Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
Euroopa ingelhai (Squatina squatina), kõhrkala ingelhailiste (Squatiniformes) seltsi ingelhailaste (Squatinidae) sugukonna ingelhaide perekonnast. Inglise angelshark, monkfish; saksa Meerengel, Gemeiner Engelhai; prantsuse ange de mer commun, antjou, bourgeois, bourget, angelot, martrame, mordacle; hispaania angelote, escat, guitarra, zabalera jm; portugali cacao-anjo; kreeka piva, lyra, rina, violi; türgi keler; araabia sfen, sfinn, zemezma; hollandi zee-engel; rootsi havsängel; norra havengel; soome merienkeli; vene европейский морской ангел, европейская скватина. Kirde-Atlandis Norra lõunaosa vetest põhjas kuni Lääne-Sahaara ja Kanaari saarte veteni lõunas, ka Inglismaa vetes, Vahemeres ja Mustas meres. Mere- ja riimveeline, sügavustel 5-150 m.
Pikkus kuni 244 cm, tavapäraselt kuni 150 cm, suurim mass 80 kg. Pea ja keha tugevalt lamendunud, tömp ümardunud ninamik poisetega sõõrmete juures, suu paikneb pea eesosas. Silmade taga hingatsid. Suured tiivakujulised rinnauimed, mis muudavad ingelhai raide sarnaseks. Kaks selhauime nihkunud lühikese sabauime lähedale. Väiksematel isenditel kulgeb piki selgroogu rida ogasid. Värvus ruuge, täpiline.
Eluviis öine, päeval kaevub põhjaliiva nii, et nähtavale jäävad vaid silmad. Öösel ujub põhja kohal. Saaki jahib enamasti varitsusest. Toitub kaladest, peajalgsetest jm. Kanaari saarte juures koguneb suvel mitmesajast isendit koosnevatesse parvedesse. Mõni isend valib soodsa paiga, kuhu jääb varitsusse mitmeks ööpäevaks. Munastsünnitaja, pesakonnas 7-25 järglast.
Inimestele reeglina ohtlik pole, kuid kaluritele võib püügi käigus tekitada tõsiseid vigastusi. Liha on ammustest aegades kasutatud toiduks, see on antiikautorite hinnangul „kerge“ ja „hästi omastatav“. Plinius Vanem märkis, et ingelhai karedat nahka hindavad käsitöölised, kes lihvivad sellega puitu ja elevandiluud. Arvukus on tänapäeval kahanenud kriitilise piirini. Väljapüük 2000-2014. a vahemikus 10-125 t (peamiselt Tuneesia).
