Mõrd

Mõrd (inglise fish trap; saksa Reuse, Fuke; rootsi mjärde; soome rysa, merta, katiska; veneморда, кубырь, куток, мерёжа, вятель jm), jäigale võrule tuginev vitstest, võrgust, peergudest, puidust, traadist, kaasajal ka metallist või plastist (silmutorbik) lehtrikujulise suudmeavaga ja keres kala tagasipääsu takistavate pujustega lõkspüünis, mida kasutatakse peamiselt sise- ja rannavetes, harilikult koos kalatõketega. Pikisuunas kokkusurutavat võrkmõrda kutsutakse Põhja-Eestis rüsaks, Hiiumaa idaosas ja Saaremaal on rüsa väike võrk- või vitsmõrd. Mõrd on tuntud juba kiviajast, kuid Eestis tuli merekalanduses kasutusele 19. saj, esmalt Hiiumaal, Muhus ja Kihnus. Nüüdisaja randlased nimetavad võrkmõrda puuvitstest painutatud mõrrarõngaste tõttu vitsmõrraks ja kastmõrda seisevnoodaks. Ääremõrd sobib rannalähipüügiks, seda nimetatakse tavaliselt püütava kala järgi: angerjamõrd, lõhemõrd, siiamõrd jne Ääremõrra suue on loogakujuline või neljakandiline raam, kõrgusega 0,5-3 meetrit. Suurte räimemõrdade ava kõrgus ulatub 5 meetrini. Uuemad mõrrasarnased püünised on bottengarn ja seisevnoot. Põhjarannikul kinnitatakse mõrd ankrutega, läänerannikul ka vaiadega. 1929 oli Eestis kasutusel 76 096 mõrda, neist 43 465 väikest silmumõrda.


Pajuvitstest mõrd



Angerjamõrd

Kalapüügieeskiri (2016 ) defineerib mõrra järgmiselt: püünis, mis koosneb juhtaiast, tiibadest, mis moodustavad kariaia, ja ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahest pealt kinnisest mõrrakerest.

Mõrra alaliikidena on fikseeritud avaveemõrd, ääremõrd, rivimõrd, juhtaiata mõrd, jõemõrd, mõrd mõrrajadas ja tindimõrd.

Mõrdasid asetatakse püügile erinevate skeemide järgi, näiteks kahe päraga ühes juhtaia otsas. Rivimõrrad asetatakse püügile tavaliselt jadas.


Mõrra osad:

Juhtaed – põhjast pinnani ulatuv võrksein, pannakse risti kala liikumise teega.

Tiivad – nurga alla paigutatud mõrra suu poole suunavad tiivad.

Kariaed – teravate tagasikeeratud nurkadega, ei lase juba sisenenud, kuid ettevaatlikuks muutunud kaladel väljapääsu leida ja suunab nad edasi mõrra kaela poole.

Kael – lehtrikujuline kere esiosa, kus mõrra kõrgus hakkab kahanema.

Pujused – ahanev lehtrikujuline kere osa, mis raskendab kalal mõrrast välja liikuda.

Pära – lehtrikujuliste pujustega varustatud mõrra kere osa, mis suunab kala edasi kalakoti poole ja muudab sealt väljumise raskeks.

Vitsad – rõngad või raamid, mis hoiavad mõrrakeret lahti.

Kalakott – viimasele pujusele järgnev osa, kuhu koguneb peamine saak. Lõpp tõmmatakse sulgevtropiga kokku ja avatakse saagi nõudmisel.

Mõrrasopp – kalakoti viimase vitsa tagune kahanev sopp.




September, 2018

Vaata lisaks:

Tindimõrd
Mõrd mõrrajadas
Jõemõrd
Juhtaiata mõrd
Rivimõrd
Ääremõrd
Avaveemõrd
Vähimõrd
Angerjamõrd
Mõrrapüük
Lõkspüünised
Kalale.ee KIK