Harpuun

Harpuun (hollandi harpoen), odasarnane viskeriist, millega püütakse kalu või teisi veeloomi. Koosneb kiskudega otsakust, varrest ja liinist (nöörist). Harpuuni tunti juba kiviajal. Lõuna-Prantsusmaal Cosquer' koopas on leitud 16 tuhande aasta vanused koopamaalingud harpuunitud hüljestest. Eestist on leitud nooremast kiviajast pärinevaid harpuuniotsi, mis on valmistatud lõhestatud toruluudest. Luumaterjalist valmistatud harpuunide kasutamine jätkus pronksiajal. Vana-Kreeka ajaloolane Polybios, kes elas 2. sajandil eKr, kirjeldas oma "Maailma ajaloos" jahipidamist mõõkkalale, milleks kasutati vasest kisalise ja vahetatava otsaga harpuuni. Eestis kasutati harpuune peamiselt hülgepüügiks, neid nimetati hülgeraudadeks. Hülgepüügiga on seostatud ka pronksiajast pärinevaid harpuune, mida on leitud Asva ja Iru asulakohtadest.


Harpuuniots Asva asulakohast. Ajaloo Instituut


Hülgeraud. ERM

Nüüdisaegne vaalaküttimisharpuun on eriline pika plastkiududest trossiga metallnool, mille esiosas on väike lõhkekeha ja 4 liigendkisku, see lastakse välja aalaküttimislaeva vööris asuvast harpuunikahurist.

Eesti vetes on harpuuni kasutamine lubatud vaid allveepüügivahendina. Kalapüügieeskiri defineerib harpuuni järgmiselt: harpuun – kidadega või kidadeta kuni viieharuline torkevahend, mida lastakse harpuunpüssist või torgatakse kalasse.


Harpuunnoole viieharuline otsik

September, 2018

Vaata lisaks:

Harpuunikahur
Ahing (västar; angerjaahing)
Kalale.ee KIK