Prangli

Prangli (saksa Wrangelsholm, rootsi Wrangö), saar Soome lahes Viimsi poolsaarest kirdes. Pindala 6,44 km². Prangli lähedal asuvad Aksi, Tiirloo, Seinakari (Liivakari) ja Keri saared.

Prangli saar kerkis merest umbes 3500 aastat tagasi. Käänulise rannajoonega saare madal ja kivine lääneosa vaheldub idas rannavallide ja liivaluidetega. Saare idaosas on valdav männimets. Saarel paiknev loode–kagusuunaline voor on 6 km pikk ja 3,5 km lai. Kõrgeim koht Kullamägi ulatub 10 meetrit üle merepinna (sinna olevat maetud mereröövlite kulda). Taimkattes on valdavateks ranna- ja puisniidud ning nõmmemännikud. Prangli moodustab koos Aksi (ehk Väike-Prangli) ja Keri saarega Soome lahes ühtse aheliku.

Pranglit on esimest korda mainitud aastal 1387 (Rango). Saar oli kunagi asustatud rannarootslastega. Hiljem asusid sinna Eesti ja Soome päritolu kalurid ja hülgekütid. Praegu elab saare kolmes külas (Kelnase, Idaotsa, Lääneotsa) ligi 100 elanikku.

1848 ehitati saarele kabel. 1869 alustas tegevust tegevust kool. 1921 asutati Prangli kalameeste selts. 1924 viidi saarel läbi naftaotsinguid ja avastati gaasileiukoht. Gaasipuurauke rajati juurde 1946–1960, kuid siis selgus, et esialgsed hinnangud gaasi kogusele olid olnud ekslikud ja gaasi ammutamine ei ole majanduslikult tulus. 1942–1943 viibis saarel Saksa sõjavägi. Aastal 1944 põgenesid paljud pranglilased Soome. 1945. aastal jõudis saarele taas Nõukogude Liidu sõjavägi, 1954 valmis rahvamaja. 1949 asutati kolhoos "Noor Kaardivägi", mis ühines 1961 S. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosiga. 1992 lahkus saarelt Nõukogude piirivalve.

Detsember, 2018

Vaata lisaks:

Aksi (Väike-Prangli, Äksi)
Kalale.ee KIK