Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
58. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
59. Atlandiraid (Atlantoraja)
60. atraktant (atrahent)
61. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
62. Baikal
63. Balzer
64. Barramundi
65. Bass
66. Bellingshausen
67. Beluuga (Huso huso)
68. Bentaal
69. Bentos
70. Bete
71. Bete Krokodil
72. Biofilter
73. Bioturbatsioon
74. Birdeye
75. Birjussa
76. bissa
77. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
78. Botvinja
79. Brahmaputra
80. Briis
81. Buran (mootorsaan)
82. Canvey saare elukas
83. Castingu MM
84. Chessie (veekrüptiid USAs)
85. Cooki saared
86. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
87. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
88. Creme
89. D.A.M.
90. Daing
91. Dirhami laht
92. Donburi
93. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
94. Ebabootsiad (Parabotia)
95. Ebisu (jaapani kalajumal)
96. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
97. Eesti jõgede loend
98. Eesti järved
99. Eesti järvede loend
100. Eesti Kalur
101. Eesti lahed (tähestikuline loend)
102. Eesti Merekool
103. EFTTA
104. Elango, Julius
105. Emajõe Lodjaselts
106. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
107. Emakala (Zoarces viviparus)
108. End, Albert Arvo
109. Endla järvestik
110. Erikson, Juhan (kalatööstur)
111. Erinarkid (Heteronarce)
112. Erm Vaike
113. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
114. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
115. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
116. Fenkol (apteegitill)
117. Flambeau
118. Fotofoor
119. Friteerimine
120. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
121. Garum ja liquamen
122. Gupi (Poecilia reticulata)
123. Haamerhai (Eusphyra blochii)
124. Haid kulinaarias
125. Hailiha nimekujud
126. Hakk-kala
127. Hallhaid (Carcharhinus)
128. Hammassärg (Rutilus frisii)
129. Harilaid
130. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
131. Harilik meriangerjas (Conger conger)
132. Harilik merilohe (Trachinus draco)
133. Harilik mullauss (maauss)
134. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
135. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
136. Harilik taimen (Hucho taimen)
137. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
138. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
139. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
140. Harju alamvesikond
141. Hauapüük
142. Haug püügikalana
143. Haug toidukalana
144. Haugasraid (Aetobatus)
145. Heeringalised (Clupeiformes)
146. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
147. Heeringlased (Clupeidae)
148. Heik (Hake) kalanimedes
149. Heintz Karl
150. Heleraid (Leucoraja)
151. Hensen, Victor
152. Hi-Lo
153. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
154. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
155. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
156. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
157. Hobulaiuskraadid
158. Hollandi kaste
159. Homaarlased (Nephropidae)
160. Hulkharjasussid (Polychaeta)
161. Hõbekoger (Carassius gibelio)
162. Hõimkond
163. Hämarhaid (Scymnodalatias)
164. Hülgepüük
165. Iilastuli
166. Imiussid (Trematoda)
167. Indo-Vaikne ookeaniala
168. Invincible (Nilsu)
169. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
170. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
171. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
172. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
173. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
174. Jahumardika vastne (jahuuss)
175. Johannes Vares
176. Jussi järved
177. Juust õngesöödana
178. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
179. Jõehallhaid (Glyphis)
180. Jõemõisa-Kaiu järvestik
181. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
182. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
183. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
184. Jämesabaraid (Urolophus)
185. Järveelustik ehk limnobios
186. Järvekoletised
187. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
188. Jäseraid (Cruriraja)
189. Jääpüük
190. Jäärauad
191. Kaanid (Hirudinea)
192. Kaarmise järv (Karmise järv)
193. Kaaviari ajaloost
194. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
195. Kahvamine
196. kalade loend H-K
197. kalade loend L-O
198. kalade loend P-T
199. kalade loend U-Ü
200. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
201. Kalakasvatus
202. Kalakasvatus Eestis
203. Kalamüüdid ja müütilised kalad
204. Kalandus
205. Kalanduskoda
206. Kalaparv
207. Kalurite loitse ja ütlusi
208. Kaluuga (Huso dauricus)
209. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
210. Karelestad (Hippoglossoides)
211. Kartul
212. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
213. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
214. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
215. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
216. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
217. Katsuobushi
218. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
219. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
220. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
221. Kidata konks
222. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
223. Kiinide vastsed
224. Kiisk (pärimus)
225. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
226. Kilu nimelugu
227. Kinnine haspelrull
228. Kinnise rulli ehitus
229. Kirptirgu sidumise sõlm 1
230. kiviahvenlased (Serranidae)
231. Koerhaid (Scyliorhinus)
232. Koerhailased (Scyliorhinidae)
233. Koger (Carassius carassius)
234. Kogred (Carassius)
235. Koibraid (Sinobatis)
236. konks (õngekonks)
237. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
238. Koonhaid (Rhizoprionodon)
239. Koorküla järvestik
240. Kopskalad (Dipnoi)
241. Kosmoidsoomus
242. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
243. Kuivatamine/vinnutamine
244. Kuldkala (Carassius auratus)
245. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
246. Kura säär
247. Kuremaa järv (Kurema järv)
248. Kussie (jaapani järvekoletis)
249. Kuusamon Uistin Oy
250. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
251. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
252. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
253. Kärbsed õngesöödana
254. Kärbsenukk (kärbsekookon)
255. Kärbsetõugud meditsiinis
256. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
257. Kärphaid (Mustelus)
258. Kärsshingud (Acantopsis)
259. Käsiõng
260. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
261. Lahtise rulli ehitus
262. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
263. Lahtise rulli vänt
264. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
265. Lakerda (türgipärane soolakala)
266. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
267. Landilugu: dr Heintz
268. Landilugu: Kuusamo puukala
269. Landilugu: Nilsu
270. Lasa järv [Koorküla järvestik]
271. Lasnhaid (Scoliodon)
272. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
273. Leevi jõgi
274. Leivast õngesöödad
275. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
276. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
277. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
278. Lestad (Platichthys)
279. Libekala
280. Liblikate röövikud
281. Liblikraid (Gymnura)
282. Liftahvenad (Helicolenus)
283. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
284. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
285. Linajärv (Jussi Linajärv)
286. Linask (Tinca tinca)
287. Linné, Karl
288. Linnuroni (Ligula intestinalis)
289. Lintsabalased (Trichiuridae)
290. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
291. Logardraid 3 (Pseudobatos)
292. Logardrailased (Rhinobatidae)
293. Lonthülged (Mirounga)
294. Loobu jõgi
295. Lophius budegassa (must merikurat)
296. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
297. Luts (Lota lota)
298. Lõunaraid (Zearaja)
299. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
300. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
301. Läänesaarte alamvesikond
302. maailma jõed (loend)
303. Maggot
304. Majak (kolhoos)
305. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
306. Man
307. Mannasöödad
308. Maskraid (Neotrygon)
309. meduus
310. Merehaigus
311. Merekoletised
312. Meremeeste uskumused
313. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
314. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
315. Merikeellased (Soleidae)
316. Merikogerlased (Sparidae)
317. Merikoha (Sander marinus)
318. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
319. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
320. Meriluts (Brosme brosme)
321. Merineitsi
322. Meripuugid (Scorpaena)
323. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
324. Merisutt (Petromyzon marinus)
325. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
326. Merluusid (Merluccius)
327. Metsprussakas
328. Miiu
329. Moiva (Mallotus villosus)
330. Morilased (Moridae)
331. muda
332. Mudaelustik ehk pelon
333. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
334. Mussie (järvekoletis Kanadas)
335. Mussoon
336. Must marliin (Istiompax indica)
337. Mustatäpitõbi
338. Musthaid (Apristurus)
339. Mustjõe alamvesikond
340. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
341. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
342. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
343. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
344. Mõrrapüük
345. Mõõkkala (Xiphias gladius)
346. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
347. Määr, Aleksander
348. Mölder, August
349. Müütilised veeolendid
350. Naaskelraid (Pastinachus)
351. Nahknark (Crassinarke dormitor)
352. Naissaar
353. Narva veehoidla
354. Nasv
355. Navaaga (Eleginus nawaga)
356. Nelikant-kaldauss
357. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
358. Niituimlutslased (Physidae)
359. Nirkhailased (Hemigaleidae)
360. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
361. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
362. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
363. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
364. Nugishaid (Triakis)
365. Nuutraid (Himantura)
366. Näkk (eesti)
367. Oad, Jaan
368. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
369. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
370. Ogahaid (Squalus)
371. Ogasilmad (Pangio)
372. Ojamaa (Gotland)
373. Okasturilased (Notacanthidae)
374. Okishaid (Centroscyllium)
375. ondatra (piisamrott, biisamrott)
376. Osmussaar
377. Pakssabaraid (Trygonoptera)
378. paneerimine
379. Paunküla veehoidla
380. Peen kõduuss
381. Peipsi alamvesikond
382. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
383. Pettai, Elmar Voldemar
384. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
385. Pigo (Rutilus pigus)
386. Pihklased (Myxini)
387. Pihtla kalakasvandus
388. Piikraid (Urobatis)
389. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
390. Piimjas soouss
391. Piiskopikala (bishop fish)
392. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
393. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
394. Pimenarkid (Typhlonarke)
395. Poi
396. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
397. Polaarhaid (Somniosus)
398. Poola uss
399. Prespa forell (Salmo peristericus)
400. Prussakas ja tarakan
401. Psammon
402. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
403. Punane vihmauss (pool-ööuss)
404. Purikalalased (Istiophoridae)
405. Purjus krevetid
406. Puukala (Kuusamo puukala)
407. Põhjavee-elustik
408. Põishüljes (Cystophora cristata)
409. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
410. Põlula Kalakasvatuskeskus
411. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
412. Pärimus: Kaussjärv
413. Pärimus: Lutsu järv
414. Pärimus: Otepää Pühajärv
415. Pärimus: Raudjärve kullapütt
416. Pärimus: Uhtjärv
417. Pärimus: Verijärv
418. Pärnu alamvesikond
419. Pärnu Kalakombinaat
420. Pärnu kalanduskool
421. Rabakonn
422. Raid (Raja)
423. Rakfisk ehk norra hapukala
424. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
425. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
426. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
427. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
428. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
429. Reobiont
430. Riffhai (Triaenodon obesus)
431. Rihmsabaraid (Taeniura)
432. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
433. Riikoja Heinrich
434. Ristkok, Jüri
435. Robalod (Centropomus)
436. Roheline mullauss
437. Rohukonn
438. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
439. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
440. Rombkalad (Bothus)
441. Rombkalalased (Bothidae)
442. Roosa mullauss
443. Russalka
444. Rõbak Baltiki
445. Rõuge järvestik
446. Räimeõng
447. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
448. Saadjärv (Saadrejärv)
449. Saaghailised (Pristiophoriformes)
450. Saagsabahaid (Galeus)
451. Sagrits, Richard
452. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
453. Sammet, Jaak
454. Sannakji
455. Sardiin (Sardina pilchardus)
456. Sardiinid
457. Sardinellid (Sardinella)
458. Saunja laht
459. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
460. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
461. Sidrunhaid (Negaprion)
462. Siiad (Coregonus)
463. Siig - huvipüük Eestis
464. Siig spordikalana Skandinaavias
465. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
466. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
467. Sinakas soouss
468. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
469. siugkonnalised (apoodid)
470. Soomuskuked (Lepidotrigla)
471. Soomuslest (Limanda limanda)
472. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
473. Sovetskaja Rodina (laev)
474. Spinningisti kaksteist käsku
475. Staratel
476. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
477. Stroganina
478. Sump (kumm, pandur, märss)
479. Sumplaev
480. Susski, Vladimir
481. Suue
482. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
483. Suur mullauss
484. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
485. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
486. Suurallikas
487. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
488. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
489. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
490. Sõnnikuuss
491. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
492. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
493. Südvester
494. Sünkraid (Amblyraja)
495. Süvahaid (Centroscymnus)
496. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
497. Süvaraid (Bathyraja)
498. Šelfihaid (Halaelurus)
499. Zoobentos
500. Taaliku sadam
501. Tabadusekepp
502. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
503. Tainas angerjapüügiks
504. Tallinna Kalakombinaat
505. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
506. Tallinna Merekolledž
507. Tamm, Friedrich
508. Tamula järv (Tamla järv)
509. Tatrakakud
510. Temera (Temera hardwickii)
511. Tempura
512. Tiit Hunt. Eesti kalad
513. Tintlased (Osmeridae)
514. Tobiased (Ammodytes)
515. Tooder
516. Traaler
517. Traalnoot
518. Traalpüük
519. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
520. Triivpüük
521. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
522. Trullinglased (Nemacheilidae)
523. Trullingud (Barbatula)
524. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
525. Tuletorn
526. Tume vihmauss
527. Tumehaid (Etmopterus)
528. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
529. Tursad (Gadus)
530. Tursamaks
531. Tursamaksa konserveerimine
532. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
533. Tuul
534. tuulekala (pärimus)
535. Tuur
536. Tuurlased (Acipenseridae)
537. Tõugjärv (Küünjärv)
538. Tõugussaare raba laugas
539. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
540. Tääkraid (Urotrygon)
541. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
542. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
543. Ukraina (baaslaev)
544. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
545. Unadon
546. Und
547. Undiin
548. Urbukse järv (Urbuse järv)
549. Ussikonks (säärekidadega konks)
550. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
551. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
552. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
553. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
554. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
555. Valgeninahai (Nasolamia velox)
556. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
557. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
558. Vasarhaid (Sphyrna)
559. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
560. Vastne
561. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
562. vesikond
563. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
564. Vihmauslased (Lumbricidae)
565. Vihmauss (liigid)
566. Viidikas (Alburnus alburnus)
567. Viitina kuurits
568. Vimb (Vimba vimba)
569. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
570. Vinkelhaid (Oxynotus)
571. Vinnutatud räimed
572. Viru alamvesikond
573. Viuraid (Aetomylaeus)
574. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
575. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
576. Võldas (Cottus gobio)
577. Võrtsjärve alamvesikond
578. Väheharjasussid
579. Vähilaadsed
580. väike meriahven (Sebastes viviparus)
581. Väike ogahai (Squalus blainville)
582. Väike saagrai (Pristis clavata)
583. väike tobias (nigli, väiketobias)
584. Väikeraid (Rajella)
585. Väikesuulest (Microstomus kitt)
586. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
587. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
588. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
589. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
590. Õlikook
591. Õngekonksu ajaloost
592. Õngitsemine+
593. Õnne lõhe
594. Äntu järved
595. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
596. Ülemiste järv
597. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
598. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Ogasilmad (Pangio)


Ogasilmad (Pangio, varem Acanthophthalmus), kalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi hinklaste (Cobitidae) sugukonnast. Inglise kuhli loaches, coolie loaches; saksa Dornaugen; soome piikkisilmät. Kõige enam elab ogasilmasid Sunda saartel (16 liiki), samuti on neid India ja Myanmari vetes. Soodes, ojades, tiikides, järvedes, vaiksemates jõelahtedes mudasel või liivasel põhjal põhjale langenud puulehtede, veetaimede ja nende juurte vahel. Neil on angerjalaadne piklik keha, külgedelt veidi kokku surutud. Alahuulel 2-3 paari poiseid. Silmade ees/all ogad, mida kala saab alla lasta või üles tõsta. Pikkus jääb enamasti vahemikku 3-12 cm. Looduses elavad sageli suurte parvedena. Aktiivsemad öisel ajal. Toituvad väikestest vahilaadsetest, ussikestest ja detriidist. Paljusid liike peetakse ilukaladena akvaariumides; seal nad väldivad eredat valgust ja vajavad varjepaiku, toituvad põhjalt, akvaariumis paljunevad harva.

Perekonda kuulub 34 liiki (FishBase, 2019):

Pangio agma (M. E. Burridge, 1992) – konarkiri-ogasilm. Aasia: Kalimantani saarel Sarawaki osariigi (Malaisia) põhjaosas ja Brunei riigi territooriumil. Soodes ja aeglase vooluga jõekistes ning ojades. Demersaalne. Troopiline. Pikkus kuni 6,3 cm. Kollakas, laiade tumedate põiktriipudega.



Pangio alcoides Kottelat & K. K. P. Lim, 1993 – alk-ogasilm. Malaisias Teregganu ja Johori osariikides. Demersaalne, troopiline. Soostunud aladel madalas, tumedas vees. Pikkus kuni 3,9 cm. Hallikaspruun lillaka varjundiga.



Pangio alternans Kottelat & K. K. P. Lim, 1993 (Borneo kuhli loach) – mahakami ogasilm. Borneo (Indoneesia) idaosas Mahakami vesikonna keskosas. Demersaalne, troopiline. Võrdlemisi kiire vooluga tumedaveelistes metsaojades. Pikkus kuni 3,6 (5?) cm. Keha peenike, kollase võrgustikuga seljal ja külgedel.



Pangio ammophila Britz, Anvar Ali & Raghavan, 2012 – liiva-ogasilm. Indias Karnataka osariigi lõunaosas üksnes Kumaradhara jõe väikeses Subramanya lisajões. Aeglases voolis liivasel põhjal. Väikeste rühmadena. Eluviis öine, päeval kaevub põhja. Pikkus kuni 2,9 cm.



Pangio anguillaris (Vaillant, 1902) – anger-ogasilm. Indohiinas Mekongi ja Chao Phraya veehaarmetes; Malaka poolsaar, Sumatra, Borneo. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 12 cm (tavapikkus 5 cm). Suurtes ja keskmistes jõgedes aeglase vooluga paikades liivasel, mudasel või lehekõdusel põhjal. Ka soodes. Kalda ääres väga madalas vees (5 cm). Enamuse ajast on kaevunud põhja. Akvaariumikala. Tai põhjaosas hinnatud toidukala.



Pangio apoda Britz & Maclaine, 2007 – tista ogasilm. Indias Tista jõe vesikonnas. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 3,8 cm. Eluviis uurimata.



Pangio atactos H. H. Tan & Kottelat, 2009 – nikerkiri-ogasilm. Sumatral (Indoneesia) Batang Hari jõe vesikonnas. Demersaalne, troopiline. Aeglase vooluga metsaojades liivasel ja/või lehekõdusel põhjal. Eluviis öine, päeval varjub. Pikkus kuni 5,1 cm.



Pangio bitaimac H. H. Tan & Kottelat, 2009 – nuudel-ogasilm. Sumatral (Indoneesia) Batang Hari jõe vesikonnas. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 9,5 cm.



Pangio borneensis (Boulenger, 1894) – borneo ogasilm. Borneo lääneosas. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 6,3 cm. Taust beež, sellel mustad täpikesed. Eluviis uurimata.



Pangio cuneovirgata (Raut, 1957) – kiilkiri-ogasilm. Malaka poolsaarel Narathiwatist (Tai) kuni Johorini (Malaisia), Sumatral ja Jaava lääneosas (Indoneesia). Demersaalne, troopiline. Aeglase vooluga jõgedes ja ojades, kalda lähedal. Ka soodes. Eelistab turba- liiva- või mullapõhja. Pikkus kuni 6 cm. Selg kollane, kõht valge, seljal ja külgedel 7-12 tumedat sadullaiku. Päeval kaevub põhja. Seisund: pole ohustatud.



Pangio doriae (Perugia, 1892) – doria ogasilm. Malaisia, Indoneesia. Demersaalne, troopiline. Aeglase vooluga metsaojades, ka soodes. Sageli kalda ääres puujuurte vahel. Eluviis öine, päeval varjub. Pikkus kuni 9 cm. Metallhall, tumedate täpikestega.



Pangio elongata Britz & Maclaine, 2007 – sale ogasilm. Myanmaris Tenasserimi ja Mitan Chaungi jõgikondades. Mõõduka vooluga ja mudase põhjaga jõgedes. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 4,8 cm. Helepruun hallika varjundiga, küljejoone kohal lillakas pikiriba.



Pangio filinaris Kottelat & K. K. P. Lim, 1993 – niitnina-ogasilm. Malaisias Pahangi ja Terengganu osariikide vetes. Metsajõgedes, ka soodes., Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 3,8 cm. Roosakaspruun.



Pangio fusca (Blyth, 1860) – tõmmu ogasilm. Salweeni ja Mekongi vesikonnad Tais ja Myanmaris, ka Malaka poolsaarel. Mõõduka vooluga metsajõgedes. Pikkus kuni 8 cm.



Pangio goaensis (Tilak, 1972) (Indian coolie-loach) – goa ogasilm. Indias Goa ja Kerala osariikide jõgedes. Demersaalne, troopiline. Aeglase vooluga väikestes jõgedes, kalda läheduses. Pikkus kuni 3,1 cm.

Pilt puudub

Pangio incognito Kottelat & K. K. P. Lim, 1993 – sarawaki ogasilm. Kalimantani saarel Sarawaki osariigi (Malaisia) lõunaosas. Demersaalne, troopiline. Aeglase vooluga metsajõgedes, ka soodes. Pikkus kuni 3 cm.



Pangio kuhlii (Valenciennes, 1846) (Kuhli loach, coolie loach) – kuhli ogasilm. Vt artiklit Kuhli ogasilm

Pangio lidi Hadiaty & Kottelat, 2009 – roots-ogasilm. Borneo saarel (Indoneesia) Makahami jõe vesikonnas. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 6,7 cm. Pikk ja peenike. Eluviis väheuuritud.



Pangio longimanus Britz & Kottelat, 2010 – kribu-ogasilm. Leitud Laose keskosast Mekongi jõe lammilt. Demersaalne, troopiline. Suurim pikkus määramata. Eluviis uurimata.



Pangio longipinnis (Menon, 1992) – pikkuim-ogasilm. Indias Karnataki osariigi veekogudes. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 6,2 cm. Liivase põhjaga seisuvetes. Eluviis uurimata.

Pilt puudub

Pangio lumbriciformis Britz & Maclaine, 2007 – liimuk-ogasilm. Myanmari põhjaosas Ayeyarwaddy piirkonna vetes. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 5,2 cm. Andmed vähesed.

Pilt puudub

Pangio malayana (Tweedie, 1956) – malai ogasilm. Kalimantani saarel Malaisias ja Indoneesias. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 6 cm. Aeglase vooluga metsajõgedes, ujub ka järvedesse ja soodesse. Eluviis öine, päeval varjub.



Pangio mariarum (Inger & P. K. Chin, 1962) – maria ogasilm. Kalimantani saare põhjaosas. Troopiline, demersaalne. Pikkus kuni 6,5 cm. Eluviis väheuuritud.


 

Pangio muraeniformis (de Beaufort, 1933) – mureen-ogasilm. Malaka poolsaar (Malaisia), Indoneesia ja Singapur. Mage- ja riimveeline, demersaalne, troopiline. Happelise vee ja aeglase vooluga madalates metsaojades, rühmadena kalda ääres puujuurte vahel. Pikkus kuni 3,6 cm (teisal 8 cm).



Pangio myersi (Harry, 1949) (Giant kuhli loach) – myersi ogasilm. Aasias Mekongi vesikonnas ja Tai kaguosa veekogudes. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 10 cm. Peamiselt aeglase vooluga metsajõgedes, ujub ka soodesse, samuti leidub teda järvedes ja tiikides. Eelistab liiva-, turba- või mullapõhja. Peitub võimalusel poolveeliste taimede juurte vahele. Elab rühmadena. Kehal tume- ja helepruunid põikvöödid, kehakujult teistest ogasilmadest töntsakam. Populaarne akvaariumikala. Seisund: pole ohustatud.



Pangio oblonga (Valenciennes, 1846) (Java loach) – kaneel-ogasilm. Vietnami, Laose, Kambodža, Tai, Malaisia ja Indoneesia veekogudes. Teateid ka Indiast, Myanmarist ja Bangladeshist. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 8 cm. Aeglase vooluga jõgedes ja ojades, ka metsajärvedes ja tiikides. Hoidub rühmadena kalda lähedusse. Võib kaevuda põhja (liiv, turvas, muld) või varjuda kivide ja rägu alla. Pruunikas-lillakas, kõht heledam. Levinud akvaariumikala, tuntud ka ingliskeelsete nimedega black kuhli, chocolate kuhli, cinnamon loach.



Pangio pangia (F. Hamilton, 1822) (Pangia coolie loach) – pangia-ogasilm. India, Bangladeshi ja Myanmari vetes. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 6,5 cm. Aeglase voolu ja liivase põhjaga jõgedes ja ojades, peamiselt metsaaladel. Eluviis öine, päeval varjub. Sarnaneb kaneel-ogasilmaga, kellest erineb tömbi ninamiku, ühe paari poiste ja ümara sabauime poolest.



Pangio piperata Kottelat & K. K. P. Lim, 1993 – piparkiri-ogasilm. Tai lõunaosa, Malaka poolsaar, Sumatra saar ja Kalimantani saar (Sarawak). Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 5,2 cm. Aeglase vooluga metsajõgedes, ka järvedes ja soodes. Tihti kalda ääres puujuurte vahel. Eluviis öine, päeval varjub. Värvus varieerub olenevalt elupaigast.



Pangio pulla Kottelat & K. K. P. Lim, 1993 – tume ogasilm. Kalimantani saare keskosas Mentaya jõe vesikonnas. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 6,1 cm. Tumedaveelistes mõõduka või ka kiire vooluga jõgedes ja ojades.

Pilt puudub

Pangio robiginosa (Raut, 1957) – läänejaava ogasilm. Jaava saare lääneosas (Indoneesia). Demersaalne, troopiline. Suurim pikkus määramata. Kollasel kehal tumedad sadullaigud, mis ulatuvad vaid küljejooneni.



Pangio semicincta(Fraser-Brunner, 1940) (Half banded kuhliii loach) – poolvööt-ogasilm. Malaka poolsaarel, Sumatra ja Kalimantani saartel. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 8 cm. Aeglase vooluga ojades, soodes, tiikides, järvedes. Liivasel, turbasel või mullasel põhjal. Kaevub poolveeliste taimede juurte vahele. Elab rühmadena. Väga sarnane kuhli ogasilmaga, kuid põikvöödid ulatuvad vaid küljejooneni või sellest natuke madalamale.



Pangio shelfordii (Popta, 1903) (Borneo loach) – shelfordi ogasilm. Malaka poolsaarel, Sumatra ja Kalimantani saartel. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 8 cm. Mudase põhjaga ja lehekõduga metsaojades/jõgedes.



Pangio signicauda Britz & Maclaine, 2007 – kirisaba-ogasilm. Myanmari põhjaosas Ayeyarwaddy vesikonnas. Demersaane, troopiline. Pikkus kuni 4,2 cm. Aeglase vooluga rohke taimestikuga vooluvetes.

Pilt puudub

 Pangio superba (T. R. Roberts, 1989) – kaunis ogasilm. Kalimantani ja Sumatra saartel. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 5,1 cm. Aeglase voolu ja mudase/lehekõduse põhjaga metsajõgedes/ojades. Sarnaneb kuhli ogasilmaga.


September, 2019

Vaata lisaks:

Kuhli ogasilm (Pangio kuhlii)
Hinklased (Cobitidae)
Kalale.ee KIK