Mureenlased (Muraenidae)

Mureenlased (Mauraenidae), kalade sugukond angerjaliste (Anquilliformes) seltsist. Inglise moray eels; soome mureenat; vene муреновые. Elavad lähistroopika- ja toopikameredes. Sarnanevad rinnauimede puudumise tõttu madudega veelgi suuremal määral kui teised angerjalised. Pea on väikeste silmade ja suurte lõugadega. Paljudel liikidel teravad ja suured hambad, mida varem peeti mürgisteks. Mõnel liigil hambad nii suured, et ei saa suud sulgeda. Hammastega seotud mürginäärmeid ei ole siiki tuvastatud, kuid suus võib olla mürgist suuõõnelima, mis muudab hammustuse ohtlikuks. Nahk on sile, ilma soomusteta, kaetud limaga, mis mõnedel liikidel on mürgine. Nägemine kehv, kuid üliarenenud lõhnameel. Päeval varjuvad enamasti kaljupragudesse või korallide vahele, jättes vaid pea urust välja. Jahile väljuvad urdudest öösiti. Söövad kalu, kaheksajalgu, kalmaare jm. Suurimaks liigiks on hiidmureen (Strophidon sathete), kes kasvab kuni 4 m pikkuseks. Tuntuimaks liigiks on vahemere mureen (Muraena helena).

Mureenide liha on hinnatud toiduna juba antiikajal ja neid ka basseinides kasvatatud, kuid osade mureenlaste liha on mürgine ja võib inimest söömisel ohustada.

Praeguseks (2018) on teada umbes 200 liiki, kes jagunevad 16 perekonda.

Diaphenchelysmudamureen (1 liik)

Echidnanürisuumureenid (11 liiki)

Enchelycoresaabelmureenid (13 liiki)

Enchelynassarästikmureen (1 liik)

Gymnomuraenasebramureen (1 liik)

Gymnothoraxsilepeamureenid (125 liiki)

Monopenchelyspilumureen (1 liik)

Muraenamureenid (10 liiki)

Pseudechidnavalevmureen(1 liik)

Rhinomuraenalehvikmureen (1 liik)

Strophidonhiidmureen (1 liik)

Anarchiassiugmureenid (11 liiki)

Channomuraenalaisuumureenid (2 liiki)

Cirrimaxillahabemureen (1 liik)

Scuticariamaukmureenid (2 liiki)

Uropterygiusmadumureenid (20 liiki)

Oktoober, 2018

Vaata lisaks:

Hiidmureen (Strophidon sathete)
Klaaskihv-saabelmureen (Enchelycore anatina)
Pruun silepeamureen (Gymnothorax unicolor)
Vahemere mureen (Muraena helena)
Angerjalised (Anguilliformes)
Kalale.ee KIK