Pärlmutter

Pärlmutter (saksa Perlmutter), limuste (karpide, paljude tigude, mõne peajalgse) koja sisemine, mantliga külgnev ja mantliepiteeli eritatud kiht; koosneb põhiliselt aragoniidist (91%), orgaanilisest ainest konhiinist (4%) ja veest. Valguskiirte murdumise ja peegeldumise pärast konhiinikihtidega vahelduvaid väga õhukestes aragoniidikihtides helkleb pärlmutri pind vikerkaarevärviliselt ja läigib. Pärlmutrist valmistatakse nt iluasju ja nööpe. Seda saadakse peamiselt pärlikarpide (Pteriaja Pinetada), ebapärlikarbi (Margaritifera), jõekarbi (Unio), rannakarbi (Mytilus) ja mitme mereteo, nt vurrteo (Turbo), kuhikkodalase (Trochus) ja merikõrva (Haliotis) kojast. Pärlmutri erivorm on pärl. EE, 7. kd, 1994

Jaanuar, 2019

Vaata lisaks:

Pärliessents
Limused (Mollusca)