Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
58. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
59. Atlandiraid (Atlantoraja)
60. atraktant (atrahent)
61. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
62. Baikal
63. Balzer
64. Barramundi
65. Bass
66. Bellingshausen
67. Beluuga (Huso huso)
68. Bentaal
69. Bentos
70. Bete
71. Bete Krokodil
72. Biofilter
73. Bioturbatsioon
74. Birdeye
75. Birjussa
76. bissa
77. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
78. Botvinja
79. Brahmaputra
80. Briis
81. Buran (mootorsaan)
82. Canvey saare elukas
83. Castingu MM
84. Chessie (veekrüptiid USAs)
85. Cooki saared
86. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
87. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
88. Creme
89. D.A.M.
90. Daing
91. Dirhami laht
92. Donburi
93. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
94. Ebisu (jaapani kalajumal)
95. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
96. Eesti jõgede loend
97. Eesti järved
98. Eesti järvede loend
99. Eesti Kalur
100. Eesti lahed (tähestikuline loend)
101. Eesti Merekool
102. EFTTA
103. Elango, Julius
104. Emajõe Lodjaselts
105. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
106. Emakala (Zoarces viviparus)
107. End, Albert Arvo
108. Endla järvestik
109. Erikson, Juhan (kalatööstur)
110. Erinarkid (Heteronarce)
111. Erm Vaike
112. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
113. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
114. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
115. Fenkol (apteegitill)
116. Flambeau
117. Fotofoor
118. Friteerimine
119. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
120. Garum ja liquamen
121. Gupi (Poecilia reticulata)
122. Haamerhai (Eusphyra blochii)
123. Haid kulinaarias
124. Hailiha nimekujud
125. Hakk-kala
126. Hallhaid (Carcharhinus)
127. Hammassärg (Rutilus frisii)
128. Harilaid
129. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
130. Harilik meriangerjas (Conger conger)
131. Harilik merilohe (Trachinus draco)
132. Harilik mullauss (maauss)
133. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
134. Harilik taimen (Hucho taimen)
135. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
136. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
137. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
138. Harju alamvesikond
139. Hauapüük
140. Haug püügikalana
141. Haug toidukalana
142. Haugasraid (Aetobatus)
143. Heeringalised (Clupeiformes)
144. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
145. Heeringlased (Clupeidae)
146. Heik (Hake) kalanimedes
147. Heintz Karl
148. Heleraid (Leucoraja)
149. Hensen, Victor
150. Hi-Lo
151. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
152. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
153. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
154. Hobulaiuskraadid
155. Hollandi kaste
156. Homaarlased (Nephropidae)
157. Hulkharjasussid (Polychaeta)
158. Hõbekoger (Carassius gibelio)
159. Hõimkond
160. Hülgepüük
161. Iilastuli
162. Imiussid (Trematoda)
163. Indo-Vaikne ookeaniala
164. Invincible (Nilsu)
165. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
166. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
167. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
168. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
169. Jahumardika vastne (jahuuss)
170. Johannes Vares
171. Jussi järved
172. Juust õngesöödana
173. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
174. Jõehallhaid (Glyphis)
175. Jõemõisa-Kaiu järvestik
176. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
177. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
178. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
179. Jämesabaraid (Urolophus)
180. Järveelustik ehk limnobios
181. Järvekoletised
182. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
183. Jäseraid (Cruriraja)
184. Jääpüük
185. Jäärauad
186. Kaanid (Hirudinea)
187. Kaarmise järv (Karmise järv)
188. Kaaviari ajaloost
189. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
190. Kahvamine
191. kalade loend H-K
192. kalade loend L-O
193. kalade loend P-T
194. kalade loend U-Ü
195. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
196. Kalakasvatus
197. Kalakasvatus Eestis
198. Kalamüüdid ja müütilised kalad
199. Kalandus
200. Kalanduskoda
201. Kalaparv
202. Kalurite loitse ja ütlusi
203. Kaluuga (Huso dauricus)
204. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
205. Karelestad (Hippoglossoides)
206. Kartul
207. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
208. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
209. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
210. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
211. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
212. Katsuobushi
213. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
214. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
215. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
216. Kidata konks
217. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
218. Kiinide vastsed
219. Kiisk (pärimus)
220. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
221. Kilu nimelugu
222. Kinnine haspelrull
223. Kinnise rulli ehitus
224. Kirptirgu sidumise sõlm 1
225. kiviahvenlased (Serranidae)
226. Koerhaid (Scyliorhinus)
227. Koerhailased (Scyliorhinidae)
228. Koger (Carassius carassius)
229. Kogred (Carassius)
230. Koibraid (Sinobatis)
231. konks (õngekonks)
232. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
233. Koonhaid (Rhizoprionodon)
234. Koorküla järvestik
235. Kopskalad (Dipnoi)
236. Kosmoidsoomus
237. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
238. Kuivatamine/vinnutamine
239. Kuldkala (Carassius auratus)
240. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
241. Kura säär
242. Kuremaa järv (Kurema järv)
243. Kussie (jaapani järvekoletis)
244. Kuusamon Uistin Oy
245. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
246. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
247. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
248. Kärbsed õngesöödana
249. Kärbsenukk (kärbsekookon)
250. Kärbsetõugud meditsiinis
251. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
252. Kärphaid (Mustelus)
253. Käsiõng
254. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
255. Lahtise rulli ehitus
256. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
257. Lahtise rulli vänt
258. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
259. Lakerda (türgipärane soolakala)
260. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
261. Landilugu: dr Heintz
262. Landilugu: Kuusamo puukala
263. Landilugu: Nilsu
264. Lasa järv [Koorküla järvestik]
265. Lasnhaid (Scoliodon)
266. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
267. Leevi jõgi
268. Leivast õngesöödad
269. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
270. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
271. Lestad (Platichthys)
272. Libekala
273. Liblikate röövikud
274. Liblikraid (Gymnura)
275. Liftahvenad (Helicolenus)
276. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
277. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
278. Linajärv (Jussi Linajärv)
279. Linask (Tinca tinca)
280. Linné, Karl
281. Linnuroni (Ligula intestinalis)
282. Lintsabalased (Trichiuridae)
283. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
284. Logardraid 3 (Pseudobatos)
285. Logardrailased (Rhinobatidae)
286. Lonthülged (Mirounga)
287. Loobu jõgi
288. Lophius budegassa (must merikurat)
289. Luts (Lota lota)
290. Lõunaraid (Zearaja)
291. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
292. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
293. Läänesaarte alamvesikond
294. maailma jõed (loend)
295. Maggot
296. Majak (kolhoos)
297. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
298. Man
299. Mannasöödad
300. Maskraid (Neotrygon)
301. meduus
302. Merehaigus
303. Merekoletised
304. Meremeeste uskumused
305. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
306. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
307. Merikeellased (Soleidae)
308. Merikogerlased (Sparidae)
309. Merikoha (Sander marinus)
310. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
311. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
312. Meriluts (Brosme brosme)
313. Merineitsi
314. Meripuugid (Scorpaena)
315. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
316. Merisutt (Petromyzon marinus)
317. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
318. Merluusid (Merluccius)
319. Metsprussakas
320. Miiu
321. Moiva (Mallotus villosus)
322. Morilased (Moridae)
323. muda
324. Mudaelustik ehk pelon
325. Mussie (järvekoletis Kanadas)
326. Mussoon
327. Must marliin (Istiompax indica)
328. Mustatäpitõbi
329. Musthaid (Apristurus)
330. Mustjõe alamvesikond
331. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
332. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
333. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
334. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
335. Mõrrapüük
336. Mõõkkala (Xiphias gladius)
337. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
338. Määr, Aleksander
339. Mölder, August
340. Müütilised veeolendid
341. Naaskelraid (Pastinachus)
342. Nahknark (Crassinarke dormitor)
343. Naissaar
344. Narva veehoidla
345. Nasv
346. Navaaga (Eleginus nawaga)
347. Nelikant-kaldauss
348. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
349. Niituimlutslased (Physidae)
350. Nirkhailased (Hemigaleidae)
351. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
352. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
353. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
354. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
355. Nugishaid (Triakis)
356. Nuutraid (Himantura)
357. Näkk (eesti)
358. Oad, Jaan
359. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
360. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
361. Ojamaa (Gotland)
362. Okasturilased (Notacanthidae)
363. ondatra (piisamrott, biisamrott)
364. Osmussaar
365. Pakssabaraid (Trygonoptera)
366. paneerimine
367. Paunküla veehoidla
368. Peen kõduuss
369. Peipsi alamvesikond
370. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
371. Pettai, Elmar Voldemar
372. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
373. Pigo (Rutilus pigus)
374. Pihklased (Myxini)
375. Pihtla kalakasvandus
376. Piikraid (Urobatis)
377. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
378. Piimjas soouss
379. Piiskopikala (bishop fish)
380. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
381. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
382. Pimenarkid (Typhlonarke)
383. Poi
384. Poola uss
385. Prespa forell (Salmo peristericus)
386. Prussakas ja tarakan
387. Psammon
388. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
389. Punane vihmauss (pool-ööuss)
390. Purikalalased (Istiophoridae)
391. Purjus krevetid
392. Puukala (Kuusamo puukala)
393. Põhjavee-elustik
394. Põishüljes (Cystophora cristata)
395. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
396. Põlula Kalakasvatuskeskus
397. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
398. Pärimus: Kaussjärv
399. Pärimus: Lutsu järv
400. Pärimus: Otepää Pühajärv
401. Pärimus: Raudjärve kullapütt
402. Pärimus: Uhtjärv
403. Pärimus: Verijärv
404. Pärnu alamvesikond
405. Pärnu Kalakombinaat
406. Pärnu kalanduskool
407. Rabakonn
408. Raid (Raja)
409. Rakfisk ehk norra hapukala
410. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
411. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
412. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
413. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
414. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
415. Reobiont
416. Riffhai (Triaenodon obesus)
417. Rihmsabaraid (Taeniura)
418. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
419. Riikoja Heinrich
420. Ristkok, Jüri
421. Robalod (Centropomus)
422. Roheline mullauss
423. Rohukonn
424. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
425. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
426. Rombkalad (Bothus)
427. Rombkalalased (Bothidae)
428. Roosa mullauss
429. Russalka
430. Rõbak Baltiki
431. Rõuge järvestik
432. Räimeõng
433. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
434. Saadjärv (Saadrejärv)
435. Saaghailised (Pristiophoriformes)
436. Saagsabahaid (Galeus)
437. Sagrits, Richard
438. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
439. Sammet, Jaak
440. Sannakji
441. Sardiin (Sardina pilchardus)
442. Sardiinid
443. Sardinellid (Sardinella)
444. Saunja laht
445. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
446. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
447. Sidrunhaid (Negaprion)
448. Siiad (Coregonus)
449. Siig - huvipüük Eestis
450. Siig spordikalana Skandinaavias
451. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
452. Sinakas soouss
453. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
454. siugkonnalised (apoodid)
455. Soomuskuked (Lepidotrigla)
456. Soomuslest (Limanda limanda)
457. Sovetskaja Rodina (laev)
458. Spinningisti kaksteist käsku
459. Staratel
460. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
461. Stroganina
462. Sump (kumm, pandur, märss)
463. Sumplaev
464. Susski, Vladimir
465. Suue
466. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
467. Suur mullauss
468. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
469. Suurallikas
470. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
471. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
472. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
473. Sõnnikuuss
474. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
475. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
476. Südvester
477. Sünkraid (Amblyraja)
478. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
479. Süvaraid (Bathyraja)
480. Šelfihaid (Halaelurus)
481. Zoobentos
482. Taaliku sadam
483. Tabadusekepp
484. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
485. Tainas angerjapüügiks
486. Tallinna Kalakombinaat
487. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
488. Tallinna Merekolledž
489. Tamm, Friedrich
490. Tamula järv (Tamla järv)
491. Tatrakakud
492. Teibid (Leuciscus)
493. Temera (Temera hardwickii)
494. Tempura
495. Tiit Hunt. Eesti kalad
496. Tintlased (Osmeridae)
497. Tobiased (Ammodytes)
498. Tooder
499. Traaler
500. Traalnoot
501. Traalpüük
502. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
503. Triivpüük
504. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
505. Tuletorn
506. Tume vihmauss
507. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
508. Tursad (Gadus)
509. Tursamaks
510. Tursamaksa konserveerimine
511. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
512. Tuul
513. tuulekala (pärimus)
514. Tuur
515. Tuurlased (Acipenseridae)
516. Tõugjärv (Küünjärv)
517. Tõugussaare raba laugas
518. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
519. Tääkraid (Urotrygon)
520. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
521. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
522. Ukraina (baaslaev)
523. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
524. Unadon
525. Und
526. Undiin
527. Urbukse järv (Urbuse järv)
528. Ussikonks (säärekidadega konks)
529. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
530. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
531. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
532. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
533. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
534. Valgeninahai (Nasolamia velox)
535. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
536. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
537. Vasarhaid (Sphyrna)
538. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
539. Vastne
540. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
541. vesikond
542. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
543. Vihmauslased (Lumbricidae)
544. Vihmauss (liigid)
545. Viidikas (Alburnus alburnus)
546. Viitina kuurits
547. Vimb (Vimba vimba)
548. Vinnutatud räimed
549. Viru alamvesikond
550. Viuraid (Aetomylaeus)
551. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
552. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
553. Võldas (Cottus gobio)
554. Võrtsjärve alamvesikond
555. Väheharjasussid
556. Vähilaadsed
557. väike meriahven (Sebastes viviparus)
558. Väike saagrai (Pristis clavata)
559. väike tobias (nigli, väiketobias)
560. Väikeraid (Rajella)
561. Väikesuulest (Microstomus kitt)
562. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
563. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
564. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
565. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
566. Õlikook
567. Õngekonksu ajaloost
568. Õngitsemine+
569. Õnne lõhe
570. Äntu järved
571. Ülemiste järv
572. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
573. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Raid (Raja)

Raid (Raja), kõhrkalade perekond railiste (Rajiformes) selts irailaste (Rajidae) sugukonnast. Hispaania rayas; veneромбовые скаты. Põhjaelulised, suurte rombikujuliste rinnauimedega. Saba on kehakettast lühem. Ninamik tihke, paindumatu. Kõhupoolel suu, sõõrmed ja 5 paari lõpusepilusid. Pikkus kuni 180 cm. Atlandi, India ja Vaikses ookeanis kuni 1600 m sügavusel. Paljunevad munakapslite abil.

Perekonda kuulub 24 liiki (FishBase, 2019):

Raja ackleyi Garman, 1881 (Ocellate skate) – silmikrai. Lääne-Atlandi keskosas Floridast (USA) kuni Yucatanini (Mehhiko). Mereveline, demersaalne, mandrilaval ja mandrinõlva ülemises osas sügavustel 32-384 m. Pikkus kuni 51 cm. Pealt kollakaspruun tumedate ja heledate täppidega, kummalgi rinnauimel silmlaik; alt valge. Töönduslikult ei püüta.


Silmikrai

Raja africana Capapé, 1977 (African skate) – aafrika rai. Ida-Atlandis Tuneesia ja Mauritaania vetes. Mereveeline, demersaalne, mandrilaval ja mandrinõlva ülemises osas sügavustel 50-400 m. Pikkus kuni 80 cm. Pealt pruun, silmlaiguga kummalgi rinnauimel. Toitub vähilaadsetest ja luukaladest. Töönduslikult ei püüta.


Aafrika rai

Raja asterias Delaroche, 1809 (Mediterranean starry ray) – vahemere rai. Ida-Atlandis: endeemne liik Vahemeres, kuid esineb puhuti ka Gibraltari väinas, Maroko põhjavetes ja või sattuda ka Mauritaania vetesse. Mereveeline, demersaalne, Mandrilava rannikulähedases piirkonnas sügavustel 2-343 m. Pikkus kuni 70 cm. Kahvatupruun, jämedakoelisel tumedal taustal hajutatud heledad täpid, alapool valge. Toitub bentosest. Sigib suvest varasügiseni, emaste viljakus kuni 100 muna. Töönduslikult ei püüta. Seisund: ohulähedane.


Vahemere rai

Raja bahamensis Bigelow & Schroeder, 1965 (Bahama skate) – bahama rai.Lääne-Atlandi keskosas Bahama saarte ja florida (USA) vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, mandrinõlva ülemises osas 388-412 m sügavusel. Pikkus kuni 54 cm. Töönduslikult ei püüta.


Bahama rai

Raja brachyura Lafont, 1873 (blonde ray) – valgetäpp-rai. Ida-Atlandis Shetlandi saartest kuni Madeira ja Rio de Oroni (Lääne-Sahara), sh ka Iiri meres, Põhjameres, La-Manche's ja Vahemeres. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 10-380 m (enamasti kuni 150 m). Eelistab kivist või kivist/liivast põhja. Pikkus kuni 125 cm. Kollakaspruun, keha servadel palju väikesi tumedaid täppe, mis mõnikord ümbritsevad üksikuid heledaid laike, alapool valge. Noored toituvad peamiselt kirpvähilistest, täiskasvanud isendid kaladest. Mõningane püügihuvi: 2005-2011. a väljapüük vahemikus 123-2028 t (Inglismaa, Portugal, Prantsusmaa, Belgia, Iirimaa, Island). On ka huvikalastuses püügikalaks. Seisund: ohulähedane.


Valgetäpp-rai

Raja cervigoni Bigelow & Schroeder, 1964 (Finspot ray) – venetsueela rai. Lääne-Atlandi keskosas Kolumbia põhjavetes, Venetsueela, Moliivia, Trinidadi ja Tobago vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 30-180 m. Pikkus kuni 50 cm (tavapikkus 30 cm). Töönduslikult ei püüta. Suure kalastuskoormuse tõttu piirkonnas on seisund hinnatud ohulähedaseks. 

Raja clavata Linnaeus, 1758 (thornback ray) – ogarai. Ida-Atlandis ja India ookeani edelaosas: Islandist kuni Madagaskarini, sealhulga Vahemeres (ka Mustas meres ja Aasovis). Mereveeline, demersaalne, sügavustel 5-1020 m. Pikkus kuni 139 cm (tavapikkus 85 cm), mass kuni 18 kg, eluiga kuni 15 a. Toitub põhja-selgrootuist, samuti pisikaladest. Värvusmuster muutlik, kuid selles pole selgeid suuri laike; alapool valge, paljudel keha servade pool hallikas. Keha ülapoolel rohkesti ogasid. Püütakse töönduslikult: väljapüük 2000-2011. a vahemikus 1263-5083 t (Suuremad püüdjad Prantsusmaa, Inglismaa, Portugal ja Kreeka).


Ogarai


Raja eglanteria L. A. G. Bosc (Clearnose Skate) – klaasnina-rai. Lääne-Atlandis Massachusetsist Florida (USA) lõunaosani, samuti Mehhiko lahe lõunaosas. Mere- ja riimveeline, demersaalne, okeanodroomne, sügavustel 0-330 m (enamasti 0-50 m). Eelistab pehmet merepõhja. Pikkus kuni 84 cm. Pealt pruun või hall tumedate joonte ja täppidega, alt valge. Toitub limustest, vähilaadsetest ja pisikaladest. Mõningane püügihuvi; liha kasutatakse söödana kalpüügil. Liik ei ole ohustatud.


Klaasnina-rai

Raja equatorialis Jordan & Bollman, 1890 (Equatorial skate) – ekvatoriaalrai. Vaikse ookeani idaosas Kalifornia lahest ja Kosatriikast kuni Peruunu, sealhulgas ka Galapagose saartel. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 20-200 m. Pikkus kuni 50 cm (teistel andmetel kuni 88 cm). Püügihuvi puudub.


Ekvatoriaalrai

 

Raja herwigi G. Krefft, 1965 (Cape Verde skate) – roheneeme rai. Endeemne liik Lääne-Atlandi keskosas Roheneemesaarte juures. Mereveeline, demersaalne, Mandrilaval- ja nõlval sügavustel 55-102 m. Pikkus kuni 50 cm. Mõlemal pool saba rööpsed ogaread. Pealt pruun, silmalaikudega rinnauimedel. Püügihuvi puudub.


Roheneeme rai


Raja maderensis R. T. Lowe, 1838 (Madeiran ray) – madeira rai. Endeemne liik Ida-Atlandis Madeira saarestikus; võimalik, et ka Assori saarte juures. Mereveeline, batüdemersaalne, mandrilaval ja -nõlval sügavustel 150-500 m. Pikkus kuni 80 cm. Pealt tumepruun ebaühtlaste heledate täppidega, alt valge; kuid ninamik ja tiibade ääred hallikad. Suured ogad ulatuvad peaosast esimese seljauimeni. Toitub põhjaloomastikust. Mõningane püügihuvi. Seisund: ohustatud.


Madeira rai

Raja microocellata Montagu, 1818 (small-eyed ray) – peentäpp-rai.Ida-Atlandis Indglismaast ja Iirimaast kagusse kuni Riro de Oroni Lääne-Saharas; eksikülalistena ka Vahemeres ja Põhjameres.Mereveeline, demersaalne, kuni 100 m sügavusel. Eelistab liivapõhja. Pikkus kuni 87 cm, mass kuni 4,5 kg. Hallikas, oliivroheline või helepruun, „tiibade“ servadel peened heledad pikitriibud; alapool valge. Noored isendid toituvad vähilaadsetest, täiskasvanud peamiselt kalast. Mõningane püügihuvi (Inglismaa, Prantsusmaa), väljapüük 2003-20112. a vahemikus 13-334 t.


Peentäpp-rai

Raja miraletus Linnaeus, 1758 (brown ray) – peegelrai. Ida-Atlandis Portugali põhjaosast ja Vahemerest kuni Madeira ja LAVini. Teateid ka Kanaari saartelt, samuti India ookeani loodeosast. Mere- ja riimveeline, demersaalne, sügavustel 17-462 m (tavaliselt 50-150 m). Pikkus kuni 63 cm (tavapikkus 35 cm). Keha kollakast punakaspruunini, kummagi „tiiva“ aluse keskosas kahvatusinise, tumesinise ja kollakasoranžiga piiristatud laik; altpoolt valge. Toitub vähilaadsetest, luukaladest, hulkharjasussidest. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana. Liha kasutatakse inimtoiduks.


Peegelrai

Raja montagui Fowler, 1910 (spotted ray) – täpiline rai. Ida-Atlandis Shetlandi saartest, Põhjamere lõunaosast ja Läänemere lääneosast (Taani väinadest) kuni Mauritaaniani, sealhulgas Vahemere lääneosas Tuneesia ja Lääne-Kreekani. Mereveeline, demersaalne, rannapiirkonnas ja mandrilava rannapoolses osas sügavustel 8-530 m (tavaliselt 100-500 m). Pikkus kuni 83,5 cm (tavapikkus 50 cm). Kahvatupruunikal taustal rohkesti väikesi tumedaid laike, mis ei ulatu „tiibade“ servani, paljudel kummalgi rinnauimel ka hele, katkendliku tumeda vöödiga ümbritsetud laik; altpoolt valge. Elektritundlik, suudab ka ise genereerida nõrga elektrivälja. Toitub peajalgsetest, luukaladest, hulkharjasussidest. Püügikala (Prantsusmaa, Portugal, Belgia jt); väljapüük 2000-2011 vahemikus 625-1563 t. Liha kasutatakse inimtoiduks. Liik ei ole ohustatud.


Täpiline rai

Raja parva Last & Séret, 2016 (African brown skate) aafrika pruunrai. (Hiljuti avastatud liik, ametliku eestikeelse nimeta, siinkohal nimetatud aafrika pruunraiks Kalapeedia toimetaja poolt). Ida-Atlandi keskosas Kibeeria, Senegali ja Angoola vetes. Mereveeline, betnopelaagiline, kuni 27 (?) m sügavusel. Pikkus kuni 41,1 cm.


Aafrika pruunrai holotüüp (isane)

Raja pita Fricke & Al-Hassan, 1995 (pita ray) – pita-nöbirai (ka Okamejei pita). Taksonoomiline staatus insertae sedis (ebakindla paigutusega). India ookeani lääneosas, ainus isend on tabatud Pärsia lahe põhjaosas Iraagi vetes 15 m sügavuselt. Pikkus 46 cm.


Pita-nöbirai

Raja polystigma Regan, 1923 (speckled ray) – tähnikrai. Endeemne liik Vahemere lääneosas, tavalisem Aafrika rannikul. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 100-400 m. Eelistab pehmet põhja. Pikkus kuni 60 cm. Toitub vähilaadsetest ja luukaladest. „Tiibadel“ silmatorkav tumeda keskosa ning äärealaga laik. Püügihuvi puudub. Liik ei ole ohustatud.


Tähnikrai

Raja radula Delaroche, 1809 (rough ray) – tömpkoon-rai. Ainult Vahemeres, peamiselt selle idaosas Baleaari saarte ümbruses kuid eksikülalistena võivad sjõuda ka Gibraltari väina ja Maroko põhjarannikule. Mereveeline, demersaalne, rannapiirkonnast mandrinõlva ülaosani kuni 300 m sügavusel (tavaliselt kuni 40 m). Pikkus kuni 70 cm. Hallikaspruunil taustal ebakorrapärased tumedad vöödid ning täpid, „tiibadel“ väike, kuid silmatorkav laik, altpoolt enamasti valge, „tiivaservad“ hallid. Sigib igal aastaajal, enamasti siiski hiliskevadel või suvel. Toitub põhjaloomaderst. Mõningane püügihuvi. Seisund: eriti ohustatud.


Tömpkoon-rai

Raja rondeleti Bougis, 1959 (Rondelet's ray) – Rondelet'i rai. Vahemeres Prantsusmaa rannikult kuni Genova laheni (Itaalia). Mereveeline, demersaalne. Pikkus kuni 40 cm.


Rondelet'i rai

Raja rouxi Capapé, 1977 – guinea rai. Liik on tuntud vaid mõne isendi põhjal, mis on tabatud Mauritaania vetes Guinea lahest. Mereveeline, demersaalne, mandrilaval ja mandrinõlva ülemises osas kuni 200 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm.


Guinea rai

Raja straeleni Poll, 1951 (spotted skate) – präänikrai. Ida-Atlandis Rio de Orost (Lääne-Sahara) kuni LAVi veteni. Mereveeline, demersaalne, okeanodroomne, sügavustel 80-800 m (tavaliselt 100-300 m). Pikkus kuni 70 cm. Teostab hooajalisi rändeid, suvel on rannale lähemal, talvel sügavamas vees. Pealt hall või hallikaspruun, kaetud mustade täppide ja ogadega, vahel kehal ka silmlaigud; alt valge. Võrdlemisi jäme saba. Toitub vähilaadsetest ja luukaladest. Püütakse mõnevõrra töönduslikult, on ka huvipüügikalaks. „Tiibasid“ kasutatakse inimtoiduks. Toitub peamiselt krevettidest, sööb ka luukalu. Vähene püügihuvi. Liha kasutatakse söödana kalapüügil.


Präänikrai

Raja texana Chandler, 1921 (Roundel skate) – texase rai. Lääne-Atlandi keskosas Floridas (USA) ja Mehhiko lahes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 1-183 cm. Pikkus kuni 53 cm. Pealt šokolaad- või kohvipruun, ninamik poolenisti läbipaistev.


Texase rai

Raja undulata Lacépède, 1802 (undulate ray) – laineline rai. Ida-Atlandis Briti saartest kuni Senegalini, sealhulgas ka Vahemeres ja Kanaari saartel. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 50-200 cm. Eelistab peeneteralise settega põhja. Pikkus kuni 100 cm. Kollakast hallikaspruunini, jämedakoeline valgete täppide ridadest ja tumedatest joontest muster järgib „tiibade“ kontuuri; alapool valge. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Mõningane püügihuvi, kasutatakse inimtoiduks. Seisund: eriti ohustatud.


Laineline rai

Raja velezi Chirichigno, 1973 (Velez ray) – Velezi rai. Vaikse ookeani idaosas Kalifornia lahest ja Kostariikast kuni Kolumbia ja Peruuni. Mereveeline, demersaalne, mandrilaval sügavustel 35-300 m (tavaliselt 35-140 m). Pikkus kuni 83 cm (tavapikkus 60 cm). Sööb vähilaadseid, hulkharjasusse ja kalu. Püügihuvi puudub.

  

Velezi rai

 

Juuni, 2019

Vaata lisaks:

Railased (Rajidae)
Kalale.ee KIK