Vohilaid

Vohilaid, 4,16 km² suurune saar Hiiumaa idaranniku lähedal Hari kurgu lõunapiiril. Hiiumaa rannikust 0,5 kilomeetri kaugusel. Vormsi jääb Vohilaiust 8,5 kilomeetrit kirdesse. Suuruselt Eesti 16. saar. Nimi tuleb Paul Ariste järgi soomekeelsest sõnast vuohi ('kits'). 1586 mainiti saart nime all Killingeholm (rootsi '(kitse)tallesaar'). Teise versiooni kohaselt tuleb nimi sõnast "vaht" (vahipaik).

Vohilaid on loode-kagu suunas piklik (kuni 4,3 kilomeetrit), laius läänest itta kuni 2 kilomeetrit, kõrgus merepinnast kuni 10 meetrit, rannajoone pikkus umbes 15,5 km.

Vohilaid hakkas merest tõusma umbes 3500 aasta eest. Vohilaid koosneb mitmest osast, mis varem olid eraldi saared. Laiul on kaks merest eraldunud kaks järvekest: Vohioja järv (0,4 ha) ja nimeta järv laiu lõunaosas.

Suuremat osa laiust katavad okaspuud, leidub lookadastikke, lõunaosas rannaniite. Läänerannikut katab pilliroog. 1999 loendati Vohilaiul 50 liiki linde, neist 42 pesitsesid saarel. Mittepesitsejatest oli kõige rohkem sõtkaid, pesitsejatest põldlõokesi. Saarel pesitseb merikotkas.

Saar oli asustatud 1780 (või varasemast) kuni 1956 või 1957. Vohilaiu elanikud olid erinevalt teistest laidudest ajutised, karja- ja põlluvahiks saadetud perekonnad.

Vohilaiust 0,8 kilomeetrit loodes asub Uuemaa rahu, 2,2 kilomeetrit loodes Hellamaa rahu, 5,1 kilomeetrit põhjas Uusmere rahu ja Kadakalaid, 3,4 kilomeetrit kirdes Pujurderahu, 5,6 kilomeetrit kirdes Harilaid, 3,9 kilomeetrit idas Eerikulaid, 1,1 kilomeetrit kagus Hõralaid ja 8,3 kilomeetrit kagus Heinlaid.


Oktoober, 2018

Vaata lisaks:

Lääne-Eesti saarestik
Laid
Kalale.ee KIK