Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
3. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
4. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
5. Abakala (Ballerus ballerus)
6. Abiogenees
7. Adamson Amandus
8. aer
9. aerjalalised (kopepoodid)
10. Ahing (västar; angerjaahing)
11. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
12. Ahtuba
13. Ahven (Perca fluviatilis)
14. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
15. Aiauss
16. ainupõlvsed
17. Akuraid (Narcine)
18. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
19. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
20. albatrossid
21. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
22. Allveevahimees
23. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
24. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
25. Amudarja
26. Amuur
27. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
28. Anemomeeter
29. Angerja oja (Angerja jõgi)
30. Angerjaõngejada
31. Angerjas (Anguilla anguilla)
32. Angerjas (pärimus)
33. Angerjas jaapani köögis
34. Angerjasöömise ajaloost
35. Angerjaõngejada
36. Angersägad (Clarias)
37. Angulas
38. Anisakiaas (anisakidoos)
39. Anisakiidid (Anisakidae)
40. Anne kanal
41. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
42. Anšoovislased (Engraulidae)
43. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
44. Antagonism
45. Araabia meri
46. Arapaima
47. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
48. Arteesia vesi
49. Astelraid (Dasyatis)
50. Astelraid 2 (Bathytoshia)
51. Astelraid 3 (Hemitrygon),
52. Astelraid 6 (Fontitrygon)
53. Atla jõgi
54. Atla laht
55. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
56. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
57. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
58. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
59. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
60. Atlandiraid (Atlantoraja)
61. atraktant (atrahent)
62. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
63. Baikal
64. Balzer
65. Barramundi
66. Bass
67. Bellingshausen
68. Beluuga (Huso huso)
69. Bentaal
70. Bentos
71. Bete
72. Bete Krokodil
73. Biofilter
74. Bioturbatsioon
75. Birdeye
76. Birjussa
77. bissa
78. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
79. Botvinja
80. Brahmaputra
81. Briis
82. Buran (mootorsaan)
83. Canvey saare elukas
84. Castingu MM
85. Chessie (veekrüptiid USAs)
86. Cooki saared
87. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
88. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
89. Creme
90. D.A.M.
91. Daing
92. Dirhami laht
93. Donburi
94. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
95. Ebabootsiad (Parabotia)
96. Ebisu (jaapani kalajumal)
97. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
98. Eesti jõgede loend
99. Eesti järved
100. Eesti järvede loend
101. Eesti Kalur
102. Eesti lahed (tähestikuline loend)
103. Eesti Merekool
104. EFTTA
105. Elango, Julius
106. Emajõe Lodjaselts
107. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
108. Emakala (Zoarces viviparus)
109. End, Albert Arvo
110. Endla järvestik
111. Erikson, Juhan (kalatööstur)
112. Erinarkid (Heteronarce)
113. Erm Vaike
114. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
115. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
116. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
117. Fenkol (apteegitill)
118. Flambeau
119. Fotofoor
120. Friteerimine
121. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
122. Garum ja liquamen
123. Gupi (Poecilia reticulata)
124. Haamerhai (Eusphyra blochii)
125. Haid kulinaarias
126. Hailiha nimekujud
127. Hakk-kala
128. Hallhaid (Carcharhinus)
129. Hammassärg (Rutilus frisii)
130. Harilaid
131. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
132. Harilik meriangerjas (Conger conger)
133. Harilik merilohe (Trachinus draco)
134. Harilik mullauss (maauss)
135. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
136. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
137. Harilik taimen (Hucho taimen)
138. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
139. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
140. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
141. Harju alamvesikond
142. Hauapüük
143. Haug püügikalana
144. Haug toidukalana
145. Haugasraid (Aetobatus)
146. Heeringalised (Clupeiformes)
147. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
148. Heeringlased (Clupeidae)
149. Heik (Hake) kalanimedes
150. Heintz Karl
151. Heleraid (Leucoraja)
152. Hensen, Victor
153. Hi-Lo
154. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
155. Hiinatrullid (Yunnanilus)
156. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
157. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
158. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
159. Hobulaiuskraadid
160. Hollandi kaste
161. Homaarlased (Nephropidae)
162. Hulkharjasussid (Polychaeta)
163. Hõbekoger (Carassius gibelio)
164. Hõimkond
165. Hämarhaid (Scymnodalatias)
166. Hülgepüük
167. Iilastuli
168. Imiussid (Trematoda)
169. Indo-Vaikne ookeaniala
170. Invincible (Nilsu)
171. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
172. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
173. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
174. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
175. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
176. Jahumardika vastne (jahuuss)
177. Johannes Vares
178. Jussi järved
179. Juust õngesöödana
180. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
181. Jõehallhaid (Glyphis)
182. Jõemõisa-Kaiu järvestik
183. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
184. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
185. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
186. Jämesabaraid (Urolophus)
187. Järveelustik ehk limnobios
188. Järvekoletised
189. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
190. Jäseraid (Cruriraja)
191. Jääpüük
192. Jäärauad
193. Kaanid (Hirudinea)
194. Kaarmise järv (Karmise järv)
195. Kaaviari ajaloost
196. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
197. Kahvamine
198. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
199. Kalakaste
200. Kalakasvatus
201. Kalakasvatus Eestis
202. Kalamüüdid ja müütilised kalad
203. Kalandus
204. Kalanduskoda
205. Kalaparv
206. Kalurite loitse ja ütlusi
207. Kaluuga (Huso dauricus)
208. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
209. Karelestad (Hippoglossoides)
210. Kartul
211. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
212. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
213. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
214. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
215. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
216. Katsuobushi
217. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
218. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
219. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
220. Kidata konks
221. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
222. Kiinide vastsed
223. Kiisk (pärimus)
224. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
225. Kilu nimelugu
226. Kinnine haspelrull
227. Kinnise rulli ehitus
228. Kirptirgu sidumise sõlm 1
229. kiviahvenlased (Serranidae)
230. Kivitrullingud (Nemacheilus)
231. Koerhaid (Scyliorhinus)
232. Koerhailased (Scyliorhinidae)
233. Koger (Carassius carassius)
234. Kogred (Carassius)
235. Koibraid (Sinobatis)
236. konks (õngekonks)
237. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
238. Koonhaid (Rhizoprionodon)
239. Koorküla järvestik
240. Kopskalad (Dipnoi)
241. Kosmoidsoomus
242. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
243. Kuivatamine/vinnutamine
244. Kuldkala (Carassius auratus)
245. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
246. Kura säär
247. Kuremaa järv (Kurema järv)
248. Kussie (jaapani järvekoletis)
249. Kuusamon Uistin Oy
250. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
251. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
252. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
253. Kärbsed õngesöödana
254. Kärbsenukk (kärbsekookon)
255. Kärbsetõugud meditsiinis
256. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
257. Kärphaid (Mustelus)
258. Kärsshingud (Acantopsis)
259. Käsiõng
260. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
261. Käärtrullid (Schistura) 2
262. Käärtrullid (Schistura) 3
263. Lahtise rulli ehitus
264. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
265. Lahtise rulli vänt
266. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
267. Lakerda (türgipärane soolakala)
268. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
269. Landilugu: dr Heintz
270. Landilugu: Kuusamo puukala
271. Landilugu: Nilsu
272. Lasa järv [Koorküla järvestik]
273. Lasnhaid (Scoliodon)
274. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
275. Leevi jõgi
276. Leivast õngesöödad
277. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
278. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
279. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
280. Lestad (Platichthys)
281. Libekala
282. Liblikate röövikud
283. Liblikraid (Gymnura)
284. Liftahvenad (Helicolenus)
285. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
286. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
287. Linajärv (Jussi Linajärv)
288. Linask (Tinca tinca)
289. Linné, Karl
290. Linnuroni (Ligula intestinalis)
291. Lintsabalased (Trichiuridae)
292. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
293. Logardraid 3 (Pseudobatos)
294. Logardrailased (Rhinobatidae)
295. Lonthülged (Mirounga)
296. Loobu jõgi
297. Lophius budegassa (must merikurat)
298. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
299. Luts (Lota lota)
300. Lõunaraid (Zearaja)
301. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
302. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
303. Läänesaarte alamvesikond
304. maailma jõed (loend)
305. Maggot
306. Majak (kolhoos)
307. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
308. Man
309. Mannasöödad
310. Maskraid (Neotrygon)
311. meduus
312. Merehaigus
313. Merekoletised
314. Meremeeste uskumused
315. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
316. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
317. Merikeellased (Soleidae)
318. Merikogerlased (Sparidae)
319. Merikoha (Sander marinus)
320. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
321. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
322. Meriluts (Brosme brosme)
323. Merineitsi
324. Meripuugid (Scorpaena)
325. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
326. Merisutt (Petromyzon marinus)
327. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
328. Merluusid (Merluccius)
329. Metsprussakas
330. Miiu
331. Moiva (Mallotus villosus)
332. Mokkparrakad (Labeobarbus)
333. Morilased (Moridae)
334. muda
335. Mudaelustik ehk pelon
336. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
337. Mussie (järvekoletis Kanadas)
338. Mussoon
339. Must marliin (Istiompax indica)
340. Mustatäpitõbi
341. Musthaid (Apristurus)
342. Mustjõe alamvesikond
343. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
344. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
345. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
346. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
347. Mõrrapüük
348. Mõõkkala (Xiphias gladius)
349. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
350. Määr, Aleksander
351. Mölder, August
352. Müütilised veeolendid
353. Naaskelraid (Pastinachus)
354. Nahknark (Crassinarke dormitor)
355. Naissaar
356. Narva veehoidla
357. Nasv
358. Navaaga (Eleginus nawaga)
359. Nelikant-kaldauss
360. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
361. Niituimlutslased (Physidae)
362. Nirkhailased (Hemigaleidae)
363. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
364. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
365. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
366. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
367. Nugishaid (Triakis)
368. Nuutraid (Himantura)
369. Näkk (eesti)
370. Oad, Jaan
371. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
372. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
373. Ogahaid (Squalus)
374. Ogasilmad (Pangio)
375. Ojamaa (Gotland)
376. Okasturilased (Notacanthidae)
377. Okishaid (Centroscyllium)
378. ondatra (piisamrott, biisamrott)
379. Osmussaar
380. Pakssabaraid (Trygonoptera)
381. paneerimine
382. Paunküla veehoidla
383. Peen kõduuss
384. Peipsi alamvesikond
385. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
386. Pettai, Elmar Voldemar
387. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
388. Pigo (Rutilus pigus)
389. Pihklased (Myxini)
390. Pihtla kalakasvandus
391. Piikraid (Urobatis)
392. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
393. Piimjas soouss
394. Piiskopikala (bishop fish)
395. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
396. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
397. Pimenarkid (Typhlonarke)
398. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
399. Poi
400. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
401. Polaarhaid (Somniosus)
402. Poola uss
403. Prespa forell (Salmo peristericus)
404. Prussakas ja tarakan
405. Psammon
406. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
407. Punane vihmauss (pool-ööuss)
408. Purikalalased (Istiophoridae)
409. Purjus krevetid
410. Puukala (Kuusamo puukala)
411. Põhjavee-elustik
412. Põishüljes (Cystophora cristata)
413. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
414. Põlula Kalakasvatuskeskus
415. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
416. Pärimus: Kaussjärv
417. Pärimus: Lutsu järv
418. Pärimus: Otepää Pühajärv
419. Pärimus: Raudjärve kullapütt
420. Pärimus: Uhtjärv
421. Pärimus: Verijärv
422. Pärnu alamvesikond
423. Pärnu Kalakombinaat
424. Pärnu kalanduskool
425. Rabakonn
426. Raid (Raja)
427. Rakfisk ehk norra hapukala
428. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
429. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
430. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
431. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
432. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
433. Reobiont
434. Riffhai (Triaenodon obesus)
435. Rihmsabaraid (Taeniura)
436. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
437. Riikoja Heinrich
438. Ristkok, Jüri
439. Robalod (Centropomus)
440. Roheline mullauss
441. Rohukonn
442. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
443. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
444. Rombkalad (Bothus)
445. Rombkalalased (Bothidae)
446. Roosa mullauss
447. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
448. Ruske käärtrull (Schistura russa)
449. Russalka
450. Rõbak Baltiki
451. Rõuge järvestik
452. Räimeõng
453. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
454. Saadjärv (Saadrejärv)
455. Saaghailised (Pristiophoriformes)
456. Saagsabahaid (Galeus)
457. Sagrits, Richard
458. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
459. Sammet, Jaak
460. Sannakji
461. Sardiin (Sardina pilchardus)
462. Sardiinid
463. Sardinellid (Sardinella)
464. Saunja laht
465. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
466. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
467. Sidrunhaid (Negaprion)
468. Siiad (Coregonus)
469. Siig - huvipüük Eestis
470. Siig spordikalana Skandinaavias
471. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
472. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
473. Sinakas soouss
474. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
475. siugkonnalised (apoodid)
476. Soomuskuked (Lepidotrigla)
477. Soomuslest (Limanda limanda)
478. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
479. Sovetskaja Rodina (laev)
480. Spinningisti kaksteist käsku
481. Staratel
482. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
483. Stroganina
484. Sump (kumm, pandur, märss)
485. Sumplaev
486. Susski, Vladimir
487. Suue
488. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
489. Suur mullauss
490. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
491. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
492. Suurallikas
493. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
494. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
495. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
496. Sõnnikuuss
497. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
498. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
499. Südvester
500. Sünkraid (Amblyraja)
501. Süvahaid (Centroscymnus)
502. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
503. Süvaraid (Bathyraja)
504. Šelfihaid (Halaelurus)
505. Zoobentos
506. Taaliku sadam
507. Tabadusekepp
508. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
509. Tainas angerjapüügiks
510. Tallinna Kalakombinaat
511. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
512. Tallinna Merekolledž
513. Tamm, Friedrich
514. Tamula järv (Tamla järv)
515. Tatrakakud
516. Temera (Temera hardwickii)
517. Tempura
518. Tiit Hunt. Eesti kalad
519. Tintlased (Osmeridae)
520. Tippviidikad (Alburnoides)
521. Tobiased (Ammodytes)
522. Tooder
523. Traaler
524. Traalnoot
525. Traalpüük
526. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
527. Triivpüük
528. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
529. Trullinglased (Nemacheilidae)
530. Trullingud (Barbatula)
531. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
532. Tuletorn
533. Tume vihmauss
534. Tumehaid (Etmopterus)
535. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
536. Tursad (Gadus)
537. Tursamaks
538. Tursamaksa konserveerimine
539. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
540. Tuul
541. tuulekala (pärimus)
542. Tuur
543. Tuurlased (Acipenseridae)
544. Tõugjärv (Küünjärv)
545. Tõugussaare raba laugas
546. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
547. Tääkraid (Urotrygon)
548. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
549. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
550. Ukraina (baaslaev)
551. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
552. Unadon
553. Und
554. Undiin
555. Urbukse järv (Urbuse järv)
556. Ussikonks (säärekidadega konks)
557. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
558. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
559. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
560. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
561. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
562. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
563. Valgeninahai (Nasolamia velox)
564. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
565. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
566. Vasarhaid (Sphyrna)
567. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
568. Vastne
569. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
570. vesikond
571. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
572. Vihmauslased (Lumbricidae)
573. Vihmauss (liigid)
574. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
575. Viitina kuurits
576. Vimb (Vimba vimba)
577. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
578. Vinkelhaid (Oxynotus)
579. Vinnutatud räimed
580. Viru alamvesikond
581. Viuraid (Aetomylaeus)
582. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
583. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
584. Võldas (Cottus gobio)
585. Võrtsjärve alamvesikond
586. Väheharjasussid
587. Vähilaadsed
588. väike meriahven (Sebastes viviparus)
589. Väike ogahai (Squalus blainville)
590. Väike saagrai (Pristis clavata)
591. väike tobias (nigli, väiketobias)
592. Väikeraid (Rajella)
593. Väikesuulest (Microstomus kitt)
594. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
595. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
596. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
597. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
598. Õlikook
599. Õngekonksu ajaloost
600. Õngitsemine+
601. Õnne lõhe
602. Äntu järved
603. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
604. Ülemiste järv
605. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
606. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Raid (Raja)

Raid (Raja), kõhrkalade perekond railiste (Rajiformes) selts irailaste (Rajidae) sugukonnast. Hispaania rayas; veneромбовые скаты. Põhjaelulised, suurte rombikujuliste rinnauimedega. Saba on kehakettast lühem. Ninamik tihke, paindumatu. Kõhupoolel suu, sõõrmed ja 5 paari lõpusepilusid. Pikkus kuni 180 cm. Atlandi, India ja Vaikses ookeanis kuni 1600 m sügavusel. Paljunevad munakapslite abil.

Perekonda kuulub 24 liiki (FishBase, 2019):

Raja ackleyi Garman, 1881 (Ocellate skate) – silmikrai. Lääne-Atlandi keskosas Floridast (USA) kuni Yucatanini (Mehhiko). Mereveline, demersaalne, mandrilaval ja mandrinõlva ülemises osas sügavustel 32-384 m. Pikkus kuni 51 cm. Pealt kollakaspruun tumedate ja heledate täppidega, kummalgi rinnauimel silmlaik; alt valge. Töönduslikult ei püüta.


Silmikrai

Raja africana Capapé, 1977 (African skate) – aafrika rai. Ida-Atlandis Tuneesia ja Mauritaania vetes. Mereveeline, demersaalne, mandrilaval ja mandrinõlva ülemises osas sügavustel 50-400 m. Pikkus kuni 80 cm. Pealt pruun, silmlaiguga kummalgi rinnauimel. Toitub vähilaadsetest ja luukaladest. Töönduslikult ei püüta.


Aafrika rai

Raja asterias Delaroche, 1809 (Mediterranean starry ray) – vahemere rai. Ida-Atlandis: endeemne liik Vahemeres, kuid esineb puhuti ka Gibraltari väinas, Maroko põhjavetes ja või sattuda ka Mauritaania vetesse. Mereveeline, demersaalne, Mandrilava rannikulähedases piirkonnas sügavustel 2-343 m. Pikkus kuni 70 cm. Kahvatupruun, jämedakoelisel tumedal taustal hajutatud heledad täpid, alapool valge. Toitub bentosest. Sigib suvest varasügiseni, emaste viljakus kuni 100 muna. Töönduslikult ei püüta. Seisund: ohulähedane.


Vahemere rai

Raja bahamensis Bigelow & Schroeder, 1965 (Bahama skate) – bahama rai.Lääne-Atlandi keskosas Bahama saarte ja florida (USA) vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, mandrinõlva ülemises osas 388-412 m sügavusel. Pikkus kuni 54 cm. Töönduslikult ei püüta.


Bahama rai

Raja brachyura Lafont, 1873 (blonde ray) – valgetäpp-rai. Ida-Atlandis Shetlandi saartest kuni Madeira ja Rio de Oroni (Lääne-Sahara), sh ka Iiri meres, Põhjameres, La-Manche's ja Vahemeres. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 10-380 m (enamasti kuni 150 m). Eelistab kivist või kivist/liivast põhja. Pikkus kuni 125 cm. Kollakaspruun, keha servadel palju väikesi tumedaid täppe, mis mõnikord ümbritsevad üksikuid heledaid laike, alapool valge. Noored toituvad peamiselt kirpvähilistest, täiskasvanud isendid kaladest. Mõningane püügihuvi: 2005-2011. a väljapüük vahemikus 123-2028 t (Inglismaa, Portugal, Prantsusmaa, Belgia, Iirimaa, Island). On ka huvikalastuses püügikalaks. Seisund: ohulähedane.


Valgetäpp-rai

Raja cervigoni Bigelow & Schroeder, 1964 (Finspot ray) – venetsueela rai. Lääne-Atlandi keskosas Kolumbia põhjavetes, Venetsueela, Moliivia, Trinidadi ja Tobago vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 30-180 m. Pikkus kuni 50 cm (tavapikkus 30 cm). Töönduslikult ei püüta. Suure kalastuskoormuse tõttu piirkonnas on seisund hinnatud ohulähedaseks. 

Raja clavata Linnaeus, 1758 (thornback ray) – ogarai. Ida-Atlandis ja India ookeani edelaosas: Islandist kuni Madagaskarini, sealhulga Vahemeres (ka Mustas meres ja Aasovis). Mereveeline, demersaalne, sügavustel 5-1020 m. Pikkus kuni 139 cm (tavapikkus 85 cm), mass kuni 18 kg, eluiga kuni 15 a. Toitub põhja-selgrootuist, samuti pisikaladest. Värvusmuster muutlik, kuid selles pole selgeid suuri laike; alapool valge, paljudel keha servade pool hallikas. Keha ülapoolel rohkesti ogasid. Püütakse töönduslikult: väljapüük 2000-2011. a vahemikus 1263-5083 t (Suuremad püüdjad Prantsusmaa, Inglismaa, Portugal ja Kreeka).


Ogarai


Raja eglanteria L. A. G. Bosc (Clearnose Skate) – klaasnina-rai. Lääne-Atlandis Massachusetsist Florida (USA) lõunaosani, samuti Mehhiko lahe lõunaosas. Mere- ja riimveeline, demersaalne, okeanodroomne, sügavustel 0-330 m (enamasti 0-50 m). Eelistab pehmet merepõhja. Pikkus kuni 84 cm. Pealt pruun või hall tumedate joonte ja täppidega, alt valge. Toitub limustest, vähilaadsetest ja pisikaladest. Mõningane püügihuvi; liha kasutatakse söödana kalpüügil. Liik ei ole ohustatud.


Klaasnina-rai

Raja equatorialis Jordan & Bollman, 1890 (Equatorial skate) – ekvatoriaalrai. Vaikse ookeani idaosas Kalifornia lahest ja Kosatriikast kuni Peruunu, sealhulgas ka Galapagose saartel. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 20-200 m. Pikkus kuni 50 cm (teistel andmetel kuni 88 cm). Püügihuvi puudub.


Ekvatoriaalrai

 

Raja herwigi G. Krefft, 1965 (Cape Verde skate) – roheneeme rai. Endeemne liik Lääne-Atlandi keskosas Roheneemesaarte juures. Mereveeline, demersaalne, Mandrilaval- ja nõlval sügavustel 55-102 m. Pikkus kuni 50 cm. Mõlemal pool saba rööpsed ogaread. Pealt pruun, silmalaikudega rinnauimedel. Püügihuvi puudub.


Roheneeme rai


Raja maderensis R. T. Lowe, 1838 (Madeiran ray) – madeira rai. Endeemne liik Ida-Atlandis Madeira saarestikus; võimalik, et ka Assori saarte juures. Mereveeline, batüdemersaalne, mandrilaval ja -nõlval sügavustel 150-500 m. Pikkus kuni 80 cm. Pealt tumepruun ebaühtlaste heledate täppidega, alt valge; kuid ninamik ja tiibade ääred hallikad. Suured ogad ulatuvad peaosast esimese seljauimeni. Toitub põhjaloomastikust. Mõningane püügihuvi. Seisund: ohustatud.


Madeira rai

Raja microocellata Montagu, 1818 (small-eyed ray) – peentäpp-rai.Ida-Atlandis Indglismaast ja Iirimaast kagusse kuni Riro de Oroni Lääne-Saharas; eksikülalistena ka Vahemeres ja Põhjameres.Mereveeline, demersaalne, kuni 100 m sügavusel. Eelistab liivapõhja. Pikkus kuni 87 cm, mass kuni 4,5 kg. Hallikas, oliivroheline või helepruun, „tiibade“ servadel peened heledad pikitriibud; alapool valge. Noored isendid toituvad vähilaadsetest, täiskasvanud peamiselt kalast. Mõningane püügihuvi (Inglismaa, Prantsusmaa), väljapüük 2003-20112. a vahemikus 13-334 t.


Peentäpp-rai

Raja miraletus Linnaeus, 1758 (brown ray) – peegelrai. Ida-Atlandis Portugali põhjaosast ja Vahemerest kuni Madeira ja LAVini. Teateid ka Kanaari saartelt, samuti India ookeani loodeosast. Mere- ja riimveeline, demersaalne, sügavustel 17-462 m (tavaliselt 50-150 m). Pikkus kuni 63 cm (tavapikkus 35 cm). Keha kollakast punakaspruunini, kummagi „tiiva“ aluse keskosas kahvatusinise, tumesinise ja kollakasoranžiga piiristatud laik; altpoolt valge. Toitub vähilaadsetest, luukaladest, hulkharjasussidest. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana. Liha kasutatakse inimtoiduks.


Peegelrai

Raja montagui Fowler, 1910 (spotted ray) – täpiline rai. Ida-Atlandis Shetlandi saartest, Põhjamere lõunaosast ja Läänemere lääneosast (Taani väinadest) kuni Mauritaaniani, sealhulgas Vahemere lääneosas Tuneesia ja Lääne-Kreekani. Mereveeline, demersaalne, rannapiirkonnas ja mandrilava rannapoolses osas sügavustel 8-530 m (tavaliselt 100-500 m). Pikkus kuni 83,5 cm (tavapikkus 50 cm). Kahvatupruunikal taustal rohkesti väikesi tumedaid laike, mis ei ulatu „tiibade“ servani, paljudel kummalgi rinnauimel ka hele, katkendliku tumeda vöödiga ümbritsetud laik; altpoolt valge. Elektritundlik, suudab ka ise genereerida nõrga elektrivälja. Toitub peajalgsetest, luukaladest, hulkharjasussidest. Püügikala (Prantsusmaa, Portugal, Belgia jt); väljapüük 2000-2011 vahemikus 625-1563 t. Liha kasutatakse inimtoiduks. Liik ei ole ohustatud.


Täpiline rai

Raja parva Last & Séret, 2016 (African brown skate) aafrika pruunrai. (Hiljuti avastatud liik, ametliku eestikeelse nimeta, siinkohal nimetatud aafrika pruunraiks Kalapeedia toimetaja poolt). Ida-Atlandi keskosas Kibeeria, Senegali ja Angoola vetes. Mereveeline, betnopelaagiline, kuni 27 (?) m sügavusel. Pikkus kuni 41,1 cm.


Aafrika pruunrai holotüüp (isane)

Raja pita Fricke & Al-Hassan, 1995 (pita ray) – pita-nöbirai (ka Okamejei pita). Taksonoomiline staatus insertae sedis (ebakindla paigutusega). India ookeani lääneosas, ainus isend on tabatud Pärsia lahe põhjaosas Iraagi vetes 15 m sügavuselt. Pikkus 46 cm.


Pita-nöbirai

Raja polystigma Regan, 1923 (speckled ray) – tähnikrai. Endeemne liik Vahemere lääneosas, tavalisem Aafrika rannikul. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 100-400 m. Eelistab pehmet põhja. Pikkus kuni 60 cm. Toitub vähilaadsetest ja luukaladest. „Tiibadel“ silmatorkav tumeda keskosa ning äärealaga laik. Püügihuvi puudub. Liik ei ole ohustatud.


Tähnikrai

Raja radula Delaroche, 1809 (rough ray) – tömpkoon-rai. Ainult Vahemeres, peamiselt selle idaosas Baleaari saarte ümbruses kuid eksikülalistena võivad sjõuda ka Gibraltari väina ja Maroko põhjarannikule. Mereveeline, demersaalne, rannapiirkonnast mandrinõlva ülaosani kuni 300 m sügavusel (tavaliselt kuni 40 m). Pikkus kuni 70 cm. Hallikaspruunil taustal ebakorrapärased tumedad vöödid ning täpid, „tiibadel“ väike, kuid silmatorkav laik, altpoolt enamasti valge, „tiivaservad“ hallid. Sigib igal aastaajal, enamasti siiski hiliskevadel või suvel. Toitub põhjaloomaderst. Mõningane püügihuvi. Seisund: eriti ohustatud.


Tömpkoon-rai

Raja rondeleti Bougis, 1959 (Rondelet's ray) – Rondelet'i rai. Vahemeres Prantsusmaa rannikult kuni Genova laheni (Itaalia). Mereveeline, demersaalne. Pikkus kuni 40 cm.


Rondelet'i rai

Raja rouxi Capapé, 1977 – guinea rai. Liik on tuntud vaid mõne isendi põhjal, mis on tabatud Mauritaania vetes Guinea lahest. Mereveeline, demersaalne, mandrilaval ja mandrinõlva ülemises osas kuni 200 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm.


Guinea rai

Raja straeleni Poll, 1951 (spotted skate) – präänikrai. Ida-Atlandis Rio de Orost (Lääne-Sahara) kuni LAVi veteni. Mereveeline, demersaalne, okeanodroomne, sügavustel 80-800 m (tavaliselt 100-300 m). Pikkus kuni 70 cm. Teostab hooajalisi rändeid, suvel on rannale lähemal, talvel sügavamas vees. Pealt hall või hallikaspruun, kaetud mustade täppide ja ogadega, vahel kehal ka silmlaigud; alt valge. Võrdlemisi jäme saba. Toitub vähilaadsetest ja luukaladest. Püütakse mõnevõrra töönduslikult, on ka huvipüügikalaks. „Tiibasid“ kasutatakse inimtoiduks. Toitub peamiselt krevettidest, sööb ka luukalu. Vähene püügihuvi. Liha kasutatakse söödana kalapüügil.


Präänikrai

Raja texana Chandler, 1921 (Roundel skate) – texase rai. Lääne-Atlandi keskosas Floridas (USA) ja Mehhiko lahes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 1-183 cm. Pikkus kuni 53 cm. Pealt šokolaad- või kohvipruun, ninamik poolenisti läbipaistev.


Texase rai

Raja undulata Lacépède, 1802 (undulate ray) – laineline rai. Ida-Atlandis Briti saartest kuni Senegalini, sealhulgas ka Vahemeres ja Kanaari saartel. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 50-200 cm. Eelistab peeneteralise settega põhja. Pikkus kuni 100 cm. Kollakast hallikaspruunini, jämedakoeline valgete täppide ridadest ja tumedatest joontest muster järgib „tiibade“ kontuuri; alapool valge. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Mõningane püügihuvi, kasutatakse inimtoiduks. Seisund: eriti ohustatud.


Laineline rai

Raja velezi Chirichigno, 1973 (Velez ray) – Velezi rai. Vaikse ookeani idaosas Kalifornia lahest ja Kostariikast kuni Kolumbia ja Peruuni. Mereveeline, demersaalne, mandrilaval sügavustel 35-300 m (tavaliselt 35-140 m). Pikkus kuni 83 cm (tavapikkus 60 cm). Sööb vähilaadseid, hulkharjasusse ja kalu. Püügihuvi puudub.

  

Velezi rai

 

Juuni, 2019

Vaata lisaks:

Railased (Rajidae)
Kalale.ee KIK