Võrgu värvimine

Võrgu värvimine, võrkude valmistamise juurde kuulunud tegevus. Võrgulinale värvuse andmine sai alguse vanadest tavadest ja uskumustest, mille kohaselt pidi see tagama parema kalaõnne. Hiljem põhines võrgulina värvimine teaduslikel uuringutel, mille põhjal andsid pleekinud või nõrkades värvitoonides võrgud parema püügitulemuse. Arvesse tuli võtta ka püügikeskkonna värve, kuhu võrk asetati. 20. saj algul tulid poodidesse müügile riidevärvid, mis suurendasid värvivalikut ning muutsid värvimisprotseduuri tunduvalt lihtsamaks. Lisaks võrkude märkamatuks muutmisele aitas võrkude värvimine kaasa nende paremale säilimisele. Varasemalt värviti võrke looduslike materjalidega. Võrgule pruuni värvuse andmiseks tuli lina leotada kuumas lepakoore ja tuha leotises, kuhu võrgulina kasteti mitme päeva jooksul, vahepeal linu kuivatades. Lepakoore asemel kasutati ka kuuse- ja männikäbisid, saartel tammekoort. Tumepruuni värvuse saamiseks kasteti lina tõrvavette. Hallikaspruuni tooni saamiseks suitsutati lina saunas, rehetoas või kalasuitsutuskastis. Riidevärvidega sai võrke värvida erineva varjundiga pruuni, sinist, lillat ja rohelist tooni. Pruun ja lilla võrk asetati reeglina vette, kus leidus rohkelt pruunvetikaid; sinised võrgud olid mere värvi ning püüdsid ka päevasel ajal selgest veest; rohelised võrgud olid mõeldud mererohusematesse piirkondadesse. 1940. aastatel hakkasid poodidesse müügile ilmuma värvitud võrgulinad ja võrgud, mille tõttu võrkude värvimine kodusel teel kaotas aktuaalsuse.

Allikas: rannarahvamuuseum.ee

September, 2018

Vaata lisaks:

Võrgu rakendamine
Võrgukudumine
Kalavõrk
Kalale.ee KIK