Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
3. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
4. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
5. Abakala (Ballerus ballerus)
6. Abiogenees
7. Adamson Amandus
8. aer
9. aerjalalised (kopepoodid)
10. Ahing (västar; angerjaahing)
11. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
12. Ahtuba
13. Ahven (Perca fluviatilis)
14. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
15. Aiauss
16. ainupõlvsed
17. Akuraid (Narcine)
18. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
19. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
20. albatrossid
21. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
22. Allveevahimees
23. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
24. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
25. Amudarja
26. Amuur
27. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
28. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
29. Anemomeeter
30. Angerja oja (Angerja jõgi)
31. Angerjaõngejada
32. Angerjas (Anguilla anguilla)
33. Angerjas (pärimus)
34. Angerjas jaapani köögis
35. Angerjasöömise ajaloost
36. Angerjaõngejada
37. Angersägad (Clarias)
38. Angulas
39. Anisakiaas (anisakidoos)
40. Anisakiidid (Anisakidae)
41. Anne kanal
42. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
43. Anšoovislased (Engraulidae)
44. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
45. Antagonism
46. Araabia meri
47. Arapaima
48. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
49. Arteesia vesi
50. Astelraid (Dasyatis)
51. Astelraid 2 (Bathytoshia)
52. Astelraid 3 (Hemitrygon),
53. Astelraid 6 (Fontitrygon)
54. Atla jõgi
55. Atla laht
56. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
57. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
58. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
59. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
60. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
61. Atlandiraid (Atlantoraja)
62. atraktant (atrahent)
63. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
64. Baikal
65. Balzer
66. Barramundi
67. Bass
68. Bellingshausen
69. Beluuga (Huso huso)
70. Bentaal
71. Bentos
72. Bete
73. Bete Krokodil
74. Biofilter
75. Bioturbatsioon
76. Birdeye
77. Birjussa
78. bissa
79. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
80. Botvinja
81. Brahmaputra
82. Briis
83. Buran (mootorsaan)
84. Canvey saare elukas
85. Castingu MM
86. Chessie (veekrüptiid USAs)
87. Cooki saared
88. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
89. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
90. Creme
91. D.A.M.
92. Daing
93. Dirhami laht
94. Donburi
95. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
96. Ebabootsiad (Parabotia)
97. Ebisu (jaapani kalajumal)
98. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
99. Eesti jõgede loend
100. Eesti järved
101. Eesti järvede loend
102. Eesti Kalur
103. Eesti lahed (tähestikuline loend)
104. Eesti Merekool
105. EFTTA
106. Elango, Julius
107. Emajõe Lodjaselts
108. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
109. Emakala (Zoarces viviparus)
110. End, Albert Arvo
111. Endla järvestik
112. Erikson, Juhan (kalatööstur)
113. Erinarkid (Heteronarce)
114. Erm Vaike
115. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
116. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
117. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
118. Fenkol (apteegitill)
119. Flambeau
120. Fotofoor
121. Friteerimine
122. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
123. Garum ja liquamen
124. Gupi (Poecilia reticulata)
125. Haamerhai (Eusphyra blochii)
126. Haid kulinaarias
127. Hailiha nimekujud
128. Hakk-kala
129. Hallhaid (Carcharhinus)
130. Hammassärg (Rutilus frisii)
131. Harilaid
132. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
133. Harilik meriangerjas (Conger conger)
134. Harilik merilohe (Trachinus draco)
135. Harilik mullauss (maauss)
136. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
137. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
138. Harilik taimen (Hucho taimen)
139. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
140. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
141. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
142. Harju alamvesikond
143. Hauapüük
144. Haug püügikalana
145. Haug toidukalana
146. Haugasraid (Aetobatus)
147. Heeringalised (Clupeiformes)
148. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
149. Heeringlased (Clupeidae)
150. Heik (Hake) kalanimedes
151. Heintz Karl
152. Heleraid (Leucoraja)
153. Hensen, Victor
154. Hi-Lo
155. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
156. Hiinatrullid (Yunnanilus)
157. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
158. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
159. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
160. Hobulaiuskraadid
161. Hollandi kaste
162. Homaarlased (Nephropidae)
163. Hulkharjasussid (Polychaeta)
164. Hõbekoger (Carassius gibelio)
165. Hõimkond
166. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
167. Hämarhaid (Scymnodalatias)
168. Hülgepüük
169. Iilastuli
170. Imiussid (Trematoda)
171. Indo-Vaikne ookeaniala
172. Invincible (Nilsu)
173. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
174. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
175. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
176. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
177. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
178. Jahumardika vastne (jahuuss)
179. Johannes Vares
180. Jussi järved
181. Juust õngesöödana
182. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
183. Jõehallhaid (Glyphis)
184. Jõemõisa-Kaiu järvestik
185. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
186. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
187. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
188. Jämesabaraid (Urolophus)
189. Järveelustik ehk limnobios
190. Järvekoletised
191. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
192. Jäseraid (Cruriraja)
193. Jääpüük
194. Jäärauad
195. Kaanid (Hirudinea)
196. Kaarmise järv (Karmise järv)
197. Kaaviari ajaloost
198. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
199. Kahvamine
200. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
201. Kalakaste
202. Kalakasvatus
203. Kalakasvatus Eestis
204. Kalamüüdid ja müütilised kalad
205. Kalandus
206. Kalanduskoda
207. Kalaparv
208. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
209. Kalurite loitse ja ütlusi
210. Kaluuga (Huso dauricus)
211. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
212. Karelestad (Hippoglossoides)
213. Kartul
214. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
215. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
216. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
217. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
218. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
219. Katsuobushi
220. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
221. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
222. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
223. Kidata konks
224. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
225. Kiinide vastsed
226. Kiisk (pärimus)
227. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
228. Kilu nimelugu
229. Kinnine haspelrull
230. Kinnise rulli ehitus
231. Kirptirgu sidumise sõlm 1
232. kiviahvenlased (Serranidae)
233. Kivitrullingud (Nemacheilus)
234. Koerhaid (Scyliorhinus)
235. Koerhailased (Scyliorhinidae)
236. Koger (Carassius carassius)
237. Kogred (Carassius)
238. Koibraid (Sinobatis)
239. konks (õngekonks)
240. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
241. Koonhaid (Rhizoprionodon)
242. Koorküla järvestik
243. Kopskalad (Dipnoi)
244. Kosmoidsoomus
245. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
246. Kuivatamine/vinnutamine
247. Kuldkala (Carassius auratus)
248. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
249. Kura säär
250. Kuremaa järv (Kurema järv)
251. Kussie (jaapani järvekoletis)
252. Kuusamon Uistin Oy
253. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
254. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
255. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
256. Kärbsed õngesöödana
257. Kärbsenukk (kärbsekookon)
258. Kärbsetõugud meditsiinis
259. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
260. Kärphaid (Mustelus)
261. Kärsshingud (Acantopsis)
262. Käsiõng
263. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
264. Käärtrullid (Schistura) 2
265. Käärtrullid (Schistura) 3
266. Lahtise rulli ehitus
267. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
268. Lahtise rulli vänt
269. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
270. Lakerda (türgipärane soolakala)
271. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
272. Landilugu: dr Heintz
273. Landilugu: Kuusamo puukala
274. Landilugu: Nilsu
275. Lasa järv [Koorküla järvestik]
276. Lasnhaid (Scoliodon)
277. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
278. Leevi jõgi
279. Leivast õngesöödad
280. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
281. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
282. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
283. Lestad (Platichthys)
284. Libekala
285. Liblikate röövikud
286. Liblikraid (Gymnura)
287. Liftahvenad (Helicolenus)
288. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
289. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
290. Linajärv (Jussi Linajärv)
291. Linask (Tinca tinca)
292. Linné, Karl
293. Linnuroni (Ligula intestinalis)
294. Lintsabalased (Trichiuridae)
295. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
296. Logardraid 3 (Pseudobatos)
297. Logardrailased (Rhinobatidae)
298. Lonthülged (Mirounga)
299. Loobu jõgi
300. Lophius budegassa (must merikurat)
301. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
302. Luts (Lota lota)
303. Lõunaraid (Zearaja)
304. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
305. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
306. Läänesaarte alamvesikond
307. maailma jõed (loend)
308. Maggot
309. Majak (kolhoos)
310. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
311. Man
312. Mannasöödad
313. Maskraid (Neotrygon)
314. meduus
315. Merehaigus
316. Merekoletised
317. Meremeeste uskumused
318. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
319. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
320. Merikeellased (Soleidae)
321. Merikogerlased (Sparidae)
322. Merikoha (Sander marinus)
323. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
324. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
325. Meriluts (Brosme brosme)
326. Merineitsi
327. Meripuugid (Scorpaena)
328. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
329. Merisutt (Petromyzon marinus)
330. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
331. Merluusid (Merluccius)
332. Metsprussakas
333. Miiu
334. Moiva (Mallotus villosus)
335. Mokkparrakad (Labeobarbus)
336. Morilased (Moridae)
337. muda
338. Mudaelustik ehk pelon
339. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
340. Mussie (järvekoletis Kanadas)
341. Mussoon
342. Must marliin (Istiompax indica)
343. Mustatäpitõbi
344. Musthaid (Apristurus)
345. Mustjõe alamvesikond
346. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
347. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
348. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
349. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
350. Mõrrapüük
351. Mõõkkala (Xiphias gladius)
352. Mägiründid (Psilorhynchus)
353. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
354. Määr, Aleksander
355. Mölder, August
356. Mügarninad (Hybopsis)
357. Müütilised veeolendid
358. Naaskelraid (Pastinachus)
359. Nahknark (Crassinarke dormitor)
360. Naissaar
361. Narva veehoidla
362. Nasv
363. Navaaga (Eleginus nawaga)
364. Nelikant-kaldauss
365. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
366. Niituimlutslased (Physidae)
367. Nirkhailased (Hemigaleidae)
368. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
369. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
370. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
371. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
372. Nugishaid (Triakis)
373. Nuutraid (Himantura)
374. Näkk (eesti)
375. Oad, Jaan
376. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
377. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
378. Ogahaid (Squalus)
379. Ogasilmad (Pangio)
380. Ojamaa (Gotland)
381. Okasturilased (Notacanthidae)
382. Okishaid (Centroscyllium)
383. ondatra (piisamrott, biisamrott)
384. Osmussaar
385. Pakssabaraid (Trygonoptera)
386. Paljaslõuad (Acheilognathus)
387. paneerimine
388. Paunküla veehoidla
389. Peen kõduuss
390. Peipsi alamvesikond
391. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
392. Pettai, Elmar Voldemar
393. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
394. Pigo (Rutilus pigus)
395. Pihklased (Myxini)
396. Pihtla kalakasvandus
397. Piikraid (Urobatis)
398. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
399. Piimjas soouss
400. Piiskopikala (bishop fish)
401. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
402. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
403. Pimenarkid (Typhlonarke)
404. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
405. Poi
406. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
407. Polaarhaid (Somniosus)
408. Poola uss
409. Prespa forell (Salmo peristericus)
410. Prussakas ja tarakan
411. Psammon
412. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
413. Punane vihmauss (pool-ööuss)
414. Purikalalased (Istiophoridae)
415. Purjus krevetid
416. Puukala (Kuusamo puukala)
417. Põhjavee-elustik
418. Põishüljes (Cystophora cristata)
419. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
420. Põlula Kalakasvatuskeskus
421. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
422. Pärimus: Kaussjärv
423. Pärimus: Lutsu järv
424. Pärimus: Otepää Pühajärv
425. Pärimus: Raudjärve kullapütt
426. Pärimus: Uhtjärv
427. Pärimus: Verijärv
428. Pärnu alamvesikond
429. Pärnu Kalakombinaat
430. Pärnu kalanduskool
431. Rabakonn
432. Raid (Raja)
433. Rakfisk ehk norra hapukala
434. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
435. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
436. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
437. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
438. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
439. Reobiont
440. Riffhai (Triaenodon obesus)
441. Rihmsabaraid (Taeniura)
442. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
443. Riikoja Heinrich
444. Ristkok, Jüri
445. Robalod (Centropomus)
446. Roheline mullauss
447. Rohukonn
448. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
449. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
450. Rombkalad (Bothus)
451. Rombkalalased (Bothidae)
452. Roosa mullauss
453. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
454. Ruske käärtrull (Schistura russa)
455. Russalka
456. Rõbak Baltiki
457. Rõuge järvestik
458. Räimeõng
459. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
460. Saadjärv (Saadrejärv)
461. Saaghailised (Pristiophoriformes)
462. Saagsabahaid (Galeus)
463. Sagrits, Richard
464. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
465. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
466. Sammet, Jaak
467. Sannakji
468. Sardiin (Sardina pilchardus)
469. Sardiinid
470. Sardinellid (Sardinella)
471. Saunja laht
472. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
473. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
474. Sidrunhaid (Negaprion)
475. Siiad (Coregonus)
476. Siig - huvipüük Eestis
477. Siig spordikalana Skandinaavias
478. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
479. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
480. Sinakas soouss
481. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
482. siugkonnalised (apoodid)
483. Soomuskuked (Lepidotrigla)
484. Soomuslest (Limanda limanda)
485. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
486. Sovetskaja Rodina (laev)
487. Spinningisti kaksteist käsku
488. Staratel
489. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
490. Stroganina
491. Sump (kumm, pandur, märss)
492. Sumplaev
493. Susski, Vladimir
494. Suue
495. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
496. Suur mullauss
497. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
498. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
499. Suurallikas
500. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
501. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
502. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
503. Sõnnikuuss
504. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
505. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
506. Südvester
507. Sünkraid (Amblyraja)
508. Süvahaid (Centroscymnus)
509. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
510. Süvaraid (Bathyraja)
511. Šelfihaid (Halaelurus)
512. Zoobentos
513. Taaliku sadam
514. Tabadusekepp
515. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
516. Tainas angerjapüügiks
517. Tallinna Kalakombinaat
518. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
519. Tallinna Merekolledž
520. Tamm, Friedrich
521. Tamula järv (Tamla järv)
522. Tatrakakud
523. Temera (Temera hardwickii)
524. Tempura
525. Tiit Hunt. Eesti kalad
526. Tintlased (Osmeridae)
527. Tippviidikad (Alburnoides)
528. Tobiased (Ammodytes)
529. Tooder
530. Traaler
531. Traalnoot
532. Traalpüük
533. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
534. Triivpüük
535. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
536. Trullinglased (Nemacheilidae)
537. Trullingud (Barbatula)
538. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
539. Tuletorn
540. Tume vihmauss
541. Tumehaid (Etmopterus)
542. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
543. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
544. Tursad (Gadus)
545. Tursamaks
546. Tursamaksa konserveerimine
547. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
548. Tuul
549. tuulekala (pärimus)
550. Tuur
551. Tuurlased (Acipenseridae)
552. Tõugjärv (Küünjärv)
553. Tõugussaare raba laugas
554. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
555. Tääkraid (Urotrygon)
556. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
557. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
558. Tömpninad (Pimephales)
559. Ukraina (baaslaev)
560. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
561. Unadon
562. Und
563. Undiin
564. Urbukse järv (Urbuse järv)
565. Ussikonks (säärekidadega konks)
566. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
567. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
568. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
569. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
570. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
571. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
572. Valgeninahai (Nasolamia velox)
573. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
574. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
575. Vasarhaid (Sphyrna)
576. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
577. Vastne
578. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
579. vesikond
580. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
581. Vihmauslased (Lumbricidae)
582. Vihmauss (liigid)
583. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
584. Viitina kuurits
585. Vimb (Vimba vimba)
586. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
587. Vinkelhaid (Oxynotus)
588. Vinnutatud räimed
589. Viru alamvesikond
590. Viuraid (Aetomylaeus)
591. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
592. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
593. Võldas (Cottus gobio)
594. Võrtsjärve alamvesikond
595. Väheharjasussid
596. Vähilaadsed
597. väike meriahven (Sebastes viviparus)
598. Väike ogahai (Squalus blainville)
599. Väike saagrai (Pristis clavata)
600. väike tobias (nigli, väiketobias)
601. Väikeraid (Rajella)
602. Väikesuulest (Microstomus kitt)
603. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
604. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
605. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
606. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
607. Vöötninad (Rhinichthys)
608. Õlikook
609. Õngekonksu ajaloost
610. Õngitsemine+
611. Õnne lõhe
612. Äntu järved
613. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
614. Ülemiste järv
615. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
616. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel

Artikkel „Hiiu-Kärdla kalameeste elust ja kalapüügist“ ajakirjas Kalaasjandus nr 29, märts 1923

„--- Umbes 100 aasta eest (1829) asutasid kohalised mõisnikud siia kalevi vabriku, millesse siit elanikud tööle ja teenistusse pandi. Vabriku asutaja ja valitseja parun Ungern-Sternberg olnud heasüdamlise iseloomuga isik, kes oma alamatega juba sel orjaajal hästi sõbralikult ümber käis; ta andnud neile mõndagi eesõigust, mis neid otsekohesest teoorjusest vabastas ja neid ainult kohustas teatud aja päevas vabrikus töötama, kunа ülejäänud vaba aja võisid oma kasuks ära tarvitada, mis neile head võimalust andis kalapüüki edendada. Hiljem sai vabriku valitsejaks selle asutaja poeg Ernest Ungern-Sternberg, kes oli täitsa liberaalne mees ja hästi vastutulija oma töörahvale, oli ise läbi ja läbi tööarmastaja ning suur spordi sõber. Teda huvitas eriti kalapüük, käis sagedasti ise ööseti kalameestega kaasas kalal ja noota tõmmamas nii hea kui halva ilmaga ning õppis seega isiklikult kalameeste elu ja olu ning vajadusi tundma. Ta aitas kalameestele häid korralisi kaupaate ühes püünustega soetada, asutas neile väikese kena kalasadama Kärdla jõe suhu mille kaldale kalameestele kena kodukese ehitas. Pani toime võidu purjetamisi kalapaatidega ning korraldas kalameeste pidusid, saatis koguni Hiiu kalapaatide mudelid ja püünuste osad kord Pariisi üleilmse väljanäitusele, millede kaasas käis Pariisis üks tüübiline Hiiu kalamees ja vabriku tööline. Ka iseenese perekondlises elus ja suhtes oli Ernest Ungern-Sternberg täitsa vabameelne mees, ta astus lihtsalt otse selleaegse viiside ja kommete vastu lihtsa kalamehe tütrega abielusse, elas seega pool talupojalikku elu ja tarvitas koduseks keeleks Eesti keelt, mis sel ajal kuulmata asi oli. Selle tubli mehe ettevõttel, kes praegugi veel vana hallpeana oma kalameeste hulgas elab ja lihtsat talutööd teeb, asutadi 1898 a. Kärdla vabriku tööliste «Luubisõidu ja kalapüügi selts», millel praegu üle 20 kalapaadi ühes mitmesuguste püünustega ning kalasadam ja tarvilised ehitused ning kalameeste maja varanduseks on.

Tähtsam kala mida siin Kärdlas püütakse, on oma rohkuse poolest räim ja kilu või nagu hiidlane kinnitab «kilusilk», selle järele lest ja teised suuremad merikalad. Silgu püügikoht asub umbes 12 klm. kaugusel Selgrahu ümbruse pankadel ja sealt veel kaugemale suures meres, kus vast alati kalal käiakse ja ka enam-vähem kala saadakse. Pärast jää lagunemist ilmub silk ka ranna ligemale ning otse Kärdla lahte. Siis püütakse siin nõnda nimetatud «jääsilku». Samuti liigub silk siin hästi suurtes parvedes juuli kuus, mida paremaks püügi ajaks aastas peetakse, sest siis püütakse rohkesti «rasvasilku».

Parem kilupüüg i aeg langeb septembri ja oktoobri peale.

Siin tarvitatakse silgu ja kilu püügiks enamalt pind-võrke , milledega ajus püütakse. Sagedasti tehtakse püüki ka põhi- ehk «poolvee» võrkudega, need on need samad pind-võrgud, ainult selle vahega, et neile põhja ehk poolesse vette laskmisekeks raskemad kottuskivid külge pannakse.

Paadis asuvad püügi korral 5 meest ning on igas paadis oma 30 võrku. Võrgud lastakse sisse harilikult õhtul pärast päikse loojaminekut ning võrkude juure jäevad paadid ootama seniks kui arvatakse kala sissejooksnud olevat, mis sünnib 2-3 tunni vältusel, Siis tõmmatakse võrgud välja ja sõidetakse randa tagasi. Kaugemal merel püügil olles ei jäeta võrke kunagi terveks ööks ehk pikemaks ajaks merde ilma et paadid neid valvamas oleksid. Sellepärast läheb ka võrdlemisi vähe võrke hiidlastel kaduma tormide ja tuultega. Hea püügi ajal saadakse vahest ühest võrgust läbistikku puud kala. Silgupüügi ajal püütakse ka ohtralt turska ja nimelt põhiõngedega, mis natuke eemale võrkude juurde põhja lastakse. Ühe õnge nööri küljes peetakse 200 õnge, üheteisest umbes meetripikkusel kaugusel.

Ka angerjat püütakse siin põhiõngedega vähehaavalt Kärdla ja Tareste jõesuus, söödaks pannakse neile õnge otsa vihmaussid, kuid saak on vähepoolne. Ahvenat, haugi jne. Leitakse ja saadakse siin õieti väga harva, kuna siiga kunagi siin suurmere kaldal näha ei ole.

Kalasadam asub nagu öeldud jõesuus ja otse lepa metsa sees väga kenas kohas, sadamas leidub kohati 4-5 jalga vett. Kuid jõesuu madalikul – parrel ei ole küllalt sügavust paatidele, väga kitsas ja keereldi vee joon käib siit jõest välja merde, kus paadid sagedasti madala veega kinni jäävad, sest siis leidub siin vaevalt l 1/2-2 jalga vett. Jõe suud tuleks katsuda küll kuidagi veidi süvendada.

Kalamehed kaebavad, et viimaste rahutumate aastate tõttu on nende olukord halvemaks muutunud, vaesus kippub kätte tulema; paadid ja püünused hakkavad vananema ja lagunema, sissetulekud on

sedavõrd väiksed, et nendega oma kalastust pika peale hästi korras hoida ei saa. Vabriku töö lonkab ja kala püütakse enamalt ainult oma tarbeks, sest kuigi vahest saak hästi rohke on, siis ei ole ligidal turgu kuhu kala saaks paraja hinnaga maha müüa, nad anda kala siis peaaegu pool muidu ära, et seda mitte jälle tagasi merde loopida.

Kalameestele on siin kahtlemata toetust ja abi tarvis ning nad saaksid seda hõlpsamalt, kui nad ülemaalisse kalameeste liitu astuksid, mida neile tõsiselt soovitame teha, sest ühinemine on jõud.“

Joh. Mey

Oktoober, 2018

Vaata lisaks:

Kärdla Vabrikutööliste Luubisõidu ja Kalapüügi Selts
Kalale.ee KIK