Madal

Madal(inglise shoal, bank, shallow; saksa Untiefe, Bank; soome matala; vene мель), madalaveeline, sageli meresõidu seisukohast ohtlik ala meres, järves või jões. Madalatena võib käsitleda kõiki mandrilaval paiknevaid merepõhja kõrgendikke. Sagedasemad on maismaa või saartega liidenduvad rannamadalad. Väike, kivine või kaljune madal on tuntud karina.

Eesti merealade madalad on tekkelooliselt kulutusliku (murrutuslava) või kuhjelise (liivamadalad) päritoluga. Madalate tekke eelduseks on pinnamoe iseärasused, nt voorelaadsed moodustised Soome lahes (Tallinnamadal, Kuradimuna) või soodsais tingimustes moodustuvad kuhjealad, nt. Lehtma sadamasuu, Naissaare sadama sissesõidutee, liivaseljandikud Sõrve sääre veealusel pikendusel. Madalaid võib esineda ka rannajoonest eemal eraldiasuvate veealuste „saartena“.

Eesti rannikumere tuntumad kulutuslikud madalad on: Hiiumadal e Suurrahu (saksa Neckmansgrund), Kuradimuna (saksa Develsei); Tallinnamadal (saksa Revalstein), Apollo madal.

Ulatuslikud rannamadalad ääristavad Saaremaad Vilsandi saare ja Harilaiu poolsaare rannikul. Eesti avarannikul ei ületa kuni 10 m veesügavusega rannamadala ulatus enamasti 5 km.

Laevaliiklust ohustavad madalad tähistatakse enamasti ujuvmärgistusega, tihedama laevaliiklusega piirkondades ka tuletornidega (Tallinnamadal, Vahemadal).

Oktoober, 2018

Vaata lisaks:

Kari
Hiiu madal
Kalale.ee KIK