Veelained

Veelained, vees tekkivad lained; jagunevad pinnalaineteks, pikkadeks laineteks ja siselaineteks.

Vee pinnalained on lained vee ja õhu piirpinnal, need hõlmavad veepeegli võnkumised, mille perioodid ulatuvad kümnendiksekunditest (kapillaarlained) tundideni (loodelained). Vee pindpinevus määrab 2 sentimeetrist väiksema lainepikkusega kapillaarlainete omadused. Suurema lainepikkuse puhul määrab lainete omadused inerts, raskusjõud ning sellest tingitud rõhu- ja liikumisemuutused. Pinnalained võivad olla seismilised pinnalained, akustilised pinnalained, tuulelained, raskuslained ja kapillaarlained. Pinnalaineid saab jagada ka lühikesteks ja pikkadeks. Lühikeste pinnalainete lainepikkus on vee sügavusest palju väiksem, pikkadest lainetest saab aga rääkida, kui lainepikkus on vee sügavusest vähemalt 20 korda pikem ja sel juhul ulatub lainete mõju veekogu põhjani.

Domineeriv lainete tekitaja veekogudel on tuul, mis tekitab merelainetuse. Ka vette visatud kivid ja voolutakistused tekitavad laineid. Sõitvad laevad tekitavad vöörilaineid. Madalas, rannikulähedases vees tekivad sageli murdlained.

Oktoober, 2018

Vaata lisaks:

Mõrtsuklained
Lappi lainet
Lainekõrguse skaala
Murdlaine
Beauforti skaala (tuulekiiruse skaala)
Laine
Kalale.ee KIK