Liivi laht

Liivi laht (ka Riia laht, läti Rīgas jūras līcis), Läänemere osa (u 19 000 km2) Läti Kurzeme poolsaare ja Vidzeme ranniku ning Edela-Eesti vahel, avamerest eraldab seda Saaremaa. Veevahetus avamerega toimub Kura kurgu (Irbe väin), Väinamerega Suure väina kaudu. Suuremad saared on Kihnu, Ruhnu, Abruka ja Manilaid, suuremad lahed Pärnu laht ja Suur Katel. Lahte suubuvad Daugava, Leilupe, Gauja, Salaca, Pärnu jmt jõge.

Püsiv jääkate hakkab madalates lahesoppides moodustuma detsembri keskpaiku, karmidel talvedel kuu aega varem ja pehmetel samavõrra hiljem. Kõigepealt kaanetub Pärnu laht. Liivi laht on üleni jääkattes olnud umbes 60% talvedest. Jää sulab keskmistel talvedel aprilli lõpuks, pehmetel talvedel on juba märtsis.

Liivi lahes on Eesti rannikumere kõige suuremad veetaseme kõikumised. Tugevad pikemaajalised läänetuuled tõstavad ja idatuuled alandavad mere idaosa veetaset: 1967 oktoobris tõusis vesi Pärnu lahes 253 cm üle keskmise, 1959 detsembris aga langes 120 cm allapoole keskmist.

Liivi lahe hoovused sõltuvad tuule suunast ja kiirusest ja on väga muutlikud. Nende kiirus on suurem väinades – keskmise tuulega väinade keskel 20–25 cm/s, tugevate tormide korral aga üle 100 cm/s. Ühe tugeva läänetormiga võib Liivi lahte tulla 7–10 km³ vett, mis on umbes 2% lahe mahust. Jõevee rohke sissevoolu tõttu on lahes vee soolsus 5–6 ‰, mis on väiksem kui avameres. Kevadise suurvee ajal langeb see Pärnu lahe sopis alla 1‰ (lahe suus on see harilikult 4–5 ‰).

Oktoober, 2018

Vaata lisaks:

Läänemeri
Kalale.ee KIK