Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine

Et laotamissüsteem ei keriks nööri ühte “hunnikusse”, vaid see laotuks ühtlaselt kogu poolile, on pool pandud pikisuunas edasi-tagasi liikuma, “nõeluma”. Selleks liigub rullis rootori keskpunktist, peavõlli seest väljuv roostevabast metallist varras, mille külge pool kinnitub. Varda liikumine on sünkroniseeritud varrast ümbritseva võlli pöörlemisega. Sünkroniseerimine võib toimuda erinevalt, kuid tavapärane on, et ühe vändapöörde jooksul sooritab pool poole töötsüklist – liigub nt alumisest asendist ülemisse ja järgmise vändapöördega teostub teine pool liikumistsüklist. Kui pooli ülekanne on 5:1, laotub sellisel liikumisel 5 nöörikeerdu alumisse nöörikihti ja 5 keerdu pealmisse kihti, kusjuures nöörikeerdude suund kihtides on erinev. See peab tagame, et ülemise kihi keerud ei nihkuks alumiste nöörikeerdude vahele ja emmast nö sisse ei pressiks. See on tõenäolisem siis, kui nöör on poolile keritud ebaühtlase pinge all – osa nöörikihte on lõdvemad, osa kihte aga pingumal. Niisugune ebaühtlus kaasneb lantide astmelise vedamisega või näiteks püügil sööstlantidega. Kui pealmised keerud on surunud ennast alumiste vahele, hakkab järgmiste heidete ajal õngenöör tulema poolilt maha mitme keeru kaupa korraga. Probleem on teravam mitmekiuliste venimatute nööride kasutamisel, venivam tamiil “sikutab” pingesse ka lõdvemalt keritud nööriosa.

Asja lahendamiseks kasutatakse nn ristkerimist. Selleks sünkroniseeritakse pooli käik rootori pöörlemisega nii, et tsükli esimene pool toimub kiiremini ja teine pool aeglasemalt: nt liigub pool alt üles poole vändapöörde jooksul, ülevalt alla aga pooleteise vändapöörde jooksul. Kui ülekanne on 5:1, siis laotub alumisse kihti 2,5 nöörikeerdu ja pealmisse kihti 7,5 nöörikeerdu. Vaid 2,5 keeru laotumisel alumisse on nööri laotumisnurk märksa suurem, ristisem, mistõttu pealmise kihi keerdudel pole enam nii lihtne tungida alumise kihi keerdude vahele.

Ristkerimine saavutatakse nn lõpmatu kruvivõlli või erikujulise kepsu kasutamisega rulli mehhanismis.

Täiustatud ristkerimine. Ideaalne nöörilaotus näeb välja sellisena, et nöörikeerud on üksteise kõrval nii korrapäraselt ja tihedalt, et pealmiste kihtide nöörikeermetel pole lihtsalt ruumi nende vahele tungida. Niisugune kerimine saavutatakse poolikäigu väga täpse, tundliku kujundamisega, peensünkroniseerimisega. Selle juures muutub kogu pooli käik või osa tsüklist märksa aeglasemaks. Nt on Shimano töötanud välja poolikäigu nimetusega Super Slow Oscillation(üliaeglane võnkumine) ja Varispeed-süsteemi. Viimase puhul kujundatakse pooli käiku kahe hammasratta abil, millest üks on ovaalse ja teine peaaegu nelinurkse kujuga. Need hammasrattad on saadud hambuma arvutimudelduse abil ning kujundavad koostöös poolikäigu, millega saavutatakse väga ühtlane keerd-keeru-kõrvale nöörilaotumine.

Mitmed tootjad kasutavad ka S-kerimist. Selle puhul pole pooli käik pole lineaarne, ühtlase kiirusega, vaid kiirus muutub pidevalt, nöör aga ei laotu poolile sirgelt, vaid loogeliselt, S-kujuliselt.

Rullitootjate arendustöös on jõutud ka selleni, et laotamisviisi varieeritakse iga konkreetse rullitüübi puhul vastavalt pooli kujule ja kalastusviisile. Nt eristatakse laotusviisi, mis sobib pikkade heidete sooritamiseks pika pooliga ja nö optimaalset laotamist.

On rullimudeleid, milledega tootjad annavad kaasa reguleerimiskettad. Ketas paigutatakse rootori ja korpuse vahel võllile ning see mõjutab pooli täitumisviisi – seda, kas nöör koguneb enam pooli esimesse või tagumisse ossa või jaotub ühtlaselt. Kui reguleerimiskettad on kaasas, eeldab rullitootja, et kalamees häälestab oma rulli nende abil lõplikult ise.

Oktoober, 2018

Vaata lisaks:

Lahtise rulli pool
Lahtise rulli laotamissüsteem
Lahtise rulli ehitus
Kalale.ee KIK