Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
58. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
59. Atlandiraid (Atlantoraja)
60. atraktant (atrahent)
61. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
62. Baikal
63. Balzer
64. Barramundi
65. Bass
66. Bellingshausen
67. Beluuga (Huso huso)
68. Bentaal
69. Bentos
70. Bete
71. Bete Krokodil
72. Biofilter
73. Bioturbatsioon
74. Birdeye
75. Birjussa
76. bissa
77. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
78. Botvinja
79. Brahmaputra
80. Briis
81. Buran (mootorsaan)
82. Canvey saare elukas
83. Castingu MM
84. Chessie (veekrüptiid USAs)
85. Cooki saared
86. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
87. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
88. Creme
89. D.A.M.
90. Daing
91. Dirhami laht
92. Donburi
93. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
94. Ebabootsiad (Parabotia)
95. Ebisu (jaapani kalajumal)
96. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
97. Eesti jõgede loend
98. Eesti järved
99. Eesti järvede loend
100. Eesti Kalur
101. Eesti lahed (tähestikuline loend)
102. Eesti Merekool
103. EFTTA
104. Elango, Julius
105. Emajõe Lodjaselts
106. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
107. Emakala (Zoarces viviparus)
108. End, Albert Arvo
109. Endla järvestik
110. Erikson, Juhan (kalatööstur)
111. Erinarkid (Heteronarce)
112. Erm Vaike
113. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
114. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
115. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
116. Fenkol (apteegitill)
117. Flambeau
118. Fotofoor
119. Friteerimine
120. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
121. Garum ja liquamen
122. Gupi (Poecilia reticulata)
123. Haamerhai (Eusphyra blochii)
124. Haid kulinaarias
125. Hailiha nimekujud
126. Hakk-kala
127. Hallhaid (Carcharhinus)
128. Hammassärg (Rutilus frisii)
129. Harilaid
130. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
131. Harilik meriangerjas (Conger conger)
132. Harilik merilohe (Trachinus draco)
133. Harilik mullauss (maauss)
134. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
135. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
136. Harilik taimen (Hucho taimen)
137. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
138. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
139. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
140. Harju alamvesikond
141. Hauapüük
142. Haug püügikalana
143. Haug toidukalana
144. Haugasraid (Aetobatus)
145. Heeringalised (Clupeiformes)
146. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
147. Heeringlased (Clupeidae)
148. Heik (Hake) kalanimedes
149. Heintz Karl
150. Heleraid (Leucoraja)
151. Hensen, Victor
152. Hi-Lo
153. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
154. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
155. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
156. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
157. Hobulaiuskraadid
158. Hollandi kaste
159. Homaarlased (Nephropidae)
160. Hulkharjasussid (Polychaeta)
161. Hõbekoger (Carassius gibelio)
162. Hõimkond
163. Hämarhaid (Scymnodalatias)
164. Hülgepüük
165. Iilastuli
166. Imiussid (Trematoda)
167. Indo-Vaikne ookeaniala
168. Invincible (Nilsu)
169. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
170. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
171. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
172. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
173. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
174. Jahumardika vastne (jahuuss)
175. Johannes Vares
176. Jussi järved
177. Juust õngesöödana
178. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
179. Jõehallhaid (Glyphis)
180. Jõemõisa-Kaiu järvestik
181. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
182. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
183. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
184. Jämesabaraid (Urolophus)
185. Järveelustik ehk limnobios
186. Järvekoletised
187. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
188. Jäseraid (Cruriraja)
189. Jääpüük
190. Jäärauad
191. Kaanid (Hirudinea)
192. Kaarmise järv (Karmise järv)
193. Kaaviari ajaloost
194. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
195. Kahvamine
196. kalade loend H-K
197. kalade loend L-O
198. kalade loend P-T
199. kalade loend U-Ü
200. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
201. Kalakaste
202. Kalakasvatus
203. Kalakasvatus Eestis
204. Kalamüüdid ja müütilised kalad
205. Kalandus
206. Kalanduskoda
207. Kalaparv
208. Kalurite loitse ja ütlusi
209. Kaluuga (Huso dauricus)
210. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
211. Karelestad (Hippoglossoides)
212. Kartul
213. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
214. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
215. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
216. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
217. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
218. Katsuobushi
219. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
220. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
221. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
222. Kidata konks
223. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
224. Kiinide vastsed
225. Kiisk (pärimus)
226. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
227. Kilu nimelugu
228. Kinnine haspelrull
229. Kinnise rulli ehitus
230. Kirptirgu sidumise sõlm 1
231. kiviahvenlased (Serranidae)
232. Koerhaid (Scyliorhinus)
233. Koerhailased (Scyliorhinidae)
234. Koger (Carassius carassius)
235. Kogred (Carassius)
236. Koibraid (Sinobatis)
237. konks (õngekonks)
238. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
239. Koonhaid (Rhizoprionodon)
240. Koorküla järvestik
241. Kopskalad (Dipnoi)
242. Kosmoidsoomus
243. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
244. Kuivatamine/vinnutamine
245. Kuldkala (Carassius auratus)
246. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
247. Kura säär
248. Kuremaa järv (Kurema järv)
249. Kussie (jaapani järvekoletis)
250. Kuusamon Uistin Oy
251. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
252. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
253. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
254. Kärbsed õngesöödana
255. Kärbsenukk (kärbsekookon)
256. Kärbsetõugud meditsiinis
257. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
258. Kärphaid (Mustelus)
259. Kärsshingud (Acantopsis)
260. Käsiõng
261. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
262. Lahtise rulli ehitus
263. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
264. Lahtise rulli vänt
265. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
266. Lakerda (türgipärane soolakala)
267. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
268. Landilugu: dr Heintz
269. Landilugu: Kuusamo puukala
270. Landilugu: Nilsu
271. Lasa järv [Koorküla järvestik]
272. Lasnhaid (Scoliodon)
273. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
274. Leevi jõgi
275. Leivast õngesöödad
276. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
277. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
278. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
279. Lestad (Platichthys)
280. Libekala
281. Liblikate röövikud
282. Liblikraid (Gymnura)
283. Liftahvenad (Helicolenus)
284. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
285. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
286. Linajärv (Jussi Linajärv)
287. Linask (Tinca tinca)
288. Linné, Karl
289. Linnuroni (Ligula intestinalis)
290. Lintsabalased (Trichiuridae)
291. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
292. Logardraid 3 (Pseudobatos)
293. Logardrailased (Rhinobatidae)
294. Lonthülged (Mirounga)
295. Loobu jõgi
296. Lophius budegassa (must merikurat)
297. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
298. Luts (Lota lota)
299. Lõunaraid (Zearaja)
300. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
301. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
302. Läänesaarte alamvesikond
303. maailma jõed (loend)
304. Maggot
305. Majak (kolhoos)
306. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
307. Man
308. Mannasöödad
309. Maskraid (Neotrygon)
310. meduus
311. Merehaigus
312. Merekoletised
313. Meremeeste uskumused
314. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
315. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
316. Merikeellased (Soleidae)
317. Merikogerlased (Sparidae)
318. Merikoha (Sander marinus)
319. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
320. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
321. Meriluts (Brosme brosme)
322. Merineitsi
323. Meripuugid (Scorpaena)
324. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
325. Merisutt (Petromyzon marinus)
326. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
327. Merluusid (Merluccius)
328. Metsprussakas
329. Miiu
330. Moiva (Mallotus villosus)
331. Mokkparrakad (Labeobarbus)
332. Morilased (Moridae)
333. muda
334. Mudaelustik ehk pelon
335. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
336. Mussie (järvekoletis Kanadas)
337. Mussoon
338. Must marliin (Istiompax indica)
339. Mustatäpitõbi
340. Musthaid (Apristurus)
341. Mustjõe alamvesikond
342. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
343. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
344. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
345. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
346. Mõrrapüük
347. Mõõkkala (Xiphias gladius)
348. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
349. Määr, Aleksander
350. Mölder, August
351. Müütilised veeolendid
352. Naaskelraid (Pastinachus)
353. Nahknark (Crassinarke dormitor)
354. Naissaar
355. Narva veehoidla
356. Nasv
357. Navaaga (Eleginus nawaga)
358. Nelikant-kaldauss
359. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
360. Niituimlutslased (Physidae)
361. Nirkhailased (Hemigaleidae)
362. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
363. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
364. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
365. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
366. Nugishaid (Triakis)
367. Nuutraid (Himantura)
368. Näkk (eesti)
369. Oad, Jaan
370. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
371. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
372. Ogahaid (Squalus)
373. Ogasilmad (Pangio)
374. Ojamaa (Gotland)
375. Okasturilased (Notacanthidae)
376. Okishaid (Centroscyllium)
377. ondatra (piisamrott, biisamrott)
378. Osmussaar
379. Pakssabaraid (Trygonoptera)
380. paneerimine
381. Paunküla veehoidla
382. Peen kõduuss
383. Peipsi alamvesikond
384. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
385. Pettai, Elmar Voldemar
386. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
387. Pigo (Rutilus pigus)
388. Pihklased (Myxini)
389. Pihtla kalakasvandus
390. Piikraid (Urobatis)
391. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
392. Piimjas soouss
393. Piiskopikala (bishop fish)
394. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
395. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
396. Pimenarkid (Typhlonarke)
397. Poi
398. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
399. Polaarhaid (Somniosus)
400. Poola uss
401. Prespa forell (Salmo peristericus)
402. Prussakas ja tarakan
403. Psammon
404. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
405. Punane vihmauss (pool-ööuss)
406. Purikalalased (Istiophoridae)
407. Purjus krevetid
408. Puukala (Kuusamo puukala)
409. Põhjavee-elustik
410. Põishüljes (Cystophora cristata)
411. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
412. Põlula Kalakasvatuskeskus
413. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
414. Pärimus: Kaussjärv
415. Pärimus: Lutsu järv
416. Pärimus: Otepää Pühajärv
417. Pärimus: Raudjärve kullapütt
418. Pärimus: Uhtjärv
419. Pärimus: Verijärv
420. Pärnu alamvesikond
421. Pärnu Kalakombinaat
422. Pärnu kalanduskool
423. Rabakonn
424. Raid (Raja)
425. Rakfisk ehk norra hapukala
426. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
427. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
428. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
429. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
430. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
431. Reobiont
432. Riffhai (Triaenodon obesus)
433. Rihmsabaraid (Taeniura)
434. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
435. Riikoja Heinrich
436. Ristkok, Jüri
437. Robalod (Centropomus)
438. Roheline mullauss
439. Rohukonn
440. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
441. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
442. Rombkalad (Bothus)
443. Rombkalalased (Bothidae)
444. Roosa mullauss
445. Russalka
446. Rõbak Baltiki
447. Rõuge järvestik
448. Räimeõng
449. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
450. Saadjärv (Saadrejärv)
451. Saaghailised (Pristiophoriformes)
452. Saagsabahaid (Galeus)
453. Sagrits, Richard
454. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
455. Sammet, Jaak
456. Sannakji
457. Sardiin (Sardina pilchardus)
458. Sardiinid
459. Sardinellid (Sardinella)
460. Saunja laht
461. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
462. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
463. Sidrunhaid (Negaprion)
464. Siiad (Coregonus)
465. Siig - huvipüük Eestis
466. Siig spordikalana Skandinaavias
467. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
468. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
469. Sinakas soouss
470. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
471. siugkonnalised (apoodid)
472. Soomuskuked (Lepidotrigla)
473. Soomuslest (Limanda limanda)
474. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
475. Sovetskaja Rodina (laev)
476. Spinningisti kaksteist käsku
477. Staratel
478. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
479. Stroganina
480. Sump (kumm, pandur, märss)
481. Sumplaev
482. Susski, Vladimir
483. Suue
484. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
485. Suur mullauss
486. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
487. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
488. Suurallikas
489. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
490. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
491. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
492. Sõnnikuuss
493. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
494. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
495. Südvester
496. Sünkraid (Amblyraja)
497. Süvahaid (Centroscymnus)
498. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
499. Süvaraid (Bathyraja)
500. Šelfihaid (Halaelurus)
501. Zoobentos
502. Taaliku sadam
503. Tabadusekepp
504. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
505. Tainas angerjapüügiks
506. Tallinna Kalakombinaat
507. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
508. Tallinna Merekolledž
509. Tamm, Friedrich
510. Tamula järv (Tamla järv)
511. Tatrakakud
512. Temera (Temera hardwickii)
513. Tempura
514. Tiit Hunt. Eesti kalad
515. Tintlased (Osmeridae)
516. Tobiased (Ammodytes)
517. Tooder
518. Traaler
519. Traalnoot
520. Traalpüük
521. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
522. Triivpüük
523. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
524. Trullinglased (Nemacheilidae)
525. Trullingud (Barbatula)
526. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
527. Tuletorn
528. Tume vihmauss
529. Tumehaid (Etmopterus)
530. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
531. Tursad (Gadus)
532. Tursamaks
533. Tursamaksa konserveerimine
534. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
535. Tuul
536. tuulekala (pärimus)
537. Tuur
538. Tuurlased (Acipenseridae)
539. Tõugjärv (Küünjärv)
540. Tõugussaare raba laugas
541. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
542. Tääkraid (Urotrygon)
543. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
544. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
545. Ukraina (baaslaev)
546. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
547. Unadon
548. Und
549. Undiin
550. Urbukse järv (Urbuse järv)
551. Ussikonks (säärekidadega konks)
552. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
553. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
554. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
555. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
556. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
557. Valgeninahai (Nasolamia velox)
558. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
559. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
560. Vasarhaid (Sphyrna)
561. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
562. Vastne
563. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
564. vesikond
565. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
566. Vihmauslased (Lumbricidae)
567. Vihmauss (liigid)
568. Viidikas (Alburnus alburnus)
569. Viitina kuurits
570. Vimb (Vimba vimba)
571. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
572. Vinkelhaid (Oxynotus)
573. Vinnutatud räimed
574. Viru alamvesikond
575. Viuraid (Aetomylaeus)
576. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
577. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
578. Võldas (Cottus gobio)
579. Võrtsjärve alamvesikond
580. Väheharjasussid
581. Vähilaadsed
582. väike meriahven (Sebastes viviparus)
583. Väike ogahai (Squalus blainville)
584. Väike saagrai (Pristis clavata)
585. väike tobias (nigli, väiketobias)
586. Väikeraid (Rajella)
587. Väikesuulest (Microstomus kitt)
588. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
589. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
590. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
591. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
592. Õlikook
593. Õngekonksu ajaloost
594. Õngitsemine+
595. Õnne lõhe
596. Äntu järved
597. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
598. Ülemiste järv
599. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
600. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Väikeraid (Rajella)

Väikeraid (Rajella), kõhrkalade perekond railiste (Rajiformes) seltsi railaste (Rajidae) sugukonnast. Põhjaelulised, suurte rombikujuliste rinnauimedega. Saba pikk ja peenike. Kõhupoolel suu, sõõrmed ja 5 paari lõpusepilusid. Pikkus kuni 123 cm. Atlandi, India ja Vaikses ookeani mandrilavadel ja -nõlvadel kuni 4156 m sügavusel. Paljunevad munakapslite abil.

Perekonnas on 18 liiki (FishBase, 2019):

Rajella annandalei M. C. W. Weber, 1913 (Annandale's skate) – indoneesia väikerai. Vaikses ookeanis Indoneesia idavetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 400-830 m. Pikkus kuni 33 cm. Püügihuvi puudub.


Indoneesia väikerai

Rajella barnardi Norman, 1935 (Bigthorn skate) – suuroga-väikerai. Ida-Atlandis Mauritaaniast kuni LAVini. Mereveeline, batüdemersaalne, mandrilaval ja -nõlval sügavustel 170-1700 m. Pikkus kuni 70 cm. Pealt helehall, kaetud ogadega; alt valge tumedate laikudega. Toitub väikestest vähilaadsetest, kalmaaridest, hulkharjasussidest.Püügihuvi puudub.

Rajella bathyphila Holt & Byrne, 1908 (Deep-water ray) – süva-väikerai. Atlandi ookean: Kanada, USA, Gröönimaa, Island, Taani, Iirinaa, Biskaia laht, Rio de Oro (Lääne-Sahara). Mereveeline, batüdemersaalne, mandrilaval ja -nõlval sügavustel 600-2300 m (enamasti 1300-1400 m). Pikkus kuni 90 cm. Pealt helepruun, alt valge; mõned isendid üleni valged. Toitub väikestest vähilaadsetest, kalmaaridest, hulkharjasussidest. Püügihuvi puudub.


Süva-väikerai

Rajella bigelowi Stehmann, 1978 (Bigelow's ray) – Bigelowi väikerai. Ida-Atlandis Rockalli süvikus, Biskaia lahe põhjaosas, Maroco põhjaosas, Assooridel, Lääne-Sahara vetes; Lääne-Atlandis Newfaundlandi madalikust lõuna poole kuni Mehhiko lahe loodeosani. Mereveeline, batüdemersaalne, Mandrinõlval ja abüssaaltasandikul sügavustel 650-4156 m (enamasti sügavamal kui 1500 m). Pikkus kuni 55 cm. Pealt helepruun, alt valge; mõned isendid üleni valged. Toitub väikestest vähilaadsetest, kalmaaridest, hulkharjasussidest. Püügihuvi puudub.


Bigelowi väikerai

Rajella caudaspinosa von Bonde & Swart, 1923 (Munchkin skate) – karesaba-väikerai. Kagu-Atlandis Namiibiast LAVini. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 310-718 m. Pikkus kuni 32 cm. Hall või pruunikas, tumedate täppidega, alt valge. Saba väga kare. Toitub müsiidiest, pisikaladest ja hulkharjasussidest. Püügihuvi puudub.


Karesaba-väikerai

Rajella challengeri Last & Stehmann, 2008 (Challenger Skate) – Challengeri väikerai. Austraalia vetes Uus-Lõuna-Wales'ist kuni Suure Austraalia laheni. Merteveeline, bentopelaagiline, mandrinõlval sügavustel 860-1500 m. Pikkus kuni 56,1 cm. Püügihuvi puudub.


Challengeri väikerai alt- ja pealtvaates


Rajella dissimilis Hulley, 1970 (Ghost skate) – tont-väikerai. Ida-Atlandis Lääne-Sahara, Namiibia ja LAVi vetes, ka Kanaari saartel. Mereveeline batüdemersaalne, mandrinõlval sügavustel 719-1620 m Pikkus kuni 39 cm. Hallist tumehallini, alapoolel tumedad laigud. Toitub peajalgsetest, müsiididest ja väikestest luukaladest. Püügihuvi puudub.


Tont-väikerai

Rajella eisenhardti Long & McCosker, 1999 (Galápagos grey skate) – galapagose väikerai. Vaikse ookeani kaguosas Galapagose saarte vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 757-907 m. Pikkus kuni 38,5 cm.


Galapagose väikerai röntgenfoto

Rajella fuliginea Bigelow & Schroeder, 1954 (Sooty skate) – nõgi-väikerai. Lääne-Atlandis Prantsuse Guinea vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 732-824 m. Andmed vähesed.


Nõgi-väikerai

Rajella fyllae Lütken, 1887 (Round ray) – leht-väikerai. Kirde-Atlandis Spitsbergenist Norra lõunaveteni, Gröönimaa lõunavetest, Islandist ja Fääri saartest kuni Shetlandi saarteni, Briti saarte läänevetes ja Biskaia laehs; Loode-Atlandis Gröönimaast kuni Nova Scotiani (Kanada). Mereveeline, batüdemersaalne, mandrilaval ja -nõlval sügavustel 170-2050 m Pikkus kuni 60 cm. „Tiibade“ otsad väga ümarad. Ülapool hallikast tumepruunini, ebakorrapäraste laikudega, alapool valge, „tiibade“ servad hallid või pruunid. Toitub põhjaloomastikust, peamiselt selgrootuist (aerjalgsed, müsiidid). Inimkasutust ei leia.


Leht-väikerai

Rajella kukujevi Dolganov, 1985 (Mid-Atlantic Skate) – keskatlandi väikerai. Väheuuritud liik Loode-Atlandis: 49° 50' N, 29° 33' W. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 750-800 m.


Keskatlandi väikerai

Rajella leoparda von Bonde & Swart, 1923 (Leopard skate) – leopard-väikerai. Ida-Atlandis Guinea, Mauritaania, Senegali, Lõuna-Sahara ja Lääne-Sahara vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, mandrilava serval ja mandrinõlval sügavustel 170-1920 m. Hallist pruunini, rohkete täppidega. Pikkus kuni 65 cm. Toitub bentilistest koorikloomadest, hulkharjasussidest, seepiatest, merluusidest.


Leopard-väikerai

Rajella lintea Fries, 1838 (Sailray) – valgekoon-väikerai. Kirde-Atlandis Island, Fääri saared, Norra, Skagerrak; Loode-Atlandis Gröönlandi lääneveed. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 150 1170 m. Pikkus kuni 123 cm. Ülalt ühtlaselt hall, alt valge, „tiibade“ tagumisel serval lai tume vööt ja kloaagi ümber laigud. Toitub põhjaloomastikust. Vähene väljapüük (Island), on ka spordikalaks.


Valgekoon-väikerai alt ja pealtvaates

Rajella nigerrima F. de Buen, 1960 (Blackish skate) – mustjas väikerai. Vaikse ookeani kaguosas Peruu ja Tšiili vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 780-960 m. Pukkus kuni 27, 3 cm.


Mustjas väikerai

Rajella paucispinosa Weigmann, Stehmann & Thiel, 2014 (Sparsely-thorned skate) – hõreoga-väikerai. (Eestikeelse ametliku liiginime puudumisel nimetaud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). India ookeani lääneosas Lõuna-Mosambiigi vetes. Mereveeline, batüpelaagiline, kuni 1230 m sügavusel. Pikkus kuni 47,1 cm. Inimkasutust ei leia.


Hõreoga-väikerai

Rajella purpuriventralis Bigelow & Schroeder, 1962 (Purplebelly skate) – purpurkõht-väikerai. Lääne-Atlandi keskosas Mehhiko lahe põhjaosas ja Lõuna-Ameerika ranniku põhjaosas. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 922 m sügavusel. Pikkus kuni 17, 4 cm. Inimkasutust ei leia.


Purpurkõht-väikerai

Rajella ravidula Hulley, 1970 (Smoothback skate) – hallikas väikerai. Kagu-Atlandis LAVi ja Maroko vetes. Tabatud vaid 3 isendit. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 496-1250 m. Pikkus kuni 70 cm.


Hallikas väikerai

Rajella sadowskii G. Krefft & Stehmann, 1974 (Brazilian skate) – brasiilia väikerai. Edela-Atlandis Brasiilia rannikul ja Vaikse ookeani kaguosas Tšiili rannikul. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 1067-1353 m. Andmed vähesed.


Brasiilia väikerai pealt- ja altvaates

Juuni, 2019

Vaata lisaks:

Railased (Rajidae)
Kalale.ee KIK