Suur vasarhai (Sphyrna lewini)

Suur vasarhai (Sphyrna lewini), kalaliik hallhailiste (Carcharhiniformes) seltsi vasarhailaste (Sphyrnidae) sugukonna vasarhaide perekonnast. Inglise scalopped hammerhead; saksa Bogenstirn-Hammerhai; prantsuse requin-marteau halicorne; hispaania tiburon martillo comun; soome kampavasarahai; vene бронзовая молот-рыбаTsirkumglobaalne: Lääne-Atlandis New Jerseist (USA) kuni Uruguaine, s.h Mehhiko lahes ja Kariibi meres; Ida-Atlandis Vahemere lääneosast kuni Namiibiani; Indo-Vaikses ookeanis Pärsia lahes, Punases meres, Ida-Aafrika rannikul ja kõikjal India ookeanis, Jaapanist Uus-Kaledoonia, Hawai ja Tahiitini; Vaikse ookeani idaosas Ameerika rannikuvetes Lõuna-Kaliforniast (USA) kuni Ekuadorini, tõenäoliselt ka Peruu vetes.


Mere- ja riimveeline, pelaagiline, okeanodroomne, 0-1000 m sügavusel (enamasti kuni 25 m). Pikkus kuni 430 cm (tavapikkus kuni 360 cm); suurim registreeritud mass 152,4 kg ja eluiga kuni 35 a. Pea lai ja lame, ninamiku eesserval kesksälk: pea laius on 24-30% kala kogupikkusest. Selg hallikaspruun, kõht valge. Rinnauimede tippudel tuhm-tume ääris. Kiire ainevahetus, mistõttu vajab palju toitu ja on alatasa näljane. Toitub luukaladest, kalmaaridest ja vähilaadsetest. Suuremad isendid jahivad ka väikemaid haisid ja raisid. Elussünnitaja, toob igal aastal ilmale pesakonna 12-41 järglasega. Paljud järglastest langevad teiste haide (ka liigikaaslaste) saagiks. Inimestele potentsiaalselt ohtlik, kuid parve vaatlustel Kalifornia lahes ilmnes, et käitub akvalangistide suhtes pelglikult. Talitsematu (rööv)uimepüügi tõttu arvatakse Atlandi ookeanis olevat liigi arvukus umbes 30 a jooksul langenud 95% võrra. Lubatud on vaid litsenseeritud püük: 2000-2011. a ametlik väljapüük vahemikus 65-798 t (Brasiilia, Hispaania jt). Seisund: eriti ohustatud.


Juuli, 2019

Vaata lisaks:

Vasarhaid (Sphyrna)
Kalale.ee KIK