Limneameri

Limneameri, nüüdis-Läänemere viimane ja tänaseni kestev merestaadium, kujunes Läänemere nõos umbes 4000 aastat eest Litoriinamere magestumisel ookeanivee sissevoolu väjenemise tõttu, kui maailmamere tase alanes. Limneamere algusperioodil valitses kuiv ja soe subboreaalne, hiljem jahe ja niiske subatlantiline (praegune) kliima. Staadium on nimetuse saanud munaja punnteo (Radix ovata) varem kasutatud perekonnanimetuse Limnea järgi. Limneamere rannamoodustusi leidub Lääne- ja Põhja-Eestis (nt Kõpu poolsaarel) kuni 13 m kõrgusel üle merepinna. Viimaste aastatuhandete jooksul pole Läänemere hüdroloogilises režiimis märgatavaid muutusi toimunud, kuid mõned autorid eristavad ka uut nn Müüamere staadiumi, mis on seotud sellega, et umbes 500 aastat eest tungis Läänemerre, sh ka Eesti rannikule, praegu Läänemere jaoks suhteliselt karakteerne liik liiva-uurikkarp (Mya arenaria).

Oktoober, 2018

Vaata lisaks:

Läänemeri
Litoriinameri
Kalale.ee KIK