Lõhepüük

Lõhepüük. Eestis on püütud lõhe hilissuvel ja varasügisel võrkudega, rüsadega, nootadega, harva jadaõngega. Rüsad olid kasutusel rohkem Harju, võrgud Viru rannas. Tõketega püüti lõhe siis, kui taheti saada marja. Eestis on tähtsamad lõhepüügikohad olnud Soome lahte suubuvad jõed ja nende suudmelähedased alad meres, Pärnu laht, Hiiumaa ja Saaremaa läänerannik. Nt 1935 püüti 119,8 t lõhet, mis moodustas 0,8% Eesti merekalatoodangust ja 6,4% selle väärtusest. 1930-38 jäid Eesti kalurite aastasaagid vahemikku 65,7-147,6 tonni. Lõhe aastane väljapüük oli maailmas haripunktis 1970-ndate keskel, kui aastasaagid ulatusid üle 15 000 tonni. Alates 1990. aastast on väljapüük järjepidevalt kahanenud ning 2012 aastal oli see 2580 tonni. Suurimateks püüdjateks on Norra, Rootsi ja Soome. Eesti ametlikud püügitulemused on (FAO andmetel) viimasel aastakümnel olnud aastas alla 10 tonni.

Eestil on Läänemeres kaks lõhekvooti – avaosa oma on ~ 2000 kala (2018. a 1919 kala) ja Soome lahe oma ~ 1000 kala (2018. a 1026 kala). Avaosa kvoodist püütakse tegelikkuses välja ~ 30%, Soome lahe kvoot täitub aga enne hooaja lõppu. Lõhe saadakse Soome lahes tavaliselt kaaskalana teiste liikide püüdmisel. Et lõhekvoodi ammendumine ei takistaks teiste kalade (meriforelli, merisiia, lesta) võrgupüüki, vähendati 2019. aastaks avamere lõhekvooti ja suurendati Soome lahe lõhekvooti 400 kala võrra.

Lõhe ja meriforelli harrastuspüügiks antakse kalastuskaarte järgmistele jõgedele:

Pirita jõele Vaskjala paisust suudmeni (spinningu ja lendõngega püügiks vajalik kalastuskaart 1. septembrist kuni 30. novembrini);

Jägala jõele Linnamäe paisust suudmeni (spinningu ja lendõngega püügiks kalastuskaart vajalik 1. septembrist kuni 30.novembrini);

Valgejõele Tallinn-Narva maantee sillast suudmeni 1. jaanuarist 14. oktoobrini ja 16. novembrist 31. detsembrini;

Selja jõele Arkna sillast Rutja-Karepa sillani (kalastuskaart vajalik aastaringselt);

Narva jõele Narva hüdroelektrijaamast suudmeni (püügiks spinningu ja lendõngega vajalik kalastuskaart 1. septembrist 30. novembrini);

Vääna jõele Vahiküla astangutest suudmeni (kalastuskaart vajalik aastaringselt);

Purtse jõgi (kalastuskaart vajalik aastaringselt).

Lõhe ja meriforelli püügil eelpool loetletud jõgedes on keelatud kasutada spinninguga püügil lanti või lendõngega püügil kunstpeibutist, mille pikkus on suurem kui 18 cm ilma konksude ja neid hoidvate rõngaste pikkust arvestamata. Landi või kunstpeibutise küljes kasutatavatel konksudel ei tohi konksu teraviku ja sääre vaheline kaugus ületada 12mm. Lõhe ja meriforelli püügil on eelpool nimetatud jõgedes kokku ühel isikul ühe ööpäeva jooksul lubatud püüda kuni kaks lõhet või meriforelli või üks lõhe ja üks meriforell.

Oktoober, 2018

Vaata lisaks:

Lõhevõrk
Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
Kalale.ee KIK