Beringraid (Beringraja)

Beringraid (Beringraja), kõhrkalade perekond railiste (Rajiformes) seltsi railaste (Rajidae) sugukonnast. (Eestikeelne nimetus siinkohal Kalapeedia toimetaja poolt). Perekond moodustati 2012. a kõigepealt kahest seni perekonda valgeraid (Raja) paigutatud liigist, kelle puhul munakapslid sisaldasid mitut embrüot. Hiljem paigutati geeniuuringute põhjal perekonda veel 4 liiki. Tegemist on võrdlemisi suurte raidega, kes elavad Vaikse ookeani põhjaosas, sh Beringi meres.

Perekonnas on 6 liiki (FishBase, 2019):

Beringraja binoculata (Girard, 1855) (Big skate) – suur rai. (Sünonüüm Raja binoculata). Vaikse ookeani kirdeosas Beringi mere idaosast ja Aleuudi saartest põhjas kuni Cedrose saareni lõunas (Mehhiko). Mereveeline, demersaalne, sügavustel 3-800 m (enamasti 3-110 m). Mandrilaval rannalähedastes lahtedes ja estuaarides, tavaliselt liivase või mudase põhjaga aladel. Pikkus kuni 244 cm, tavaliselt kuni 180 cm; mass kuni 91 kg. Mandrilaval rannalähedastes lahtedes ja estuaarides, tavaliselt liivase või mudase põhjaga aladel. Noortel isenditel nahk sile, täiskasvanutel ogad üla- ja ka alapoolel. Pealt pruun, punakaspruun, oliivpruun või ka hall väikeste valgete täppidega vai ka harvade tumedate täppidega. Alt valge, vahel tumedate täppide või laikudega. Muneb 2 munakapslit, munakapslis 1-7 loodet (harilikult 3-4). Üks enampüütavaid railiike. Püütakse Kalifornia vetest ja Alaska lahest. Turustatakse „tiibasid“, mida süüakse praetuina või hautatuina. Seisund: ohulähedane.


Suur rai

Beringraja cortezensis(McEachran & Miyake, 1988) (Cortez skate) – Cortezi rai. (Sünonüüm Raja cortezensis). Endeemne liik Vaikse ookeani idaosas Kalifornia lahes (Mehhiko). Mereveeline, demersaalne, sügavustel 15-90 m. Pikkus kuni 39 cm. Inimkasutust ei leia.


Cortezi rai

Beringraja inornata (Jordan & Gilbert, 1881) (California skate) – kalifornia rai. (Sünonüüm Raja inornata). Vaikse ookeani idaosas Põhja-Ameerika rannikuvetes Juan de Fuca väinast (Briti Kolumbia) piki Kanada ja USA rannikut kuni Baja California keskosani (Mehhiko). Mereveeline, demersaalne, Mandrilaval sügavustel 13-1600 m (peamiselt 58-231 m). Pikkus kuni 76 cm (tavapikkus 45 cm). Pealt oliivpruun, vahel tumedate säbrudega. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana. Liha kasutatakser inimtoiduks. Liik ei ole ohustatud.


Kalifornia rai

Beringraja pulchra (Liu, 1932) (Mottled skate) – laiguline rai. (Sünonüüm Raja pulchra). Vaikse ookeani loodeosa: Jaapan, Ohhoota meri, Ida-Hiina meri. Mereveeline, demersaalne, okeanodroomne, sügavustel 15-120 m, enamasti randade lähedal. Pikkus kuni 115 cm. Toitub kaladest, limustest ja peajalgsetest. Kasutatakse inimtoiduks Jaapanis ja Lõuna-Koreas. Seisund: ohustatud.


Laiguline rai

Beringraja rhina (Jordan & Gilbert, 1880) (Longnose skate) – pikknina-rai. (SünonüümRaja rhina). Vaikse ookeani idaosas Beringi mere kaguosast Kalifornia laheni (Kanada, USA, Mehhiko rannavetes). Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 9-1069 m, sagedamini 55-350 m. Pikkus kuni 180 cm. Pealt pruun, seljajoonel ridamisi 20 oga. Alt määrdundsinine. Püütakse sihipäraselt, liha kasutatakse toiduks. Liik ei ole ohustatud.


Pikknina-rai

Beringraja stellulata (Jordan & Gilbert, 1880) (Starry skate) – tähtrai1. (Sünonüüm Raja stellulata). Vaikse ookeani kirdeosas Põhja-Ameerika rannikul Kalifornia põhjaosast (USA) kuni Baja Californiani (Mehhiko). Mereveeline, demersaalne, sügavustel 18-982 m, tavalisem 70-150 m. Ka liivasel või liivasel põhjal, kuid eelistab kivist põhja. Pikkus kuni 76 cm. Pealt hallikaspruun rohkete tumedate säbrudega. Inimkasutust ei leia. Liik ei ole ohustatud. 

1 Eestikeelses teabekirjanduses (nt „Euroopa Kalad“ Tallinn 2006) on tähtraiks nimetatud ka liiki Amblyraja radiata (sün. Raja radiata), kelle ametlikuks nimetuseks on nüüd täht-sünkrai.

  

Tähtrai

Juuni, 2019

Vaata lisaks:

Railased (Rajidae)
Kalale.ee KIK