Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
58. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
59. Atlandiraid (Atlantoraja)
60. atraktant (atrahent)
61. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
62. Baikal
63. Balzer
64. Barramundi
65. Bass
66. Bellingshausen
67. Beluuga (Huso huso)
68. Bentaal
69. Bentos
70. Bete
71. Bete Krokodil
72. Biofilter
73. Bioturbatsioon
74. Birdeye
75. Birjussa
76. bissa
77. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
78. Botvinja
79. Brahmaputra
80. Briis
81. Buran (mootorsaan)
82. Canvey saare elukas
83. Castingu MM
84. Chessie (veekrüptiid USAs)
85. Cooki saared
86. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
87. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
88. Creme
89. D.A.M.
90. Daing
91. Dirhami laht
92. Donburi
93. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
94. Ebisu (jaapani kalajumal)
95. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
96. Eesti jõgede loend
97. Eesti järved
98. Eesti järvede loend
99. Eesti Kalur
100. Eesti lahed (tähestikuline loend)
101. Eesti Merekool
102. EFTTA
103. Elango, Julius
104. Emajõe Lodjaselts
105. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
106. Emakala (Zoarces viviparus)
107. End, Albert Arvo
108. Endla järvestik
109. Erikson, Juhan (kalatööstur)
110. Erinarkid (Heteronarce)
111. Erm Vaike
112. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
113. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
114. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
115. Fenkol (apteegitill)
116. Flambeau
117. Fotofoor
118. Friteerimine
119. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
120. Garum ja liquamen
121. Gupi (Poecilia reticulata)
122. Haamerhai (Eusphyra blochii)
123. Haid kulinaarias
124. Hailiha nimekujud
125. Hakk-kala
126. Hallhaid (Carcharhinus)
127. Hammassärg (Rutilus frisii)
128. Harilaid
129. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
130. Harilik meriangerjas (Conger conger)
131. Harilik merilohe (Trachinus draco)
132. Harilik mullauss (maauss)
133. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
134. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
135. Harilik taimen (Hucho taimen)
136. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
137. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
138. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
139. Harju alamvesikond
140. Hauapüük
141. Haug püügikalana
142. Haug toidukalana
143. Haugasraid (Aetobatus)
144. Heeringalised (Clupeiformes)
145. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
146. Heeringlased (Clupeidae)
147. Heik (Hake) kalanimedes
148. Heintz Karl
149. Heleraid (Leucoraja)
150. Hensen, Victor
151. Hi-Lo
152. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
153. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
154. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
155. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
156. Hobulaiuskraadid
157. Hollandi kaste
158. Homaarlased (Nephropidae)
159. Hulkharjasussid (Polychaeta)
160. Hõbekoger (Carassius gibelio)
161. Hõimkond
162. Hämarhaid (Scymnodalatias)
163. Hülgepüük
164. Iilastuli
165. Imiussid (Trematoda)
166. Indo-Vaikne ookeaniala
167. Invincible (Nilsu)
168. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
169. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
170. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
171. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
172. Jahumardika vastne (jahuuss)
173. Johannes Vares
174. Jussi järved
175. Juust õngesöödana
176. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
177. Jõehallhaid (Glyphis)
178. Jõemõisa-Kaiu järvestik
179. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
180. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
181. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
182. Jämesabaraid (Urolophus)
183. Järveelustik ehk limnobios
184. Järvekoletised
185. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
186. Jäseraid (Cruriraja)
187. Jääpüük
188. Jäärauad
189. Kaanid (Hirudinea)
190. Kaarmise järv (Karmise järv)
191. Kaaviari ajaloost
192. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
193. Kahvamine
194. kalade loend H-K
195. kalade loend L-O
196. kalade loend P-T
197. kalade loend U-Ü
198. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
199. Kalakasvatus
200. Kalakasvatus Eestis
201. Kalamüüdid ja müütilised kalad
202. Kalandus
203. Kalanduskoda
204. Kalaparv
205. Kalurite loitse ja ütlusi
206. Kaluuga (Huso dauricus)
207. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
208. Karelestad (Hippoglossoides)
209. Kartul
210. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
211. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
212. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
213. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
214. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
215. Katsuobushi
216. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
217. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
218. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
219. Kidata konks
220. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
221. Kiinide vastsed
222. Kiisk (pärimus)
223. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
224. Kilu nimelugu
225. Kinnine haspelrull
226. Kinnise rulli ehitus
227. Kirptirgu sidumise sõlm 1
228. kiviahvenlased (Serranidae)
229. Koerhaid (Scyliorhinus)
230. Koerhailased (Scyliorhinidae)
231. Koger (Carassius carassius)
232. Kogred (Carassius)
233. Koibraid (Sinobatis)
234. konks (õngekonks)
235. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
236. Koonhaid (Rhizoprionodon)
237. Koorküla järvestik
238. Kopskalad (Dipnoi)
239. Kosmoidsoomus
240. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
241. Kuivatamine/vinnutamine
242. Kuldkala (Carassius auratus)
243. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
244. Kura säär
245. Kuremaa järv (Kurema järv)
246. Kussie (jaapani järvekoletis)
247. Kuusamon Uistin Oy
248. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
249. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
250. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
251. Kärbsed õngesöödana
252. Kärbsenukk (kärbsekookon)
253. Kärbsetõugud meditsiinis
254. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
255. Kärphaid (Mustelus)
256. Kärsshingud (Acantopsis)
257. Käsiõng
258. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
259. Lahtise rulli ehitus
260. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
261. Lahtise rulli vänt
262. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
263. Lakerda (türgipärane soolakala)
264. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
265. Landilugu: dr Heintz
266. Landilugu: Kuusamo puukala
267. Landilugu: Nilsu
268. Lasa järv [Koorküla järvestik]
269. Lasnhaid (Scoliodon)
270. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
271. Leevi jõgi
272. Leivast õngesöödad
273. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
274. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
275. Lestad (Platichthys)
276. Libekala
277. Liblikate röövikud
278. Liblikraid (Gymnura)
279. Liftahvenad (Helicolenus)
280. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
281. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
282. Linajärv (Jussi Linajärv)
283. Linask (Tinca tinca)
284. Linné, Karl
285. Linnuroni (Ligula intestinalis)
286. Lintsabalased (Trichiuridae)
287. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
288. Logardraid 3 (Pseudobatos)
289. Logardrailased (Rhinobatidae)
290. Lonthülged (Mirounga)
291. Loobu jõgi
292. Lophius budegassa (must merikurat)
293. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
294. Luts (Lota lota)
295. Lõunaraid (Zearaja)
296. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
297. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
298. Läänesaarte alamvesikond
299. maailma jõed (loend)
300. Maggot
301. Majak (kolhoos)
302. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
303. Man
304. Mannasöödad
305. Maskraid (Neotrygon)
306. meduus
307. Merehaigus
308. Merekoletised
309. Meremeeste uskumused
310. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
311. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
312. Merikeellased (Soleidae)
313. Merikogerlased (Sparidae)
314. Merikoha (Sander marinus)
315. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
316. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
317. Meriluts (Brosme brosme)
318. Merineitsi
319. Meripuugid (Scorpaena)
320. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
321. Merisutt (Petromyzon marinus)
322. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
323. Merluusid (Merluccius)
324. Metsprussakas
325. Miiu
326. Moiva (Mallotus villosus)
327. Morilased (Moridae)
328. muda
329. Mudaelustik ehk pelon
330. Mussie (järvekoletis Kanadas)
331. Mussoon
332. Must marliin (Istiompax indica)
333. Mustatäpitõbi
334. Musthaid (Apristurus)
335. Mustjõe alamvesikond
336. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
337. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
338. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
339. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
340. Mõrrapüük
341. Mõõkkala (Xiphias gladius)
342. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
343. Määr, Aleksander
344. Mölder, August
345. Müütilised veeolendid
346. Naaskelraid (Pastinachus)
347. Nahknark (Crassinarke dormitor)
348. Naissaar
349. Narva veehoidla
350. Nasv
351. Navaaga (Eleginus nawaga)
352. Nelikant-kaldauss
353. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
354. Niituimlutslased (Physidae)
355. Nirkhailased (Hemigaleidae)
356. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
357. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
358. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
359. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
360. Nugishaid (Triakis)
361. Nuutraid (Himantura)
362. Näkk (eesti)
363. Oad, Jaan
364. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
365. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
366. Ogahaid (Squalus)
367. Ogasilmad (Pangio)
368. Ojamaa (Gotland)
369. Okasturilased (Notacanthidae)
370. Okishaid (Centroscyllium)
371. ondatra (piisamrott, biisamrott)
372. Osmussaar
373. Pakssabaraid (Trygonoptera)
374. paneerimine
375. Paunküla veehoidla
376. Peen kõduuss
377. Peipsi alamvesikond
378. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
379. Pettai, Elmar Voldemar
380. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
381. Pigo (Rutilus pigus)
382. Pihklased (Myxini)
383. Pihtla kalakasvandus
384. Piikraid (Urobatis)
385. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
386. Piimjas soouss
387. Piiskopikala (bishop fish)
388. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
389. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
390. Pimenarkid (Typhlonarke)
391. Poi
392. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
393. Polaarhaid (Somniosus)
394. Poola uss
395. Prespa forell (Salmo peristericus)
396. Prussakas ja tarakan
397. Psammon
398. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
399. Punane vihmauss (pool-ööuss)
400. Purikalalased (Istiophoridae)
401. Purjus krevetid
402. Puukala (Kuusamo puukala)
403. Põhjavee-elustik
404. Põishüljes (Cystophora cristata)
405. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
406. Põlula Kalakasvatuskeskus
407. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
408. Pärimus: Kaussjärv
409. Pärimus: Lutsu järv
410. Pärimus: Otepää Pühajärv
411. Pärimus: Raudjärve kullapütt
412. Pärimus: Uhtjärv
413. Pärimus: Verijärv
414. Pärnu alamvesikond
415. Pärnu Kalakombinaat
416. Pärnu kalanduskool
417. Rabakonn
418. Raid (Raja)
419. Rakfisk ehk norra hapukala
420. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
421. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
422. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
423. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
424. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
425. Reobiont
426. Riffhai (Triaenodon obesus)
427. Rihmsabaraid (Taeniura)
428. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
429. Riikoja Heinrich
430. Ristkok, Jüri
431. Robalod (Centropomus)
432. Roheline mullauss
433. Rohukonn
434. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
435. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
436. Rombkalad (Bothus)
437. Rombkalalased (Bothidae)
438. Roosa mullauss
439. Russalka
440. Rõbak Baltiki
441. Rõuge järvestik
442. Räimeõng
443. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
444. Saadjärv (Saadrejärv)
445. Saaghailised (Pristiophoriformes)
446. Saagsabahaid (Galeus)
447. Sagrits, Richard
448. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
449. Sammet, Jaak
450. Sannakji
451. Sardiin (Sardina pilchardus)
452. Sardiinid
453. Sardinellid (Sardinella)
454. Saunja laht
455. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
456. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
457. Sidrunhaid (Negaprion)
458. Siiad (Coregonus)
459. Siig - huvipüük Eestis
460. Siig spordikalana Skandinaavias
461. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
462. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
463. Sinakas soouss
464. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
465. siugkonnalised (apoodid)
466. Soomuskuked (Lepidotrigla)
467. Soomuslest (Limanda limanda)
468. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
469. Sovetskaja Rodina (laev)
470. Spinningisti kaksteist käsku
471. Staratel
472. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
473. Stroganina
474. Sump (kumm, pandur, märss)
475. Sumplaev
476. Susski, Vladimir
477. Suue
478. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
479. Suur mullauss
480. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
481. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
482. Suurallikas
483. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
484. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
485. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
486. Sõnnikuuss
487. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
488. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
489. Südvester
490. Sünkraid (Amblyraja)
491. Süvahaid (Centroscymnus)
492. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
493. Süvaraid (Bathyraja)
494. Šelfihaid (Halaelurus)
495. Zoobentos
496. Taaliku sadam
497. Tabadusekepp
498. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
499. Tainas angerjapüügiks
500. Tallinna Kalakombinaat
501. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
502. Tallinna Merekolledž
503. Tamm, Friedrich
504. Tamula järv (Tamla järv)
505. Tatrakakud
506. Teibid (Leuciscus)
507. Temera (Temera hardwickii)
508. Tempura
509. Tiit Hunt. Eesti kalad
510. Tintlased (Osmeridae)
511. Tobiased (Ammodytes)
512. Tooder
513. Traaler
514. Traalnoot
515. Traalpüük
516. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
517. Triivpüük
518. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
519. Trullingud (Barbatula)
520. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
521. Tuletorn
522. Tume vihmauss
523. Tumehaid (Etmopterus)
524. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
525. Tursad (Gadus)
526. Tursamaks
527. Tursamaksa konserveerimine
528. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
529. Tuul
530. tuulekala (pärimus)
531. Tuur
532. Tuurlased (Acipenseridae)
533. Tõugjärv (Küünjärv)
534. Tõugussaare raba laugas
535. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
536. Tääkraid (Urotrygon)
537. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
538. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
539. Ukraina (baaslaev)
540. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
541. Unadon
542. Und
543. Undiin
544. Urbukse järv (Urbuse järv)
545. Ussikonks (säärekidadega konks)
546. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
547. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
548. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
549. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
550. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
551. Valgeninahai (Nasolamia velox)
552. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
553. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
554. Vasarhaid (Sphyrna)
555. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
556. Vastne
557. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
558. vesikond
559. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
560. Vihmauslased (Lumbricidae)
561. Vihmauss (liigid)
562. Viidikas (Alburnus alburnus)
563. Viitina kuurits
564. Vimb (Vimba vimba)
565. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
566. Vinkelhaid (Oxynotus)
567. Vinnutatud räimed
568. Viru alamvesikond
569. Viuraid (Aetomylaeus)
570. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
571. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
572. Võldas (Cottus gobio)
573. Võrtsjärve alamvesikond
574. Väheharjasussid
575. Vähilaadsed
576. väike meriahven (Sebastes viviparus)
577. Väike ogahai (Squalus blainville)
578. Väike saagrai (Pristis clavata)
579. väike tobias (nigli, väiketobias)
580. Väikeraid (Rajella)
581. Väikesuulest (Microstomus kitt)
582. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
583. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
584. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
585. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
586. Õlikook
587. Õngekonksu ajaloost
588. Õngitsemine+
589. Õnne lõhe
590. Äntu järved
591. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
592. Ülemiste järv
593. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
594. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Väikeraid (Rajella)

Väikeraid (Rajella), kõhrkalade perekond railiste (Rajiformes) seltsi railaste (Rajidae) sugukonnast. Põhjaelulised, suurte rombikujuliste rinnauimedega. Saba pikk ja peenike. Kõhupoolel suu, sõõrmed ja 5 paari lõpusepilusid. Pikkus kuni 123 cm. Atlandi, India ja Vaikses ookeani mandrilavadel ja -nõlvadel kuni 4156 m sügavusel. Paljunevad munakapslite abil.

Perekonnas on 18 liiki (FishBase, 2019):

Rajella annandalei M. C. W. Weber, 1913 (Annandale's skate) – indoneesia väikerai. Vaikses ookeanis Indoneesia idavetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 400-830 m. Pikkus kuni 33 cm. Püügihuvi puudub.


Indoneesia väikerai

Rajella barnardi Norman, 1935 (Bigthorn skate) – suuroga-väikerai. Ida-Atlandis Mauritaaniast kuni LAVini. Mereveeline, batüdemersaalne, mandrilaval ja -nõlval sügavustel 170-1700 m. Pikkus kuni 70 cm. Pealt helehall, kaetud ogadega; alt valge tumedate laikudega. Toitub väikestest vähilaadsetest, kalmaaridest, hulkharjasussidest.Püügihuvi puudub.

Rajella bathyphila Holt & Byrne, 1908 (Deep-water ray) – süva-väikerai. Atlandi ookean: Kanada, USA, Gröönimaa, Island, Taani, Iirinaa, Biskaia laht, Rio de Oro (Lääne-Sahara). Mereveeline, batüdemersaalne, mandrilaval ja -nõlval sügavustel 600-2300 m (enamasti 1300-1400 m). Pikkus kuni 90 cm. Pealt helepruun, alt valge; mõned isendid üleni valged. Toitub väikestest vähilaadsetest, kalmaaridest, hulkharjasussidest. Püügihuvi puudub.


Süva-väikerai

Rajella bigelowi Stehmann, 1978 (Bigelow's ray) – Bigelowi väikerai. Ida-Atlandis Rockalli süvikus, Biskaia lahe põhjaosas, Maroco põhjaosas, Assooridel, Lääne-Sahara vetes; Lääne-Atlandis Newfaundlandi madalikust lõuna poole kuni Mehhiko lahe loodeosani. Mereveeline, batüdemersaalne, Mandrinõlval ja abüssaaltasandikul sügavustel 650-4156 m (enamasti sügavamal kui 1500 m). Pikkus kuni 55 cm. Pealt helepruun, alt valge; mõned isendid üleni valged. Toitub väikestest vähilaadsetest, kalmaaridest, hulkharjasussidest. Püügihuvi puudub.


Bigelowi väikerai

Rajella caudaspinosa von Bonde & Swart, 1923 (Munchkin skate) – karesaba-väikerai. Kagu-Atlandis Namiibiast LAVini. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 310-718 m. Pikkus kuni 32 cm. Hall või pruunikas, tumedate täppidega, alt valge. Saba väga kare. Toitub müsiidiest, pisikaladest ja hulkharjasussidest. Püügihuvi puudub.


Karesaba-väikerai

Rajella challengeri Last & Stehmann, 2008 (Challenger Skate) – Challengeri väikerai. Austraalia vetes Uus-Lõuna-Wales'ist kuni Suure Austraalia laheni. Merteveeline, bentopelaagiline, mandrinõlval sügavustel 860-1500 m. Pikkus kuni 56,1 cm. Püügihuvi puudub.


Challengeri väikerai alt- ja pealtvaates


Rajella dissimilis Hulley, 1970 (Ghost skate) – tont-väikerai. Ida-Atlandis Lääne-Sahara, Namiibia ja LAVi vetes, ka Kanaari saartel. Mereveeline batüdemersaalne, mandrinõlval sügavustel 719-1620 m Pikkus kuni 39 cm. Hallist tumehallini, alapoolel tumedad laigud. Toitub peajalgsetest, müsiididest ja väikestest luukaladest. Püügihuvi puudub.


Tont-väikerai

Rajella eisenhardti Long & McCosker, 1999 (Galápagos grey skate) – galapagose väikerai. Vaikse ookeani kaguosas Galapagose saarte vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 757-907 m. Pikkus kuni 38,5 cm.


Galapagose väikerai röntgenfoto

Rajella fuliginea Bigelow & Schroeder, 1954 (Sooty skate) – nõgi-väikerai. Lääne-Atlandis Prantsuse Guinea vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 732-824 m. Andmed vähesed.


Nõgi-väikerai

Rajella fyllae Lütken, 1887 (Round ray) – leht-väikerai. Kirde-Atlandis Spitsbergenist Norra lõunaveteni, Gröönimaa lõunavetest, Islandist ja Fääri saartest kuni Shetlandi saarteni, Briti saarte läänevetes ja Biskaia laehs; Loode-Atlandis Gröönimaast kuni Nova Scotiani (Kanada). Mereveeline, batüdemersaalne, mandrilaval ja -nõlval sügavustel 170-2050 m Pikkus kuni 60 cm. „Tiibade“ otsad väga ümarad. Ülapool hallikast tumepruunini, ebakorrapäraste laikudega, alapool valge, „tiibade“ servad hallid või pruunid. Toitub põhjaloomastikust, peamiselt selgrootuist (aerjalgsed, müsiidid). Inimkasutust ei leia.


Leht-väikerai

Rajella kukujevi Dolganov, 1985 (Mid-Atlantic Skate) – keskatlandi väikerai. Väheuuritud liik Loode-Atlandis: 49° 50' N, 29° 33' W. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 750-800 m.


Keskatlandi väikerai

Rajella leoparda von Bonde & Swart, 1923 (Leopard skate) – leopard-väikerai. Ida-Atlandis Guinea, Mauritaania, Senegali, Lõuna-Sahara ja Lääne-Sahara vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, mandrilava serval ja mandrinõlval sügavustel 170-1920 m. Hallist pruunini, rohkete täppidega. Pikkus kuni 65 cm. Toitub bentilistest koorikloomadest, hulkharjasussidest, seepiatest, merluusidest.


Leopard-väikerai

Rajella lintea Fries, 1838 (Sailray) – valgekoon-väikerai. Kirde-Atlandis Island, Fääri saared, Norra, Skagerrak; Loode-Atlandis Gröönlandi lääneveed. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 150 1170 m. Pikkus kuni 123 cm. Ülalt ühtlaselt hall, alt valge, „tiibade“ tagumisel serval lai tume vööt ja kloaagi ümber laigud. Toitub põhjaloomastikust. Vähene väljapüük (Island), on ka spordikalaks.


Valgekoon-väikerai alt ja pealtvaates

Rajella nigerrima F. de Buen, 1960 (Blackish skate) – mustjas väikerai. Vaikse ookeani kaguosas Peruu ja Tšiili vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 780-960 m. Pukkus kuni 27, 3 cm.


Mustjas väikerai

Rajella paucispinosa Weigmann, Stehmann & Thiel, 2014 (Sparsely-thorned skate) – hõreoga-väikerai. (Eestikeelse ametliku liiginime puudumisel nimetaud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). India ookeani lääneosas Lõuna-Mosambiigi vetes. Mereveeline, batüpelaagiline, kuni 1230 m sügavusel. Pikkus kuni 47,1 cm. Inimkasutust ei leia.


Hõreoga-väikerai

Rajella purpuriventralis Bigelow & Schroeder, 1962 (Purplebelly skate) – purpurkõht-väikerai. Lääne-Atlandi keskosas Mehhiko lahe põhjaosas ja Lõuna-Ameerika ranniku põhjaosas. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 922 m sügavusel. Pikkus kuni 17, 4 cm. Inimkasutust ei leia.


Purpurkõht-väikerai

Rajella ravidula Hulley, 1970 (Smoothback skate) – hallikas väikerai. Kagu-Atlandis LAVi ja Maroko vetes. Tabatud vaid 3 isendit. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 496-1250 m. Pikkus kuni 70 cm.


Hallikas väikerai

Rajella sadowskii G. Krefft & Stehmann, 1974 (Brazilian skate) – brasiilia väikerai. Edela-Atlandis Brasiilia rannikul ja Vaikse ookeani kaguosas Tšiili rannikul. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 1067-1353 m. Andmed vähesed.


Brasiilia väikerai pealt- ja altvaates

Juuni, 2019

Vaata lisaks:

Railased (Rajidae)
Kalale.ee KIK