Astelraid 4 (Hypanus)

Astelraid 4 (Hypanus), kõhrkalade perekond astelrailaste (Dasyatidae) sugukonnast. Takson moodustati 2016. a, eestikeelne ametlik nimetus seni puudub. Kuna perekonda kuuluvad liigid kuulusid varem astelraide (Dasyatis) perekonda, kannab takson Kalapeedias nimetust astelraid 4. Levinud Vaikse ookeani idaosas ja Atlandi ookeanis, sealhulgas Kariibi mere piirkonnas ja Mehhiko lahes.

Perekonda on paigutatud 8 liiki (FishBase, 2019):

Hypanus americanus (Hildebrand & Schroeder, 1928) (Southern stingray) – ameerika astelrai. Vt Ameerika astelrai.

Hypanus dipterurus (Jordan & Gilbert, 1880) (Diamond stingray) – teemant-astelrai. Vaikse ookeani idaosas Lõuna-Kaliforniast Peruuni; teateid ka Galapagose saartelt. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 10-355 m. Ketta laius kuni 122 cm. Saba kehakettast 1,5 korda pikem. Sabavarre keskel mürgiastel (vahel ajutiselt 2 astelt). Pealt hall või oliivjas, saba tumedam. Alt valge. Eluviis öine. Päeval kaevuvad põhja. Toitub vähilaadsetest, limustest jt selgrootuist, pisikaladest. Sünnitab 1-4 järglast. Mõningane püügihuvi, liha turustatakse värskelt või soolatult. Kaitsestaatus: ohulähedane.


Teemant-astelrai

Hypanus guttatus (Bloch & Schneider, 1801) (Longnose stingray) – pikknina-astelrai. Lääne-Atlandis Mehhiko lahe lõunaosast ja Lääne-India saarestikust kuni Santoseni (Brasiilia). Mereveeline, demersaalne, sügavustel 1-36 m. Ketta laius kuni 200 cm, tavapikkus 125 cm. Sabavarrel kidaline mürgiastel. Pealt pruun, oliivjas või hall, vahel tumedate tüppidega. Alt valge või kollakas. Sünnitab 1-2 järglast. Toitub põhja-selgrootuist ja pisikaladest. Püütakse sihipäraselt; „tiibu“ turustatakse värskelt, külmutatult või soolatult


Pikknina-astelrai

Hypanus longus (Garman, 1880) (Longtail stingray) – sale astelrai. Vaikse ookeani idaosas Baja Californiast (Mehhiko) kuni Ekuadorini, sealhulgas Galapagose saartel. Mereveeline, rifieluline, kuni 90 m sügavusel Ketta suurima laiuse kohta andmed vastuolulised (260 cm, 158 cm, 72,5 cm). Saba kehakettast umbes 2 korda pikem. Sabavarrel mürgiastel. Pealt punkaspruun või tumepruun. Sünnitab 1-5 järglast. Toitub limustest jt põhja-selgrootuist, ka pisikaladest. Mehhikos ja Ekuadoris püütakse vähesel määral sihipäraselt, liha turustatakse värskelt või vinnutatult.

Hypanus marianae (Gomes, Rosa & Gadig, 2000) (Brazilian large-eyed stingray) – brasiilia astelrai. Edala-Atlandis Brasiilia kirderannikust kuni Maranhãoni Bahia osariigi lõunaosas. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 2-15 m. Mandrilaval korall- ja liivakiviriffide juures. Ketta laius kuni 40 cm, saba kehakettast pikem. sabavarrel mürgiastel. Väga suured ja pungis silmad. Pealt kuldpruun, servadel peenike sinine ääris; alt valge mõne tumeda laiguga. Sünnitab 2 korda aastas 1 järglase. Püütakse sihipäraselt; hinnatud akvaariumikala.


Brasiilia astelrai

Hypanus rudis (Günther, 1870) (Smalltooth stingray) – krobe astelrai. Väheuuritud liik Ida-Atlandis: Nigeeria, Benini, Guinea laht. Ketta laius kuni 200 cm, üldpikkus kuni 320 cm. Sabavarrel mürgiastel. Sihipäraselt ei püüta.

Hypanus sabinus (Lesueur, 1824) (Atlantic stingray) – atlandi astelrai. Lääne-Atlandis Cheasepeake lahest kuni Floriida lõunaosani USAs ja Mehhiko lahes. Mere-, riim- ja mageveeline, demersaalne, sügavustel 2-25 m. Siseneb jõgedesse (nt Mississipi) ja järvedesse. Ketta laius kuni 61 cm. Sabavarrel mürgiastel. Pealt kollakaspruun, servadelt heledam; alt valge või hall. Toitub põhja-selgrootutest, keda tuvastab põhjasubstraadist elektriretseptorite abil. Sünnitab 1-4 järglast. Sihipäraselt ei püüta.


Atlandi astelrai

Hypanus say (Lesueur, 1817) (Bluntnose stingray) – tömpnina-astelrai. Lääne-Atlandis New Jerseyst (USA) ja Mehhiko lahe põhjaosast kuni Argentiinani; laialt levinud Lääne-India saartel, ka kõikjal Antillidel. Mere- ja riimveeline, demersaalne, sügavustel 1-10 m. lahtedes, laguunides, estuaarides. Ketta laius kuni 100 cm, saba kehakettast 1,5 korda pikem. Sabavarrel mürgiastel. Pealt hallikas-, punakas- või rohekaspruun, vahel sinakate laikudega, vahel ka serval valge ääris. Alt valge, vahel tumeda äärisega. Toitub nii põhja-selgrootuist kui ka veemassis ujuvatest selgrootutest, kohati on peatoiduks krevetid. Sünnitab 1-6 järglast. Sihipäraselt ei püüta.


Tömpnina-astelrai

Mai, 2019

Vaata lisaks:

Astelraid 6 (Fontitrygon)
Astelraid 5 (Telatrygon)
Ameerika astelrai (Hypanus americanus)
Astelraid 3 (Hemitrygon),
Astelraid 2 (Bathytoshia)
Astelraid (Dasyatis)
Astelrailased (Dasyatidae)
Kalale.ee KIK