Mootorpaat

Mootorpaat, statsionaarse või päramootori jõul liikuv paat, mida kasutatakse mitmesugusel otstarbel (töönduslikuks ja harrastuskalapüügiks, veematkamiseks ja -spordiks, vedudeks jm). Mootorpaat võeti Eestis kasutusele 20. saj algul peamiselt Skandinaavia eeskujul (Taanis kalapüügimootorpaat 1891). Eesti kalanduses hakkas esimesena mootorpaati kasutama arvatavasti A. Aksberg Aksi (Väike-Prangli) saarel 1905-06 (4-hj „Teräsvuori“ mootor Helsingist), sellega veeti kala Tallinna. 1935 oli Eestis 1754 mootorpaati. Mootorpaadi kasutuselevõtt vähendas tunduvalt paadisõidu sõltuvust ilmastikust, paranesid juhitavus ja sõiduohutus. Mootorpaadi pikkuse ja laiuse suhe on harilikult suurem kui aeru- või purjepaadil. Nüüdisaja mootorpaatidel on puit-, plastmass, kummi- või metallkere. Sportlikud mootorpaadid (skuutrid, glisserid) jagunevad kubatuuri järgi võistlusklassidesse. Mootorpaadid on kiireimad veesõidukod: parimad reaktiivmootoriga mootorpaadid on arendanud kiirust üle 500 km/h. Mereleksikon, 1996

Oktoober, 2018

Vaata lisaks:

Cursus
Bella-Veneet
Bella
Amuur (paat)
Kalale.ee KIK