae)
Kalale.ee KIK