Osmussaar

Osmussaar (rootsi Odensholm; eestirootsi Holmen, Backan; saksa Odinsholm; veneОденсхольм) saar Soome lahe suudmes. Koordinaadid: 59° 18′ N, 23° 24′ E. Pindala 4,86 km², pikkus 5 km, laius 1,5 km. Rannajoon 14 km. Kaugus Põõsaspea neemest 7,5 km ja Hanko neemest 62 km. Nimi Odensholm tähendab rootsi keeles Odini hauda. Aastani 1940 saarel elanud rannarootslaste pärimuse järgi oli saarele maetud jumal Odin koos oma varandusega. Hauakohta tähistas suur kivirahn, mille Punaarmee 1941. aastal õhku lasi. Rannarootslaste külas oli 1930-ndail 7 talu, 2 tuulikut ja meremärgina kasutatav kabel. Küla elanikud olid pikka aega kroonulootsid laevadele, mis sõitsid Haapsallu või Pärnu. Tava mitte abielluda väljaspool saart elavate inimestega oli 1930. aastateks tekitanud Osmussaare elanikel märgatava kehalise degenereerumise. Saarel hakati esmakordselt Eestis (1938, A. Endi juhtimisel) turska töötlema: vinnutama ja valmistama tursamaksaõli.

Osmussaar kerkis jäänuksaarena merest 2000–3000 aasta eest. Saare paepealne pind on klibune. Põhja- ja kirderannikut pidi kulgev Balti klindi lõik (Osmussaare pank) tõuseb kuni 6 m kõrguseni merepinnast. Lõunaosa on madalam ja seal asub ka mitu järve (nt Inahamne, Kappelkärre, Lihlhamne, Krokatstaindappen jt), mis on maatõusu tõttu merest eraldunud madalad lahesopid.

Osmussaarel on ligi 60 rahnu, mis pärinevad 535 miljoni aasta eest toimunud meteoriidiplahvatuse ringvallilt ja väljapaiskematerjalist. Tuntuimad rahnud on Skarvan ja Kaksikud. Kaksikute ümbermõõt on ligi 30 meetrit ja kõrgus 3 meetrit.

Detsember, 2018

Kalale.ee KIK