Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
58. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
59. Atlandiraid (Atlantoraja)
60. atraktant (atrahent)
61. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
62. Baikal
63. Balzer
64. Barramundi
65. Bass
66. Bellingshausen
67. Beluuga (Huso huso)
68. Bentaal
69. Bentos
70. Bete
71. Bete Krokodil
72. Biofilter
73. Bioturbatsioon
74. Birdeye
75. Birjussa
76. bissa
77. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
78. Botvinja
79. Brahmaputra
80. Briis
81. Buran (mootorsaan)
82. Canvey saare elukas
83. Castingu MM
84. Chessie (veekrüptiid USAs)
85. Cooki saared
86. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
87. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
88. Creme
89. D.A.M.
90. Daing
91. Dirhami laht
92. Donburi
93. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
94. Ebabootsiad (Parabotia)
95. Ebisu (jaapani kalajumal)
96. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
97. Eesti jõgede loend
98. Eesti järved
99. Eesti järvede loend
100. Eesti Kalur
101. Eesti lahed (tähestikuline loend)
102. Eesti Merekool
103. EFTTA
104. Elango, Julius
105. Emajõe Lodjaselts
106. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
107. Emakala (Zoarces viviparus)
108. End, Albert Arvo
109. Endla järvestik
110. Erikson, Juhan (kalatööstur)
111. Erinarkid (Heteronarce)
112. Erm Vaike
113. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
114. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
115. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
116. Fenkol (apteegitill)
117. Flambeau
118. Fotofoor
119. Friteerimine
120. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
121. Garum ja liquamen
122. Gupi (Poecilia reticulata)
123. Haamerhai (Eusphyra blochii)
124. Haid kulinaarias
125. Hailiha nimekujud
126. Hakk-kala
127. Hallhaid (Carcharhinus)
128. Hammassärg (Rutilus frisii)
129. Harilaid
130. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
131. Harilik meriangerjas (Conger conger)
132. Harilik merilohe (Trachinus draco)
133. Harilik mullauss (maauss)
134. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
135. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
136. Harilik taimen (Hucho taimen)
137. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
138. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
139. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
140. Harju alamvesikond
141. Hauapüük
142. Haug püügikalana
143. Haug toidukalana
144. Haugasraid (Aetobatus)
145. Heeringalised (Clupeiformes)
146. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
147. Heeringlased (Clupeidae)
148. Heik (Hake) kalanimedes
149. Heintz Karl
150. Heleraid (Leucoraja)
151. Hensen, Victor
152. Hi-Lo
153. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
154. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
155. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
156. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
157. Hobulaiuskraadid
158. Hollandi kaste
159. Homaarlased (Nephropidae)
160. Hulkharjasussid (Polychaeta)
161. Hõbekoger (Carassius gibelio)
162. Hõimkond
163. Hämarhaid (Scymnodalatias)
164. Hülgepüük
165. Iilastuli
166. Imiussid (Trematoda)
167. Indo-Vaikne ookeaniala
168. Invincible (Nilsu)
169. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
170. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
171. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
172. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
173. Jahumardika vastne (jahuuss)
174. Johannes Vares
175. Jussi järved
176. Juust õngesöödana
177. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
178. Jõehallhaid (Glyphis)
179. Jõemõisa-Kaiu järvestik
180. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
181. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
182. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
183. Jämesabaraid (Urolophus)
184. Järveelustik ehk limnobios
185. Järvekoletised
186. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
187. Jäseraid (Cruriraja)
188. Jääpüük
189. Jäärauad
190. Kaanid (Hirudinea)
191. Kaarmise järv (Karmise järv)
192. Kaaviari ajaloost
193. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
194. Kahvamine
195. kalade loend H-K
196. kalade loend L-O
197. kalade loend P-T
198. kalade loend U-Ü
199. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
200. Kalakasvatus
201. Kalakasvatus Eestis
202. Kalamüüdid ja müütilised kalad
203. Kalandus
204. Kalanduskoda
205. Kalaparv
206. Kalurite loitse ja ütlusi
207. Kaluuga (Huso dauricus)
208. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
209. Karelestad (Hippoglossoides)
210. Kartul
211. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
212. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
213. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
214. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
215. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
216. Katsuobushi
217. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
218. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
219. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
220. Kidata konks
221. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
222. Kiinide vastsed
223. Kiisk (pärimus)
224. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
225. Kilu nimelugu
226. Kinnine haspelrull
227. Kinnise rulli ehitus
228. Kirptirgu sidumise sõlm 1
229. kiviahvenlased (Serranidae)
230. Koerhaid (Scyliorhinus)
231. Koerhailased (Scyliorhinidae)
232. Koger (Carassius carassius)
233. Kogred (Carassius)
234. Koibraid (Sinobatis)
235. konks (õngekonks)
236. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
237. Koonhaid (Rhizoprionodon)
238. Koorküla järvestik
239. Kopskalad (Dipnoi)
240. Kosmoidsoomus
241. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
242. Kuivatamine/vinnutamine
243. Kuldkala (Carassius auratus)
244. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
245. Kura säär
246. Kuremaa järv (Kurema järv)
247. Kussie (jaapani järvekoletis)
248. Kuusamon Uistin Oy
249. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
250. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
251. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
252. Kärbsed õngesöödana
253. Kärbsenukk (kärbsekookon)
254. Kärbsetõugud meditsiinis
255. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
256. Kärphaid (Mustelus)
257. Kärsshingud (Acantopsis)
258. Käsiõng
259. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
260. Lahtise rulli ehitus
261. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
262. Lahtise rulli vänt
263. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
264. Lakerda (türgipärane soolakala)
265. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
266. Landilugu: dr Heintz
267. Landilugu: Kuusamo puukala
268. Landilugu: Nilsu
269. Lasa järv [Koorküla järvestik]
270. Lasnhaid (Scoliodon)
271. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
272. Leevi jõgi
273. Leivast õngesöödad
274. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
275. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
276. Lestad (Platichthys)
277. Libekala
278. Liblikate röövikud
279. Liblikraid (Gymnura)
280. Liftahvenad (Helicolenus)
281. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
282. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
283. Linajärv (Jussi Linajärv)
284. Linask (Tinca tinca)
285. Linné, Karl
286. Linnuroni (Ligula intestinalis)
287. Lintsabalased (Trichiuridae)
288. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
289. Logardraid 3 (Pseudobatos)
290. Logardrailased (Rhinobatidae)
291. Lonthülged (Mirounga)
292. Loobu jõgi
293. Lophius budegassa (must merikurat)
294. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
295. Luts (Lota lota)
296. Lõunaraid (Zearaja)
297. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
298. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
299. Läänesaarte alamvesikond
300. maailma jõed (loend)
301. Maggot
302. Majak (kolhoos)
303. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
304. Man
305. Mannasöödad
306. Maskraid (Neotrygon)
307. meduus
308. Merehaigus
309. Merekoletised
310. Meremeeste uskumused
311. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
312. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
313. Merikeellased (Soleidae)
314. Merikogerlased (Sparidae)
315. Merikoha (Sander marinus)
316. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
317. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
318. Meriluts (Brosme brosme)
319. Merineitsi
320. Meripuugid (Scorpaena)
321. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
322. Merisutt (Petromyzon marinus)
323. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
324. Merluusid (Merluccius)
325. Metsprussakas
326. Miiu
327. Moiva (Mallotus villosus)
328. Morilased (Moridae)
329. muda
330. Mudaelustik ehk pelon
331. Mussie (järvekoletis Kanadas)
332. Mussoon
333. Must marliin (Istiompax indica)
334. Mustatäpitõbi
335. Musthaid (Apristurus)
336. Mustjõe alamvesikond
337. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
338. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
339. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
340. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
341. Mõrrapüük
342. Mõõkkala (Xiphias gladius)
343. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
344. Määr, Aleksander
345. Mölder, August
346. Müütilised veeolendid
347. Naaskelraid (Pastinachus)
348. Nahknark (Crassinarke dormitor)
349. Naissaar
350. Narva veehoidla
351. Nasv
352. Navaaga (Eleginus nawaga)
353. Nelikant-kaldauss
354. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
355. Niituimlutslased (Physidae)
356. Nirkhailased (Hemigaleidae)
357. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
358. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
359. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
360. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
361. Nugishaid (Triakis)
362. Nuutraid (Himantura)
363. Näkk (eesti)
364. Oad, Jaan
365. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
366. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
367. Ogahaid (Squalus)
368. Ogasilmad (Pangio)
369. Ojamaa (Gotland)
370. Okasturilased (Notacanthidae)
371. Okishaid (Centroscyllium)
372. ondatra (piisamrott, biisamrott)
373. Osmussaar
374. Pakssabaraid (Trygonoptera)
375. paneerimine
376. Paunküla veehoidla
377. Peen kõduuss
378. Peipsi alamvesikond
379. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
380. Pettai, Elmar Voldemar
381. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
382. Pigo (Rutilus pigus)
383. Pihklased (Myxini)
384. Pihtla kalakasvandus
385. Piikraid (Urobatis)
386. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
387. Piimjas soouss
388. Piiskopikala (bishop fish)
389. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
390. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
391. Pimenarkid (Typhlonarke)
392. Poi
393. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
394. Polaarhaid (Somniosus)
395. Poola uss
396. Prespa forell (Salmo peristericus)
397. Prussakas ja tarakan
398. Psammon
399. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
400. Punane vihmauss (pool-ööuss)
401. Purikalalased (Istiophoridae)
402. Purjus krevetid
403. Puukala (Kuusamo puukala)
404. Põhjavee-elustik
405. Põishüljes (Cystophora cristata)
406. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
407. Põlula Kalakasvatuskeskus
408. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
409. Pärimus: Kaussjärv
410. Pärimus: Lutsu järv
411. Pärimus: Otepää Pühajärv
412. Pärimus: Raudjärve kullapütt
413. Pärimus: Uhtjärv
414. Pärimus: Verijärv
415. Pärnu alamvesikond
416. Pärnu Kalakombinaat
417. Pärnu kalanduskool
418. Rabakonn
419. Raid (Raja)
420. Rakfisk ehk norra hapukala
421. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
422. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
423. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
424. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
425. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
426. Reobiont
427. Riffhai (Triaenodon obesus)
428. Rihmsabaraid (Taeniura)
429. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
430. Riikoja Heinrich
431. Ristkok, Jüri
432. Robalod (Centropomus)
433. Roheline mullauss
434. Rohukonn
435. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
436. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
437. Rombkalad (Bothus)
438. Rombkalalased (Bothidae)
439. Roosa mullauss
440. Russalka
441. Rõbak Baltiki
442. Rõuge järvestik
443. Räimeõng
444. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
445. Saadjärv (Saadrejärv)
446. Saaghailised (Pristiophoriformes)
447. Saagsabahaid (Galeus)
448. Sagrits, Richard
449. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
450. Sammet, Jaak
451. Sannakji
452. Sardiin (Sardina pilchardus)
453. Sardiinid
454. Sardinellid (Sardinella)
455. Saunja laht
456. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
457. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
458. Sidrunhaid (Negaprion)
459. Siiad (Coregonus)
460. Siig - huvipüük Eestis
461. Siig spordikalana Skandinaavias
462. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
463. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
464. Sinakas soouss
465. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
466. siugkonnalised (apoodid)
467. Soomuskuked (Lepidotrigla)
468. Soomuslest (Limanda limanda)
469. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
470. Sovetskaja Rodina (laev)
471. Spinningisti kaksteist käsku
472. Staratel
473. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
474. Stroganina
475. Sump (kumm, pandur, märss)
476. Sumplaev
477. Susski, Vladimir
478. Suue
479. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
480. Suur mullauss
481. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
482. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
483. Suurallikas
484. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
485. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
486. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
487. Sõnnikuuss
488. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
489. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
490. Südvester
491. Sünkraid (Amblyraja)
492. Süvahaid (Centroscymnus)
493. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
494. Süvaraid (Bathyraja)
495. Šelfihaid (Halaelurus)
496. Zoobentos
497. Taaliku sadam
498. Tabadusekepp
499. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
500. Tainas angerjapüügiks
501. Tallinna Kalakombinaat
502. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
503. Tallinna Merekolledž
504. Tamm, Friedrich
505. Tamula järv (Tamla järv)
506. Tatrakakud
507. Teibid (Leuciscus)
508. Temera (Temera hardwickii)
509. Tempura
510. Tiit Hunt. Eesti kalad
511. Tintlased (Osmeridae)
512. Tobiased (Ammodytes)
513. Tooder
514. Traaler
515. Traalnoot
516. Traalpüük
517. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
518. Triivpüük
519. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
520. Trullinglased (Nemacheilidae)
521. Trullingud (Barbatula)
522. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
523. Tuletorn
524. Tume vihmauss
525. Tumehaid (Etmopterus)
526. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
527. Tursad (Gadus)
528. Tursamaks
529. Tursamaksa konserveerimine
530. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
531. Tuul
532. tuulekala (pärimus)
533. Tuur
534. Tuurlased (Acipenseridae)
535. Tõugjärv (Küünjärv)
536. Tõugussaare raba laugas
537. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
538. Tääkraid (Urotrygon)
539. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
540. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
541. Ukraina (baaslaev)
542. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
543. Unadon
544. Und
545. Undiin
546. Urbukse järv (Urbuse järv)
547. Ussikonks (säärekidadega konks)
548. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
549. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
550. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
551. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
552. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
553. Valgeninahai (Nasolamia velox)
554. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
555. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
556. Vasarhaid (Sphyrna)
557. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
558. Vastne
559. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
560. vesikond
561. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
562. Vihmauslased (Lumbricidae)
563. Vihmauss (liigid)
564. Viidikas (Alburnus alburnus)
565. Viitina kuurits
566. Vimb (Vimba vimba)
567. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
568. Vinkelhaid (Oxynotus)
569. Vinnutatud räimed
570. Viru alamvesikond
571. Viuraid (Aetomylaeus)
572. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
573. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
574. Võldas (Cottus gobio)
575. Võrtsjärve alamvesikond
576. Väheharjasussid
577. Vähilaadsed
578. väike meriahven (Sebastes viviparus)
579. Väike ogahai (Squalus blainville)
580. Väike saagrai (Pristis clavata)
581. väike tobias (nigli, väiketobias)
582. Väikeraid (Rajella)
583. Väikesuulest (Microstomus kitt)
584. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
585. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
586. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
587. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
588. Õlikook
589. Õngekonksu ajaloost
590. Õngitsemine+
591. Õnne lõhe
592. Äntu järved
593. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
594. Ülemiste järv
595. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
596. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Ogasilmad (Pangio)


Ogasilmad (Pangio, varem Acanthophthalmus), kalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi hinklaste (Cobitidae) sugukonnast. Inglise kuhli loaches, coolie loaches; saksa Dornaugen; soome piikkisilmät. Kõige enam elab ogasilmasid Sunda saartel (16 liiki), samuti on neid India ja Myanmari vetes. Soodes, ojades, tiikides, järvedes, vaiksemates jõelahtedes mudasel või liivasel põhjal põhjale langenud puulehtede, veetaimede ja nende juurte vahel. Neil on angerjalaadne piklik keha, külgedelt veidi kokku surutud. Alahuulel 2-3 paari poiseid. Silmade ees/all ogad, mida kala saab alla lasta või üles tõsta. Pikkus jääb enamasti vahemikku 3-12 cm. Looduses elavad sageli suurte parvedena. Aktiivsemad öisel ajal. Toituvad väikestest vahilaadsetest, ussikestest ja detriidist. Paljusid liike peetakse ilukaladena akvaariumides; seal nad väldivad eredat valgust ja vajavad varjepaiku, toituvad põhjalt, akvaariumis paljunevad harva.

Perekonda kuulub 34 liiki (FishBase, 2019):

Pangio agma (M. E. Burridge, 1992) – konarkiri-ogasilm. Aasia: Kalimantani saarel Sarawaki osariigi (Malaisia) põhjaosas ja Brunei riigi territooriumil. Soodes ja aeglase vooluga jõekistes ning ojades. Demersaalne. Troopiline. Pikkus kuni 6,3 cm. Kollakas, laiade tumedate põiktriipudega.



Pangio alcoides Kottelat & K. K. P. Lim, 1993 – alk-ogasilm. Malaisias Teregganu ja Johori osariikides. Demersaalne, troopiline. Soostunud aladel madalas, tumedas vees. Pikkus kuni 3,9 cm. Hallikaspruun lillaka varjundiga.



Pangio alternans Kottelat & K. K. P. Lim, 1993 (Borneo kuhli loach) – mahakami ogasilm. Borneo (Indoneesia) idaosas Mahakami vesikonna keskosas. Demersaalne, troopiline. Võrdlemisi kiire vooluga tumedaveelistes metsaojades. Pikkus kuni 3,6 (5?) cm. Keha peenike, kollase võrgustikuga seljal ja külgedel.



Pangio ammophila Britz, Anvar Ali & Raghavan, 2012 – liiva-ogasilm. Indias Karnataka osariigi lõunaosas üksnes Kumaradhara jõe väikeses Subramanya lisajões. Aeglases voolis liivasel põhjal. Väikeste rühmadena. Eluviis öine, päeval kaevub põhja. Pikkus kuni 2,9 cm.



Pangio anguillaris (Vaillant, 1902) – anger-ogasilm. Indohiinas Mekongi ja Chao Phraya veehaarmetes; Malaka poolsaar, Sumatra, Borneo. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 12 cm (tavapikkus 5 cm). Suurtes ja keskmistes jõgedes aeglase vooluga paikades liivasel, mudasel või lehekõdusel põhjal. Ka soodes. Kalda ääres väga madalas vees (5 cm). Enamuse ajast on kaevunud põhja. Akvaariumikala. Tai põhjaosas hinnatud toidukala.



Pangio apoda Britz & Maclaine, 2007 – tista ogasilm. Indias Tista jõe vesikonnas. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 3,8 cm. Eluviis uurimata.



Pangio atactos H. H. Tan & Kottelat, 2009 – nikerkiri-ogasilm. Sumatral (Indoneesia) Batang Hari jõe vesikonnas. Demersaalne, troopiline. Aeglase vooluga metsaojades liivasel ja/või lehekõdusel põhjal. Eluviis öine, päeval varjub. Pikkus kuni 5,1 cm.



Pangio bitaimac H. H. Tan & Kottelat, 2009 – nuudel-ogasilm. Sumatral (Indoneesia) Batang Hari jõe vesikonnas. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 9,5 cm.



Pangio borneensis (Boulenger, 1894) – borneo ogasilm. Borneo lääneosas. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 6,3 cm. Taust beež, sellel mustad täpikesed. Eluviis uurimata.



Pangio cuneovirgata (Raut, 1957) – kiilkiri-ogasilm. Malaka poolsaarel Narathiwatist (Tai) kuni Johorini (Malaisia), Sumatral ja Jaava lääneosas (Indoneesia). Demersaalne, troopiline. Aeglase vooluga jõgedes ja ojades, kalda lähedal. Ka soodes. Eelistab turba- liiva- või mullapõhja. Pikkus kuni 6 cm. Selg kollane, kõht valge, seljal ja külgedel 7-12 tumedat sadullaiku. Päeval kaevub põhja. Seisund: pole ohustatud.



Pangio doriae (Perugia, 1892) – doria ogasilm. Malaisia, Indoneesia. Demersaalne, troopiline. Aeglase vooluga metsaojades, ka soodes. Sageli kalda ääres puujuurte vahel. Eluviis öine, päeval varjub. Pikkus kuni 9 cm. Metallhall, tumedate täpikestega.



Pangio elongata Britz & Maclaine, 2007 – sale ogasilm. Myanmaris Tenasserimi ja Mitan Chaungi jõgikondades. Mõõduka vooluga ja mudase põhjaga jõgedes. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 4,8 cm. Helepruun hallika varjundiga, küljejoone kohal lillakas pikiriba.



Pangio filinaris Kottelat & K. K. P. Lim, 1993 – niitnina-ogasilm. Malaisias Pahangi ja Terengganu osariikide vetes. Metsajõgedes, ka soodes., Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 3,8 cm. Roosakaspruun.



Pangio fusca (Blyth, 1860) – tõmmu ogasilm. Salweeni ja Mekongi vesikonnad Tais ja Myanmaris, ka Malaka poolsaarel. Mõõduka vooluga metsajõgedes. Pikkus kuni 8 cm.



Pangio goaensis (Tilak, 1972) (Indian coolie-loach) – goa ogasilm. Indias Goa ja Kerala osariikide jõgedes. Demersaalne, troopiline. Aeglase vooluga väikestes jõgedes, kalda läheduses. Pikkus kuni 3,1 cm.

Pilt puudub

Pangio incognito Kottelat & K. K. P. Lim, 1993 – sarawaki ogasilm. Kalimantani saarel Sarawaki osariigi (Malaisia) lõunaosas. Demersaalne, troopiline. Aeglase vooluga metsajõgedes, ka soodes. Pikkus kuni 3 cm.



Pangio kuhlii (Valenciennes, 1846) (Kuhli loach, coolie loach) – kuhli ogasilm. Vt artiklit Kuhli ogasilm

Pangio lidi Hadiaty & Kottelat, 2009 – roots-ogasilm. Borneo saarel (Indoneesia) Makahami jõe vesikonnas. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 6,7 cm. Pikk ja peenike. Eluviis väheuuritud.



Pangio longimanus Britz & Kottelat, 2010 – kribu-ogasilm. Leitud Laose keskosast Mekongi jõe lammilt. Demersaalne, troopiline. Suurim pikkus määramata. Eluviis uurimata.



Pangio longipinnis (Menon, 1992) – pikkuim-ogasilm. Indias Karnataki osariigi veekogudes. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 6,2 cm. Liivase põhjaga seisuvetes. Eluviis uurimata.

Pilt puudub

Pangio lumbriciformis Britz & Maclaine, 2007 – liimuk-ogasilm. Myanmari põhjaosas Ayeyarwaddy piirkonna vetes. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 5,2 cm. Andmed vähesed.

Pilt puudub

Pangio malayana (Tweedie, 1956) – malai ogasilm. Kalimantani saarel Malaisias ja Indoneesias. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 6 cm. Aeglase vooluga metsajõgedes, ujub ka järvedesse ja soodesse. Eluviis öine, päeval varjub.



Pangio mariarum (Inger & P. K. Chin, 1962) – maria ogasilm. Kalimantani saare põhjaosas. Troopiline, demersaalne. Pikkus kuni 6,5 cm. Eluviis väheuuritud.


 

Pangio muraeniformis (de Beaufort, 1933) – mureen-ogasilm. Malaka poolsaar (Malaisia), Indoneesia ja Singapur. Mage- ja riimveeline, demersaalne, troopiline. Happelise vee ja aeglase vooluga madalates metsaojades, rühmadena kalda ääres puujuurte vahel. Pikkus kuni 3,6 cm (teisal 8 cm).



Pangio myersi (Harry, 1949) (Giant kuhli loach) – myersi ogasilm. Aasias Mekongi vesikonnas ja Tai kaguosa veekogudes. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 10 cm. Peamiselt aeglase vooluga metsajõgedes, ujub ka soodesse, samuti leidub teda järvedes ja tiikides. Eelistab liiva-, turba- või mullapõhja. Peitub võimalusel poolveeliste taimede juurte vahele. Elab rühmadena. Kehal tume- ja helepruunid põikvöödid, kehakujult teistest ogasilmadest töntsakam. Populaarne akvaariumikala. Seisund: pole ohustatud.



Pangio oblonga (Valenciennes, 1846) (Java loach) – kaneel-ogasilm. Vietnami, Laose, Kambodža, Tai, Malaisia ja Indoneesia veekogudes. Teateid ka Indiast, Myanmarist ja Bangladeshist. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 8 cm. Aeglase vooluga jõgedes ja ojades, ka metsajärvedes ja tiikides. Hoidub rühmadena kalda lähedusse. Võib kaevuda põhja (liiv, turvas, muld) või varjuda kivide ja rägu alla. Pruunikas-lillakas, kõht heledam. Levinud akvaariumikala, tuntud ka ingliskeelsete nimedega black kuhli, chocolate kuhli, cinnamon loach.



Pangio pangia (F. Hamilton, 1822) (Pangia coolie loach) – pangia-ogasilm. India, Bangladeshi ja Myanmari vetes. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 6,5 cm. Aeglase voolu ja liivase põhjaga jõgedes ja ojades, peamiselt metsaaladel. Eluviis öine, päeval varjub. Sarnaneb kaneel-ogasilmaga, kellest erineb tömbi ninamiku, ühe paari poiste ja ümara sabauime poolest.



Pangio piperata Kottelat & K. K. P. Lim, 1993 – piparkiri-ogasilm. Tai lõunaosa, Malaka poolsaar, Sumatra saar ja Kalimantani saar (Sarawak). Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 5,2 cm. Aeglase vooluga metsajõgedes, ka järvedes ja soodes. Tihti kalda ääres puujuurte vahel. Eluviis öine, päeval varjub. Värvus varieerub olenevalt elupaigast.



Pangio pulla Kottelat & K. K. P. Lim, 1993 – tume ogasilm. Kalimantani saare keskosas Mentaya jõe vesikonnas. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 6,1 cm. Tumedaveelistes mõõduka või ka kiire vooluga jõgedes ja ojades.

Pilt puudub

Pangio robiginosa (Raut, 1957) – läänejaava ogasilm. Jaava saare lääneosas (Indoneesia). Demersaalne, troopiline. Suurim pikkus määramata. Kollasel kehal tumedad sadullaigud, mis ulatuvad vaid küljejooneni.



Pangio semicincta(Fraser-Brunner, 1940) (Half banded kuhliii loach) – poolvööt-ogasilm. Malaka poolsaarel, Sumatra ja Kalimantani saartel. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 8 cm. Aeglase vooluga ojades, soodes, tiikides, järvedes. Liivasel, turbasel või mullasel põhjal. Kaevub poolveeliste taimede juurte vahele. Elab rühmadena. Väga sarnane kuhli ogasilmaga, kuid põikvöödid ulatuvad vaid küljejooneni või sellest natuke madalamale.



Pangio shelfordii (Popta, 1903) (Borneo loach) – shelfordi ogasilm. Malaka poolsaarel, Sumatra ja Kalimantani saartel. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 8 cm. Mudase põhjaga ja lehekõduga metsaojades/jõgedes.



Pangio signicauda Britz & Maclaine, 2007 – kirisaba-ogasilm. Myanmari põhjaosas Ayeyarwaddy vesikonnas. Demersaane, troopiline. Pikkus kuni 4,2 cm. Aeglase vooluga rohke taimestikuga vooluvetes.

Pilt puudub

 Pangio superba (T. R. Roberts, 1989) – kaunis ogasilm. Kalimantani ja Sumatra saartel. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 5,1 cm. Aeglase voolu ja mudase/lehekõduse põhjaga metsajõgedes/ojades. Sarnaneb kuhli ogasilmaga.


September, 2019

Vaata lisaks:

Kuhli ogasilm (Pangio kuhlii)
Hinklased (Cobitidae)
Kalale.ee KIK