Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
58. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
59. Atlandiraid (Atlantoraja)
60. atraktant (atrahent)
61. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
62. Baikal
63. Balzer
64. Barramundi
65. Bass
66. Bellingshausen
67. Beluuga (Huso huso)
68. Bentaal
69. Bentos
70. Bete
71. Bete Krokodil
72. Biofilter
73. Bioturbatsioon
74. Birdeye
75. Birjussa
76. bissa
77. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
78. Botvinja
79. Brahmaputra
80. Briis
81. Buran (mootorsaan)
82. Canvey saare elukas
83. Castingu MM
84. Chessie (veekrüptiid USAs)
85. Cooki saared
86. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
87. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
88. Creme
89. D.A.M.
90. Daing
91. Dirhami laht
92. Donburi
93. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
94. Ebabootsiad (Parabotia)
95. Ebisu (jaapani kalajumal)
96. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
97. Eesti jõgede loend
98. Eesti järved
99. Eesti järvede loend
100. Eesti Kalur
101. Eesti lahed (tähestikuline loend)
102. Eesti Merekool
103. EFTTA
104. Elango, Julius
105. Emajõe Lodjaselts
106. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
107. Emakala (Zoarces viviparus)
108. End, Albert Arvo
109. Endla järvestik
110. Erikson, Juhan (kalatööstur)
111. Erinarkid (Heteronarce)
112. Erm Vaike
113. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
114. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
115. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
116. Fenkol (apteegitill)
117. Flambeau
118. Fotofoor
119. Friteerimine
120. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
121. Garum ja liquamen
122. Gupi (Poecilia reticulata)
123. Haamerhai (Eusphyra blochii)
124. Haid kulinaarias
125. Hailiha nimekujud
126. Hakk-kala
127. Hallhaid (Carcharhinus)
128. Hammassärg (Rutilus frisii)
129. Harilaid
130. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
131. Harilik meriangerjas (Conger conger)
132. Harilik merilohe (Trachinus draco)
133. Harilik mullauss (maauss)
134. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
135. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
136. Harilik taimen (Hucho taimen)
137. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
138. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
139. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
140. Harju alamvesikond
141. Hauapüük
142. Haug püügikalana
143. Haug toidukalana
144. Haugasraid (Aetobatus)
145. Heeringalised (Clupeiformes)
146. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
147. Heeringlased (Clupeidae)
148. Heik (Hake) kalanimedes
149. Heintz Karl
150. Heleraid (Leucoraja)
151. Hensen, Victor
152. Hi-Lo
153. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
154. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
155. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
156. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
157. Hobulaiuskraadid
158. Hollandi kaste
159. Homaarlased (Nephropidae)
160. Hulkharjasussid (Polychaeta)
161. Hõbekoger (Carassius gibelio)
162. Hõimkond
163. Hämarhaid (Scymnodalatias)
164. Hülgepüük
165. Iilastuli
166. Imiussid (Trematoda)
167. Indo-Vaikne ookeaniala
168. Invincible (Nilsu)
169. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
170. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
171. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
172. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
173. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
174. Jahumardika vastne (jahuuss)
175. Johannes Vares
176. Jussi järved
177. Juust õngesöödana
178. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
179. Jõehallhaid (Glyphis)
180. Jõemõisa-Kaiu järvestik
181. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
182. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
183. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
184. Jämesabaraid (Urolophus)
185. Järveelustik ehk limnobios
186. Järvekoletised
187. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
188. Jäseraid (Cruriraja)
189. Jääpüük
190. Jäärauad
191. Kaanid (Hirudinea)
192. Kaarmise järv (Karmise järv)
193. Kaaviari ajaloost
194. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
195. Kahvamine
196. kalade loend H-K
197. kalade loend L-O
198. kalade loend P-T
199. kalade loend U-Ü
200. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
201. Kalakaste
202. Kalakasvatus
203. Kalakasvatus Eestis
204. Kalamüüdid ja müütilised kalad
205. Kalandus
206. Kalanduskoda
207. Kalaparv
208. Kalurite loitse ja ütlusi
209. Kaluuga (Huso dauricus)
210. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
211. Karelestad (Hippoglossoides)
212. Kartul
213. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
214. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
215. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
216. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
217. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
218. Katsuobushi
219. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
220. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
221. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
222. Kidata konks
223. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
224. Kiinide vastsed
225. Kiisk (pärimus)
226. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
227. Kilu nimelugu
228. Kinnine haspelrull
229. Kinnise rulli ehitus
230. Kirptirgu sidumise sõlm 1
231. kiviahvenlased (Serranidae)
232. Koerhaid (Scyliorhinus)
233. Koerhailased (Scyliorhinidae)
234. Koger (Carassius carassius)
235. Kogred (Carassius)
236. Koibraid (Sinobatis)
237. konks (õngekonks)
238. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
239. Koonhaid (Rhizoprionodon)
240. Koorküla järvestik
241. Kopskalad (Dipnoi)
242. Kosmoidsoomus
243. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
244. Kuivatamine/vinnutamine
245. Kuldkala (Carassius auratus)
246. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
247. Kura säär
248. Kuremaa järv (Kurema järv)
249. Kussie (jaapani järvekoletis)
250. Kuusamon Uistin Oy
251. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
252. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
253. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
254. Kärbsed õngesöödana
255. Kärbsenukk (kärbsekookon)
256. Kärbsetõugud meditsiinis
257. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
258. Kärphaid (Mustelus)
259. Kärsshingud (Acantopsis)
260. Käsiõng
261. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
262. Lahtise rulli ehitus
263. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
264. Lahtise rulli vänt
265. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
266. Lakerda (türgipärane soolakala)
267. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
268. Landilugu: dr Heintz
269. Landilugu: Kuusamo puukala
270. Landilugu: Nilsu
271. Lasa järv [Koorküla järvestik]
272. Lasnhaid (Scoliodon)
273. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
274. Leevi jõgi
275. Leivast õngesöödad
276. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
277. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
278. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
279. Lestad (Platichthys)
280. Libekala
281. Liblikate röövikud
282. Liblikraid (Gymnura)
283. Liftahvenad (Helicolenus)
284. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
285. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
286. Linajärv (Jussi Linajärv)
287. Linask (Tinca tinca)
288. Linné, Karl
289. Linnuroni (Ligula intestinalis)
290. Lintsabalased (Trichiuridae)
291. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
292. Logardraid 3 (Pseudobatos)
293. Logardrailased (Rhinobatidae)
294. Lonthülged (Mirounga)
295. Loobu jõgi
296. Lophius budegassa (must merikurat)
297. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
298. Luts (Lota lota)
299. Lõunaraid (Zearaja)
300. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
301. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
302. Läänesaarte alamvesikond
303. maailma jõed (loend)
304. Maggot
305. Majak (kolhoos)
306. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
307. Man
308. Mannasöödad
309. Maskraid (Neotrygon)
310. meduus
311. Merehaigus
312. Merekoletised
313. Meremeeste uskumused
314. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
315. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
316. Merikeellased (Soleidae)
317. Merikogerlased (Sparidae)
318. Merikoha (Sander marinus)
319. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
320. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
321. Meriluts (Brosme brosme)
322. Merineitsi
323. Meripuugid (Scorpaena)
324. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
325. Merisutt (Petromyzon marinus)
326. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
327. Merluusid (Merluccius)
328. Metsprussakas
329. Miiu
330. Moiva (Mallotus villosus)
331. Mokkparrakad (Labeobarbus)
332. Morilased (Moridae)
333. muda
334. Mudaelustik ehk pelon
335. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
336. Mussie (järvekoletis Kanadas)
337. Mussoon
338. Must marliin (Istiompax indica)
339. Mustatäpitõbi
340. Musthaid (Apristurus)
341. Mustjõe alamvesikond
342. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
343. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
344. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
345. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
346. Mõrrapüük
347. Mõõkkala (Xiphias gladius)
348. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
349. Määr, Aleksander
350. Mölder, August
351. Müütilised veeolendid
352. Naaskelraid (Pastinachus)
353. Nahknark (Crassinarke dormitor)
354. Naissaar
355. Narva veehoidla
356. Nasv
357. Navaaga (Eleginus nawaga)
358. Nelikant-kaldauss
359. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
360. Niituimlutslased (Physidae)
361. Nirkhailased (Hemigaleidae)
362. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
363. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
364. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
365. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
366. Nugishaid (Triakis)
367. Nuutraid (Himantura)
368. Näkk (eesti)
369. Oad, Jaan
370. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
371. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
372. Ogahaid (Squalus)
373. Ogasilmad (Pangio)
374. Ojamaa (Gotland)
375. Okasturilased (Notacanthidae)
376. Okishaid (Centroscyllium)
377. ondatra (piisamrott, biisamrott)
378. Osmussaar
379. Pakssabaraid (Trygonoptera)
380. paneerimine
381. Paunküla veehoidla
382. Peen kõduuss
383. Peipsi alamvesikond
384. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
385. Pettai, Elmar Voldemar
386. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
387. Pigo (Rutilus pigus)
388. Pihklased (Myxini)
389. Pihtla kalakasvandus
390. Piikraid (Urobatis)
391. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
392. Piimjas soouss
393. Piiskopikala (bishop fish)
394. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
395. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
396. Pimenarkid (Typhlonarke)
397. Poi
398. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
399. Polaarhaid (Somniosus)
400. Poola uss
401. Prespa forell (Salmo peristericus)
402. Prussakas ja tarakan
403. Psammon
404. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
405. Punane vihmauss (pool-ööuss)
406. Purikalalased (Istiophoridae)
407. Purjus krevetid
408. Puukala (Kuusamo puukala)
409. Põhjavee-elustik
410. Põishüljes (Cystophora cristata)
411. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
412. Põlula Kalakasvatuskeskus
413. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
414. Pärimus: Kaussjärv
415. Pärimus: Lutsu järv
416. Pärimus: Otepää Pühajärv
417. Pärimus: Raudjärve kullapütt
418. Pärimus: Uhtjärv
419. Pärimus: Verijärv
420. Pärnu alamvesikond
421. Pärnu Kalakombinaat
422. Pärnu kalanduskool
423. Rabakonn
424. Raid (Raja)
425. Rakfisk ehk norra hapukala
426. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
427. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
428. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
429. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
430. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
431. Reobiont
432. Riffhai (Triaenodon obesus)
433. Rihmsabaraid (Taeniura)
434. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
435. Riikoja Heinrich
436. Ristkok, Jüri
437. Robalod (Centropomus)
438. Roheline mullauss
439. Rohukonn
440. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
441. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
442. Rombkalad (Bothus)
443. Rombkalalased (Bothidae)
444. Roosa mullauss
445. Russalka
446. Rõbak Baltiki
447. Rõuge järvestik
448. Räimeõng
449. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
450. Saadjärv (Saadrejärv)
451. Saaghailised (Pristiophoriformes)
452. Saagsabahaid (Galeus)
453. Sagrits, Richard
454. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
455. Sammet, Jaak
456. Sannakji
457. Sardiin (Sardina pilchardus)
458. Sardiinid
459. Sardinellid (Sardinella)
460. Saunja laht
461. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
462. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
463. Sidrunhaid (Negaprion)
464. Siiad (Coregonus)
465. Siig - huvipüük Eestis
466. Siig spordikalana Skandinaavias
467. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
468. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
469. Sinakas soouss
470. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
471. siugkonnalised (apoodid)
472. Soomuskuked (Lepidotrigla)
473. Soomuslest (Limanda limanda)
474. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
475. Sovetskaja Rodina (laev)
476. Spinningisti kaksteist käsku
477. Staratel
478. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
479. Stroganina
480. Sump (kumm, pandur, märss)
481. Sumplaev
482. Susski, Vladimir
483. Suue
484. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
485. Suur mullauss
486. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
487. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
488. Suurallikas
489. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
490. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
491. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
492. Sõnnikuuss
493. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
494. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
495. Südvester
496. Sünkraid (Amblyraja)
497. Süvahaid (Centroscymnus)
498. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
499. Süvaraid (Bathyraja)
500. Šelfihaid (Halaelurus)
501. Zoobentos
502. Taaliku sadam
503. Tabadusekepp
504. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
505. Tainas angerjapüügiks
506. Tallinna Kalakombinaat
507. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
508. Tallinna Merekolledž
509. Tamm, Friedrich
510. Tamula järv (Tamla järv)
511. Tatrakakud
512. Temera (Temera hardwickii)
513. Tempura
514. Tiit Hunt. Eesti kalad
515. Tintlased (Osmeridae)
516. Tobiased (Ammodytes)
517. Tooder
518. Traaler
519. Traalnoot
520. Traalpüük
521. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
522. Triivpüük
523. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
524. Trullinglased (Nemacheilidae)
525. Trullingud (Barbatula)
526. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
527. Tuletorn
528. Tume vihmauss
529. Tumehaid (Etmopterus)
530. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
531. Tursad (Gadus)
532. Tursamaks
533. Tursamaksa konserveerimine
534. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
535. Tuul
536. tuulekala (pärimus)
537. Tuur
538. Tuurlased (Acipenseridae)
539. Tõugjärv (Küünjärv)
540. Tõugussaare raba laugas
541. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
542. Tääkraid (Urotrygon)
543. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
544. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
545. Ukraina (baaslaev)
546. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
547. Unadon
548. Und
549. Undiin
550. Urbukse järv (Urbuse järv)
551. Ussikonks (säärekidadega konks)
552. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
553. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
554. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
555. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
556. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
557. Valgeninahai (Nasolamia velox)
558. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
559. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
560. Vasarhaid (Sphyrna)
561. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
562. Vastne
563. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
564. vesikond
565. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
566. Vihmauslased (Lumbricidae)
567. Vihmauss (liigid)
568. Viidikas (Alburnus alburnus)
569. Viitina kuurits
570. Vimb (Vimba vimba)
571. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
572. Vinkelhaid (Oxynotus)
573. Vinnutatud räimed
574. Viru alamvesikond
575. Viuraid (Aetomylaeus)
576. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
577. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
578. Võldas (Cottus gobio)
579. Võrtsjärve alamvesikond
580. Väheharjasussid
581. Vähilaadsed
582. väike meriahven (Sebastes viviparus)
583. Väike ogahai (Squalus blainville)
584. Väike saagrai (Pristis clavata)
585. väike tobias (nigli, väiketobias)
586. Väikeraid (Rajella)
587. Väikesuulest (Microstomus kitt)
588. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
589. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
590. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
591. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
592. Õlikook
593. Õngekonksu ajaloost
594. Õngitsemine+
595. Õnne lõhe
596. Äntu järved
597. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
598. Ülemiste järv
599. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
600. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Raid (Raja)

Raid (Raja), kõhrkalade perekond railiste (Rajiformes) selts irailaste (Rajidae) sugukonnast. Hispaania rayas; veneромбовые скаты. Põhjaelulised, suurte rombikujuliste rinnauimedega. Saba on kehakettast lühem. Ninamik tihke, paindumatu. Kõhupoolel suu, sõõrmed ja 5 paari lõpusepilusid. Pikkus kuni 180 cm. Atlandi, India ja Vaikses ookeanis kuni 1600 m sügavusel. Paljunevad munakapslite abil.

Perekonda kuulub 24 liiki (FishBase, 2019):

Raja ackleyi Garman, 1881 (Ocellate skate) – silmikrai. Lääne-Atlandi keskosas Floridast (USA) kuni Yucatanini (Mehhiko). Mereveline, demersaalne, mandrilaval ja mandrinõlva ülemises osas sügavustel 32-384 m. Pikkus kuni 51 cm. Pealt kollakaspruun tumedate ja heledate täppidega, kummalgi rinnauimel silmlaik; alt valge. Töönduslikult ei püüta.


Silmikrai

Raja africana Capapé, 1977 (African skate) – aafrika rai. Ida-Atlandis Tuneesia ja Mauritaania vetes. Mereveeline, demersaalne, mandrilaval ja mandrinõlva ülemises osas sügavustel 50-400 m. Pikkus kuni 80 cm. Pealt pruun, silmlaiguga kummalgi rinnauimel. Toitub vähilaadsetest ja luukaladest. Töönduslikult ei püüta.


Aafrika rai

Raja asterias Delaroche, 1809 (Mediterranean starry ray) – vahemere rai. Ida-Atlandis: endeemne liik Vahemeres, kuid esineb puhuti ka Gibraltari väinas, Maroko põhjavetes ja või sattuda ka Mauritaania vetesse. Mereveeline, demersaalne, Mandrilava rannikulähedases piirkonnas sügavustel 2-343 m. Pikkus kuni 70 cm. Kahvatupruun, jämedakoelisel tumedal taustal hajutatud heledad täpid, alapool valge. Toitub bentosest. Sigib suvest varasügiseni, emaste viljakus kuni 100 muna. Töönduslikult ei püüta. Seisund: ohulähedane.


Vahemere rai

Raja bahamensis Bigelow & Schroeder, 1965 (Bahama skate) – bahama rai.Lääne-Atlandi keskosas Bahama saarte ja florida (USA) vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, mandrinõlva ülemises osas 388-412 m sügavusel. Pikkus kuni 54 cm. Töönduslikult ei püüta.


Bahama rai

Raja brachyura Lafont, 1873 (blonde ray) – valgetäpp-rai. Ida-Atlandis Shetlandi saartest kuni Madeira ja Rio de Oroni (Lääne-Sahara), sh ka Iiri meres, Põhjameres, La-Manche's ja Vahemeres. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 10-380 m (enamasti kuni 150 m). Eelistab kivist või kivist/liivast põhja. Pikkus kuni 125 cm. Kollakaspruun, keha servadel palju väikesi tumedaid täppe, mis mõnikord ümbritsevad üksikuid heledaid laike, alapool valge. Noored toituvad peamiselt kirpvähilistest, täiskasvanud isendid kaladest. Mõningane püügihuvi: 2005-2011. a väljapüük vahemikus 123-2028 t (Inglismaa, Portugal, Prantsusmaa, Belgia, Iirimaa, Island). On ka huvikalastuses püügikalaks. Seisund: ohulähedane.


Valgetäpp-rai

Raja cervigoni Bigelow & Schroeder, 1964 (Finspot ray) – venetsueela rai. Lääne-Atlandi keskosas Kolumbia põhjavetes, Venetsueela, Moliivia, Trinidadi ja Tobago vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 30-180 m. Pikkus kuni 50 cm (tavapikkus 30 cm). Töönduslikult ei püüta. Suure kalastuskoormuse tõttu piirkonnas on seisund hinnatud ohulähedaseks. 

Raja clavata Linnaeus, 1758 (thornback ray) – ogarai. Ida-Atlandis ja India ookeani edelaosas: Islandist kuni Madagaskarini, sealhulga Vahemeres (ka Mustas meres ja Aasovis). Mereveeline, demersaalne, sügavustel 5-1020 m. Pikkus kuni 139 cm (tavapikkus 85 cm), mass kuni 18 kg, eluiga kuni 15 a. Toitub põhja-selgrootuist, samuti pisikaladest. Värvusmuster muutlik, kuid selles pole selgeid suuri laike; alapool valge, paljudel keha servade pool hallikas. Keha ülapoolel rohkesti ogasid. Püütakse töönduslikult: väljapüük 2000-2011. a vahemikus 1263-5083 t (Suuremad püüdjad Prantsusmaa, Inglismaa, Portugal ja Kreeka).


Ogarai


Raja eglanteria L. A. G. Bosc (Clearnose Skate) – klaasnina-rai. Lääne-Atlandis Massachusetsist Florida (USA) lõunaosani, samuti Mehhiko lahe lõunaosas. Mere- ja riimveeline, demersaalne, okeanodroomne, sügavustel 0-330 m (enamasti 0-50 m). Eelistab pehmet merepõhja. Pikkus kuni 84 cm. Pealt pruun või hall tumedate joonte ja täppidega, alt valge. Toitub limustest, vähilaadsetest ja pisikaladest. Mõningane püügihuvi; liha kasutatakse söödana kalpüügil. Liik ei ole ohustatud.


Klaasnina-rai

Raja equatorialis Jordan & Bollman, 1890 (Equatorial skate) – ekvatoriaalrai. Vaikse ookeani idaosas Kalifornia lahest ja Kosatriikast kuni Peruunu, sealhulgas ka Galapagose saartel. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 20-200 m. Pikkus kuni 50 cm (teistel andmetel kuni 88 cm). Püügihuvi puudub.


Ekvatoriaalrai

 

Raja herwigi G. Krefft, 1965 (Cape Verde skate) – roheneeme rai. Endeemne liik Lääne-Atlandi keskosas Roheneemesaarte juures. Mereveeline, demersaalne, Mandrilaval- ja nõlval sügavustel 55-102 m. Pikkus kuni 50 cm. Mõlemal pool saba rööpsed ogaread. Pealt pruun, silmalaikudega rinnauimedel. Püügihuvi puudub.


Roheneeme rai


Raja maderensis R. T. Lowe, 1838 (Madeiran ray) – madeira rai. Endeemne liik Ida-Atlandis Madeira saarestikus; võimalik, et ka Assori saarte juures. Mereveeline, batüdemersaalne, mandrilaval ja -nõlval sügavustel 150-500 m. Pikkus kuni 80 cm. Pealt tumepruun ebaühtlaste heledate täppidega, alt valge; kuid ninamik ja tiibade ääred hallikad. Suured ogad ulatuvad peaosast esimese seljauimeni. Toitub põhjaloomastikust. Mõningane püügihuvi. Seisund: ohustatud.


Madeira rai

Raja microocellata Montagu, 1818 (small-eyed ray) – peentäpp-rai.Ida-Atlandis Indglismaast ja Iirimaast kagusse kuni Riro de Oroni Lääne-Saharas; eksikülalistena ka Vahemeres ja Põhjameres.Mereveeline, demersaalne, kuni 100 m sügavusel. Eelistab liivapõhja. Pikkus kuni 87 cm, mass kuni 4,5 kg. Hallikas, oliivroheline või helepruun, „tiibade“ servadel peened heledad pikitriibud; alapool valge. Noored isendid toituvad vähilaadsetest, täiskasvanud peamiselt kalast. Mõningane püügihuvi (Inglismaa, Prantsusmaa), väljapüük 2003-20112. a vahemikus 13-334 t.


Peentäpp-rai

Raja miraletus Linnaeus, 1758 (brown ray) – peegelrai. Ida-Atlandis Portugali põhjaosast ja Vahemerest kuni Madeira ja LAVini. Teateid ka Kanaari saartelt, samuti India ookeani loodeosast. Mere- ja riimveeline, demersaalne, sügavustel 17-462 m (tavaliselt 50-150 m). Pikkus kuni 63 cm (tavapikkus 35 cm). Keha kollakast punakaspruunini, kummagi „tiiva“ aluse keskosas kahvatusinise, tumesinise ja kollakasoranžiga piiristatud laik; altpoolt valge. Toitub vähilaadsetest, luukaladest, hulkharjasussidest. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana. Liha kasutatakse inimtoiduks.


Peegelrai

Raja montagui Fowler, 1910 (spotted ray) – täpiline rai. Ida-Atlandis Shetlandi saartest, Põhjamere lõunaosast ja Läänemere lääneosast (Taani väinadest) kuni Mauritaaniani, sealhulgas Vahemere lääneosas Tuneesia ja Lääne-Kreekani. Mereveeline, demersaalne, rannapiirkonnas ja mandrilava rannapoolses osas sügavustel 8-530 m (tavaliselt 100-500 m). Pikkus kuni 83,5 cm (tavapikkus 50 cm). Kahvatupruunikal taustal rohkesti väikesi tumedaid laike, mis ei ulatu „tiibade“ servani, paljudel kummalgi rinnauimel ka hele, katkendliku tumeda vöödiga ümbritsetud laik; altpoolt valge. Elektritundlik, suudab ka ise genereerida nõrga elektrivälja. Toitub peajalgsetest, luukaladest, hulkharjasussidest. Püügikala (Prantsusmaa, Portugal, Belgia jt); väljapüük 2000-2011 vahemikus 625-1563 t. Liha kasutatakse inimtoiduks. Liik ei ole ohustatud.


Täpiline rai

Raja parva Last & Séret, 2016 (African brown skate) aafrika pruunrai. (Hiljuti avastatud liik, ametliku eestikeelse nimeta, siinkohal nimetatud aafrika pruunraiks Kalapeedia toimetaja poolt). Ida-Atlandi keskosas Kibeeria, Senegali ja Angoola vetes. Mereveeline, betnopelaagiline, kuni 27 (?) m sügavusel. Pikkus kuni 41,1 cm.


Aafrika pruunrai holotüüp (isane)

Raja pita Fricke & Al-Hassan, 1995 (pita ray) – pita-nöbirai (ka Okamejei pita). Taksonoomiline staatus insertae sedis (ebakindla paigutusega). India ookeani lääneosas, ainus isend on tabatud Pärsia lahe põhjaosas Iraagi vetes 15 m sügavuselt. Pikkus 46 cm.


Pita-nöbirai

Raja polystigma Regan, 1923 (speckled ray) – tähnikrai. Endeemne liik Vahemere lääneosas, tavalisem Aafrika rannikul. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 100-400 m. Eelistab pehmet põhja. Pikkus kuni 60 cm. Toitub vähilaadsetest ja luukaladest. „Tiibadel“ silmatorkav tumeda keskosa ning äärealaga laik. Püügihuvi puudub. Liik ei ole ohustatud.


Tähnikrai

Raja radula Delaroche, 1809 (rough ray) – tömpkoon-rai. Ainult Vahemeres, peamiselt selle idaosas Baleaari saarte ümbruses kuid eksikülalistena võivad sjõuda ka Gibraltari väina ja Maroko põhjarannikule. Mereveeline, demersaalne, rannapiirkonnast mandrinõlva ülaosani kuni 300 m sügavusel (tavaliselt kuni 40 m). Pikkus kuni 70 cm. Hallikaspruunil taustal ebakorrapärased tumedad vöödid ning täpid, „tiibadel“ väike, kuid silmatorkav laik, altpoolt enamasti valge, „tiivaservad“ hallid. Sigib igal aastaajal, enamasti siiski hiliskevadel või suvel. Toitub põhjaloomaderst. Mõningane püügihuvi. Seisund: eriti ohustatud.


Tömpkoon-rai

Raja rondeleti Bougis, 1959 (Rondelet's ray) – Rondelet'i rai. Vahemeres Prantsusmaa rannikult kuni Genova laheni (Itaalia). Mereveeline, demersaalne. Pikkus kuni 40 cm.


Rondelet'i rai

Raja rouxi Capapé, 1977 – guinea rai. Liik on tuntud vaid mõne isendi põhjal, mis on tabatud Mauritaania vetes Guinea lahest. Mereveeline, demersaalne, mandrilaval ja mandrinõlva ülemises osas kuni 200 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm.


Guinea rai

Raja straeleni Poll, 1951 (spotted skate) – präänikrai. Ida-Atlandis Rio de Orost (Lääne-Sahara) kuni LAVi veteni. Mereveeline, demersaalne, okeanodroomne, sügavustel 80-800 m (tavaliselt 100-300 m). Pikkus kuni 70 cm. Teostab hooajalisi rändeid, suvel on rannale lähemal, talvel sügavamas vees. Pealt hall või hallikaspruun, kaetud mustade täppide ja ogadega, vahel kehal ka silmlaigud; alt valge. Võrdlemisi jäme saba. Toitub vähilaadsetest ja luukaladest. Püütakse mõnevõrra töönduslikult, on ka huvipüügikalaks. „Tiibasid“ kasutatakse inimtoiduks. Toitub peamiselt krevettidest, sööb ka luukalu. Vähene püügihuvi. Liha kasutatakse söödana kalapüügil.


Präänikrai

Raja texana Chandler, 1921 (Roundel skate) – texase rai. Lääne-Atlandi keskosas Floridas (USA) ja Mehhiko lahes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 1-183 cm. Pikkus kuni 53 cm. Pealt šokolaad- või kohvipruun, ninamik poolenisti läbipaistev.


Texase rai

Raja undulata Lacépède, 1802 (undulate ray) – laineline rai. Ida-Atlandis Briti saartest kuni Senegalini, sealhulgas ka Vahemeres ja Kanaari saartel. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 50-200 cm. Eelistab peeneteralise settega põhja. Pikkus kuni 100 cm. Kollakast hallikaspruunini, jämedakoeline valgete täppide ridadest ja tumedatest joontest muster järgib „tiibade“ kontuuri; alapool valge. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Mõningane püügihuvi, kasutatakse inimtoiduks. Seisund: eriti ohustatud.


Laineline rai

Raja velezi Chirichigno, 1973 (Velez ray) – Velezi rai. Vaikse ookeani idaosas Kalifornia lahest ja Kostariikast kuni Kolumbia ja Peruuni. Mereveeline, demersaalne, mandrilaval sügavustel 35-300 m (tavaliselt 35-140 m). Pikkus kuni 83 cm (tavapikkus 60 cm). Sööb vähilaadseid, hulkharjasusse ja kalu. Püügihuvi puudub.

  

Velezi rai

 

Juuni, 2019

Vaata lisaks:

Railased (Rajidae)
Kalale.ee KIK