Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
58. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
59. Atlandiraid (Atlantoraja)
60. atraktant (atrahent)
61. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
62. Baikal
63. Balzer
64. Barramundi
65. Bass
66. Bellingshausen
67. Beluuga (Huso huso)
68. Bentaal
69. Bentos
70. Bete
71. Bete Krokodil
72. Biofilter
73. Bioturbatsioon
74. Birdeye
75. Birjussa
76. bissa
77. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
78. Botvinja
79. Brahmaputra
80. Briis
81. Buran (mootorsaan)
82. Canvey saare elukas
83. Castingu MM
84. Chessie (veekrüptiid USAs)
85. Cooki saared
86. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
87. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
88. Creme
89. D.A.M.
90. Daing
91. Dirhami laht
92. Donburi
93. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
94. Ebabootsiad (Parabotia)
95. Ebisu (jaapani kalajumal)
96. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
97. Eesti jõgede loend
98. Eesti järved
99. Eesti järvede loend
100. Eesti Kalur
101. Eesti lahed (tähestikuline loend)
102. Eesti Merekool
103. EFTTA
104. Elango, Julius
105. Emajõe Lodjaselts
106. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
107. Emakala (Zoarces viviparus)
108. End, Albert Arvo
109. Endla järvestik
110. Erikson, Juhan (kalatööstur)
111. Erinarkid (Heteronarce)
112. Erm Vaike
113. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
114. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
115. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
116. Fenkol (apteegitill)
117. Flambeau
118. Fotofoor
119. Friteerimine
120. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
121. Garum ja liquamen
122. Gupi (Poecilia reticulata)
123. Haamerhai (Eusphyra blochii)
124. Haid kulinaarias
125. Hailiha nimekujud
126. Hakk-kala
127. Hallhaid (Carcharhinus)
128. Hammassärg (Rutilus frisii)
129. Harilaid
130. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
131. Harilik meriangerjas (Conger conger)
132. Harilik merilohe (Trachinus draco)
133. Harilik mullauss (maauss)
134. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
135. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
136. Harilik taimen (Hucho taimen)
137. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
138. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
139. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
140. Harju alamvesikond
141. Hauapüük
142. Haug püügikalana
143. Haug toidukalana
144. Haugasraid (Aetobatus)
145. Heeringalised (Clupeiformes)
146. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
147. Heeringlased (Clupeidae)
148. Heik (Hake) kalanimedes
149. Heintz Karl
150. Heleraid (Leucoraja)
151. Hensen, Victor
152. Hi-Lo
153. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
154. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
155. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
156. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
157. Hobulaiuskraadid
158. Hollandi kaste
159. Homaarlased (Nephropidae)
160. Hulkharjasussid (Polychaeta)
161. Hõbekoger (Carassius gibelio)
162. Hõimkond
163. Hämarhaid (Scymnodalatias)
164. Hülgepüük
165. Iilastuli
166. Imiussid (Trematoda)
167. Indo-Vaikne ookeaniala
168. Invincible (Nilsu)
169. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
170. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
171. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
172. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
173. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
174. Jahumardika vastne (jahuuss)
175. Johannes Vares
176. Jussi järved
177. Juust õngesöödana
178. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
179. Jõehallhaid (Glyphis)
180. Jõemõisa-Kaiu järvestik
181. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
182. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
183. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
184. Jämesabaraid (Urolophus)
185. Järveelustik ehk limnobios
186. Järvekoletised
187. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
188. Jäseraid (Cruriraja)
189. Jääpüük
190. Jäärauad
191. Kaanid (Hirudinea)
192. Kaarmise järv (Karmise järv)
193. Kaaviari ajaloost
194. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
195. Kahvamine
196. kalade loend H-K
197. kalade loend L-O
198. kalade loend P-T
199. kalade loend U-Ü
200. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
201. Kalakasvatus
202. Kalakasvatus Eestis
203. Kalamüüdid ja müütilised kalad
204. Kalandus
205. Kalanduskoda
206. Kalaparv
207. Kalurite loitse ja ütlusi
208. Kaluuga (Huso dauricus)
209. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
210. Karelestad (Hippoglossoides)
211. Kartul
212. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
213. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
214. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
215. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
216. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
217. Katsuobushi
218. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
219. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
220. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
221. Kidata konks
222. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
223. Kiinide vastsed
224. Kiisk (pärimus)
225. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
226. Kilu nimelugu
227. Kinnine haspelrull
228. Kinnise rulli ehitus
229. Kirptirgu sidumise sõlm 1
230. kiviahvenlased (Serranidae)
231. Koerhaid (Scyliorhinus)
232. Koerhailased (Scyliorhinidae)
233. Koger (Carassius carassius)
234. Kogred (Carassius)
235. Koibraid (Sinobatis)
236. konks (õngekonks)
237. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
238. Koonhaid (Rhizoprionodon)
239. Koorküla järvestik
240. Kopskalad (Dipnoi)
241. Kosmoidsoomus
242. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
243. Kuivatamine/vinnutamine
244. Kuldkala (Carassius auratus)
245. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
246. Kura säär
247. Kuremaa järv (Kurema järv)
248. Kussie (jaapani järvekoletis)
249. Kuusamon Uistin Oy
250. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
251. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
252. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
253. Kärbsed õngesöödana
254. Kärbsenukk (kärbsekookon)
255. Kärbsetõugud meditsiinis
256. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
257. Kärphaid (Mustelus)
258. Kärsshingud (Acantopsis)
259. Käsiõng
260. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
261. Lahtise rulli ehitus
262. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
263. Lahtise rulli vänt
264. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
265. Lakerda (türgipärane soolakala)
266. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
267. Landilugu: dr Heintz
268. Landilugu: Kuusamo puukala
269. Landilugu: Nilsu
270. Lasa järv [Koorküla järvestik]
271. Lasnhaid (Scoliodon)
272. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
273. Leevi jõgi
274. Leivast õngesöödad
275. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
276. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
277. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
278. Lestad (Platichthys)
279. Libekala
280. Liblikate röövikud
281. Liblikraid (Gymnura)
282. Liftahvenad (Helicolenus)
283. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
284. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
285. Linajärv (Jussi Linajärv)
286. Linask (Tinca tinca)
287. Linné, Karl
288. Linnuroni (Ligula intestinalis)
289. Lintsabalased (Trichiuridae)
290. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
291. Logardraid 3 (Pseudobatos)
292. Logardrailased (Rhinobatidae)
293. Lonthülged (Mirounga)
294. Loobu jõgi
295. Lophius budegassa (must merikurat)
296. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
297. Luts (Lota lota)
298. Lõunaraid (Zearaja)
299. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
300. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
301. Läänesaarte alamvesikond
302. maailma jõed (loend)
303. Maggot
304. Majak (kolhoos)
305. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
306. Man
307. Mannasöödad
308. Maskraid (Neotrygon)
309. meduus
310. Merehaigus
311. Merekoletised
312. Meremeeste uskumused
313. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
314. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
315. Merikeellased (Soleidae)
316. Merikogerlased (Sparidae)
317. Merikoha (Sander marinus)
318. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
319. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
320. Meriluts (Brosme brosme)
321. Merineitsi
322. Meripuugid (Scorpaena)
323. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
324. Merisutt (Petromyzon marinus)
325. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
326. Merluusid (Merluccius)
327. Metsprussakas
328. Miiu
329. Moiva (Mallotus villosus)
330. Morilased (Moridae)
331. muda
332. Mudaelustik ehk pelon
333. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
334. Mussie (järvekoletis Kanadas)
335. Mussoon
336. Must marliin (Istiompax indica)
337. Mustatäpitõbi
338. Musthaid (Apristurus)
339. Mustjõe alamvesikond
340. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
341. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
342. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
343. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
344. Mõrrapüük
345. Mõõkkala (Xiphias gladius)
346. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
347. Määr, Aleksander
348. Mölder, August
349. Müütilised veeolendid
350. Naaskelraid (Pastinachus)
351. Nahknark (Crassinarke dormitor)
352. Naissaar
353. Narva veehoidla
354. Nasv
355. Navaaga (Eleginus nawaga)
356. Nelikant-kaldauss
357. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
358. Niituimlutslased (Physidae)
359. Nirkhailased (Hemigaleidae)
360. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
361. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
362. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
363. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
364. Nugishaid (Triakis)
365. Nuutraid (Himantura)
366. Näkk (eesti)
367. Oad, Jaan
368. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
369. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
370. Ogahaid (Squalus)
371. Ogasilmad (Pangio)
372. Ojamaa (Gotland)
373. Okasturilased (Notacanthidae)
374. Okishaid (Centroscyllium)
375. ondatra (piisamrott, biisamrott)
376. Osmussaar
377. Pakssabaraid (Trygonoptera)
378. paneerimine
379. Paunküla veehoidla
380. Peen kõduuss
381. Peipsi alamvesikond
382. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
383. Pettai, Elmar Voldemar
384. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
385. Pigo (Rutilus pigus)
386. Pihklased (Myxini)
387. Pihtla kalakasvandus
388. Piikraid (Urobatis)
389. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
390. Piimjas soouss
391. Piiskopikala (bishop fish)
392. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
393. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
394. Pimenarkid (Typhlonarke)
395. Poi
396. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
397. Polaarhaid (Somniosus)
398. Poola uss
399. Prespa forell (Salmo peristericus)
400. Prussakas ja tarakan
401. Psammon
402. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
403. Punane vihmauss (pool-ööuss)
404. Purikalalased (Istiophoridae)
405. Purjus krevetid
406. Puukala (Kuusamo puukala)
407. Põhjavee-elustik
408. Põishüljes (Cystophora cristata)
409. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
410. Põlula Kalakasvatuskeskus
411. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
412. Pärimus: Kaussjärv
413. Pärimus: Lutsu järv
414. Pärimus: Otepää Pühajärv
415. Pärimus: Raudjärve kullapütt
416. Pärimus: Uhtjärv
417. Pärimus: Verijärv
418. Pärnu alamvesikond
419. Pärnu Kalakombinaat
420. Pärnu kalanduskool
421. Rabakonn
422. Raid (Raja)
423. Rakfisk ehk norra hapukala
424. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
425. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
426. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
427. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
428. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
429. Reobiont
430. Riffhai (Triaenodon obesus)
431. Rihmsabaraid (Taeniura)
432. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
433. Riikoja Heinrich
434. Ristkok, Jüri
435. Robalod (Centropomus)
436. Roheline mullauss
437. Rohukonn
438. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
439. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
440. Rombkalad (Bothus)
441. Rombkalalased (Bothidae)
442. Roosa mullauss
443. Russalka
444. Rõbak Baltiki
445. Rõuge järvestik
446. Räimeõng
447. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
448. Saadjärv (Saadrejärv)
449. Saaghailised (Pristiophoriformes)
450. Saagsabahaid (Galeus)
451. Sagrits, Richard
452. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
453. Sammet, Jaak
454. Sannakji
455. Sardiin (Sardina pilchardus)
456. Sardiinid
457. Sardinellid (Sardinella)
458. Saunja laht
459. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
460. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
461. Sidrunhaid (Negaprion)
462. Siiad (Coregonus)
463. Siig - huvipüük Eestis
464. Siig spordikalana Skandinaavias
465. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
466. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
467. Sinakas soouss
468. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
469. siugkonnalised (apoodid)
470. Soomuskuked (Lepidotrigla)
471. Soomuslest (Limanda limanda)
472. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
473. Sovetskaja Rodina (laev)
474. Spinningisti kaksteist käsku
475. Staratel
476. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
477. Stroganina
478. Sump (kumm, pandur, märss)
479. Sumplaev
480. Susski, Vladimir
481. Suue
482. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
483. Suur mullauss
484. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
485. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
486. Suurallikas
487. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
488. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
489. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
490. Sõnnikuuss
491. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
492. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
493. Südvester
494. Sünkraid (Amblyraja)
495. Süvahaid (Centroscymnus)
496. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
497. Süvaraid (Bathyraja)
498. Šelfihaid (Halaelurus)
499. Zoobentos
500. Taaliku sadam
501. Tabadusekepp
502. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
503. Tainas angerjapüügiks
504. Tallinna Kalakombinaat
505. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
506. Tallinna Merekolledž
507. Tamm, Friedrich
508. Tamula järv (Tamla järv)
509. Tatrakakud
510. Temera (Temera hardwickii)
511. Tempura
512. Tiit Hunt. Eesti kalad
513. Tintlased (Osmeridae)
514. Tobiased (Ammodytes)
515. Tooder
516. Traaler
517. Traalnoot
518. Traalpüük
519. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
520. Triivpüük
521. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
522. Trullinglased (Nemacheilidae)
523. Trullingud (Barbatula)
524. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
525. Tuletorn
526. Tume vihmauss
527. Tumehaid (Etmopterus)
528. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
529. Tursad (Gadus)
530. Tursamaks
531. Tursamaksa konserveerimine
532. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
533. Tuul
534. tuulekala (pärimus)
535. Tuur
536. Tuurlased (Acipenseridae)
537. Tõugjärv (Küünjärv)
538. Tõugussaare raba laugas
539. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
540. Tääkraid (Urotrygon)
541. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
542. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
543. Ukraina (baaslaev)
544. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
545. Unadon
546. Und
547. Undiin
548. Urbukse järv (Urbuse järv)
549. Ussikonks (säärekidadega konks)
550. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
551. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
552. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
553. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
554. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
555. Valgeninahai (Nasolamia velox)
556. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
557. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
558. Vasarhaid (Sphyrna)
559. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
560. Vastne
561. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
562. vesikond
563. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
564. Vihmauslased (Lumbricidae)
565. Vihmauss (liigid)
566. Viidikas (Alburnus alburnus)
567. Viitina kuurits
568. Vimb (Vimba vimba)
569. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
570. Vinkelhaid (Oxynotus)
571. Vinnutatud räimed
572. Viru alamvesikond
573. Viuraid (Aetomylaeus)
574. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
575. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
576. Võldas (Cottus gobio)
577. Võrtsjärve alamvesikond
578. Väheharjasussid
579. Vähilaadsed
580. väike meriahven (Sebastes viviparus)
581. Väike ogahai (Squalus blainville)
582. Väike saagrai (Pristis clavata)
583. väike tobias (nigli, väiketobias)
584. Väikeraid (Rajella)
585. Väikesuulest (Microstomus kitt)
586. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
587. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
588. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
589. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
590. Õlikook
591. Õngekonksu ajaloost
592. Õngitsemine+
593. Õnne lõhe
594. Äntu järved
595. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
596. Ülemiste järv
597. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
598. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Tumehaid (Etmopterus)

Tumehaid (Etmopterus), kõhrkalade perekond ogahailiste (Squaliformes) seltsi tumehailaste (Etmopteridae) sugukonnast. Kõikides ookeanides peale Põhja-Jäämere. Süvaveekalad, kelle pikkus ületab harva 50 cm. Teine seljauim ja selle ees asuv oga on suuremad kui esimene seljauim ja oga. Pärakuuim puudub. Sõõrmeid raamivad lühikesed nahakurrud. Värving varieerub kollakaspruunist mustani. Varustatud fotofooridega, bioluminestseeruvad.

42 liiki (FishBase, 2019):

Etmopterus alphus Ebert, Straube, R. W. Leslie & Weigmann, 2016 (Whitecheek lanternshark) – valgejoon-tumehai (eestikeelse ametliku nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellina Kalapeedia toimetaja poolt). India ookeani lääneosas Mosambiigi vetes. Mereveeline, pelaagiline, 472-792 m sügavusel. Pikkus kuni 39 cm.



Etmopterus baxteri Garrick, 1957 (New Zealand lanternshark) – uusmeremaa tumehai. Vaikse ookeani edelaosas Uus-Meremaa vetes. Mereveeline, pelaagiline, 878-1427 m sügavusel. Pikkus kuni 75 cm. Pealt tume, alt must, terav eristusjoon. Fotofoorid, helendab. Toitub luukaladest, vähilaadsetest ja kalmaaridest. Munastelussünnitaja, peakonnas 6-16 järglast.

 
Etmopterus benchleyi Vásquez, Ebert & D. J. Long, 2015 (Ninja lanternshark) – ninja-tumehai (eestikeelse ametliku nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellina Kalapeedia toimetaja poolt). Vaikse ookeani ideaosas Nikaraaguast kuni Panamani. Mereveeline, perlaagiline, 836-1443 m sügavusel. Pikkus kuni 51,5 cm.


Etmopterus bigelowi Shirai & Tachikawa, 1993 (Blurred lanternshark) – sile tumehai. Vt artiklit Sile tumehai
Etmopterus brachyurus H. M. Smith & Radcliffe, 1912 (Short-tail lanternshark) – lühisaba-tumehai. Vaikse ookeani loodeosas ja India ookeani idaosas Jaapani vetes. Austraalia ja Indoneesia vetes arvatakse tegemist olevat 2-3 seni kirjeldamata sugulasliigiga. Mereveeline, pelaagiline, manderinõlva ülemises osas 100-900 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm.Pealt pruun, alt must. Toitub luukaladest, vähilaadsetest ja peajalgseist. Munastelussünnitaja, pesakonnas 6-16 järglast. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus bullisi Bigelow & Schroeder, 1957 (Lined lanternshark) – joon-tumehai. Lääne-Atlandis Põhja-Carolinast kuni Floriida põhjaosani, samuti Honduurase vetes. Mereveeline, pelaagiline, mandrinõlval 250-850 m sügavusel. Pikkus kuni 27 cm. Pealt hall, alt must. Eöuviis vähetuntud. Toitub väikestest vähilaadsetest ja kalmaaridest. Tõenäoliselt munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus burgessi Schaaf-Da Silva & Ebert, 2006 (Broad-snout lanternshark) – laikoon-tumehai. Harv ja väheuuritud liik Taiwani vetes. Mereveeline, pelaagiline. Pikkus kuni 40,6 cm. Eripäraks suhteliselt lai ninamik. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus carteri S. Springer & G. H. Burgess, 1985 (Cylindrical lanternshark) – silinder-tumehai. Lääne-Atlandis Kolumbia rannikuvetes. Mereveeline, pelaagiline, mandrinõlva ülaosas 283-356 m sügavusel. Pikkus kuni 21,2 cm. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus caudistigmus Last, G. H. Burgess & Séret, 2002 (Tail-spot lanternshark) – märksaba-tumehai. Vaikse ookeani kesk-lääneosas Uus-Kaledoonia vetes. Tabatud vaid 3 isendit. Mereveeline, pelaagiline, saarenõlval 638-793 m sügavusel. Pikkus kuni 33,9 cm. Silma kohal hele laik. Keha kaetud lühikeste, jäikade plakoidsoomustega. Tõenäoliselt munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.
Pilt puudub
Etmopterus compagnoi R. Fricke & Koch, 1990 (Brown lanternshark) – pruun tumehai. Kagu-Atlandis Kapimaa ja Natali põhjaosa (LAV) vetes. Mereveeline, pelaagiline, 479-923 m sügavusel. Pikkus kuni 78 cm. Tumepruun. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus decacuspidatus W. L. Y. Chan, 1966 (Comb-tooth lanternshark) – kammhammas-tumehai. Vaikse ookeani loodeosas Lõuna-Hiina meres Hainani saare (Hiina) ja Vietnami ranniku vahel. Tabatud vaid 1 isend. Mereveeline, pelaagiline, 512-692 m sügavusel. Pikkus kuni 29 cm. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus dianthus Last, G. H. Burgess & Séret, 2002 (Pink lanternshark) – roosakas tumehai. Vaikse ookeani lääneosas Austraalia ja Uus-Kaledoonia vetes. Mereveeline, pelaagiline, 108-880 m sügavusel. Pikkus kuni 40,9 cm. Seljalt roosakas. Munastelussünnitaja. Sihipäraselt ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus dislineatus Last, G. H. Burgess & Séret, 2002 – katkendjoon-tumehai. Vaikse ookeani lääneosas Korallimere keskosas ja Queenslandi (Austraalia) platool. Mereveeline, pelaagiline, 590-800 m sügavusel. Pikkus kuni 44,8 cm. Väga sale, kehal tumedad peened pikijooned, mis keha alapoolel on katkendlikud. Kaetud tihedalt nõeljate plakoidsoomustega. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus evansi Last, G. H. Burgess & Séret, 2002 (Black-mouth lanternshark) – mustsuu-tumehai. India ookeani idaosas Lääne-Austraalia, Indoneesia ja Paapua Uus-Guinea vetes. Mereveeline, pelaagiline, 430-550 m sügavusel. Pikkus kuni 29,7 cm. Silmad kitsad, ülemisel laul hele täpp. Sabavarrel tume sadullaik. Suu seest must. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus fusus Last, G. H. Burgess & Séret, 2002 (Pygmy lanternshark) – torpeedo-tumehai. India ookeani idaosas Lääne-Austraalia vetes, tõenäoliselt ka Java (Indoneesia) vetes. Mereveeline, pelaagiline, 430-550 m sügavusel. Pikkus kuni 29,3 cm. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus gracilispinis G. Krefft, 1968 (Broad-banded lanternshark) – lailaik-tumehai. Lääne-Atlandis Virginia ja Floriida (USA), Uruguai ja Argentiina vetes; Kagu-Atlandis Kapimaa idaosa ja Natali põhjaosa (LAV) vetes. Mereveeline, pelaagiline, 70-1000 m sügavusel. Pikkus kuni 35 cm. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus granulosus (Günther, 1880) (Southern lanternshark) – lõuna-tumehai. Edela-Atlandis ja Vaikse ookeani kaguosas Lõuna-Tšiili, Lõuna-Argentiina ja Falklandi saarte vetes. Mereveeline, pelaagiline, 220-1620 m sügavusel. Pikkus kuni 74,9 cm. Pealt pruun, alt must. Munastelussünnitaja, pesakonnas 10-13 järglast. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus hillianus (Poey, 1861) (Caribbean lanternshark) – kariibi tumehai. Lääne-Atlandi keskosas Anquilla, Bahama, Kuuba, Dominikaani, Haiiti, Saint Kittsi ja Nevise ja Brasiilia vetes, samuti Virginiast Lõuna-Floridani (USA). Mereveeline, pelaagiline, 180-717 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm. Pealt šokolaadpruun, alt must. Munastelussünnitaja, pesakonnas 4-5 järglast. Mõningane kohalik väljapüük. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus joungi Knuckey, Ebert & G. H. Burgess, 2011 (Short-fin smooth lanternshark) – joungi tumehai. Vaikse ookeani loodeosas Taiwani vetes. Mereveeline, pelaagiline, sügavamal kui 300 m. Pikkus kuni 45,6 cm. Pealt tumehall, alt must või hallikasmust. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus lailae Ebert, Papastamatiou, Kajiura & Wetherbee, 2017 (Laila's lanternshark) – laila tumehai (eestikeelse ametliku nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellina Kalapeedia toimetaja poolt). Vaikse ookeani ida-keskosas Hawai saartest loodes Koko ja Lõuna-Kanmu veealuste mägede juures. Mere- ja riimveeline, pelaagiline, 314-384 m sügavusel. Pikkus kuni 36,8 cm. Ei püüta. Seisund: määramata.
Pilt puudub
Etmopterus litvinovi Parin & Kotlyar, 1990 (Small-eye lanternshark) – väikesilm-tumehai. Vaikse ookeani kaguosas Peruu ja Tšiili ranniku lähedal Nasca platoo ja Sala y Gomez'i saare juures. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 1100 m sügavusel. Pikkus kuni 61 cm. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus lucifer D. S. Jordan & Snyder, 1902 (Black-belly lanternshark) – lutsifer-tumehai. Vt artiklilt Lucifer-tumehai
Etmopterus marshae Ebert, Van & Hees, 2018 (Marsha’s lanternshark) – marsha tumehai (eestikeelse ametliku nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellina Kalapeedia toimetaja poolt). Hiljutiavastatud ja vähetuntud liik Vaikse ookeani lääneosas Filipiinide vetes (Batanesi saared). Mereveeline, pelaagiline, 322-337 m sügavusel. Pikkus kuni 23,4 cm.


Etmopterus molleri (Whitley, 1939) (Moller's lanternshark) – molleri tumehai. Väheuuritud liik Ida-Austraalia, Uus-Meremaa, Taiwani ja Jaapani vetes. Mereveeline, pelaagiline, 250-860 m sügavusel. Pikkus kuni 46 cm. Pealt hallikaspruun, alt must, värvipiir järsk. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus perryi S. Springer & G. H. Burgess, 1985 (Dwarf lanternshark) – kääbus-tumehai. Lääne-Atlandi keskosas Kolumbia ja Venetsueela vetes. Mereveeline, pelaagiline, 283-439 m sügavusel. Pikkus kuni 21,2 cm, maailma pisim hailiik. Pikk ja lame pea, kõhul mustadeest triipudest muster ja pikk tume triip seljal. Munastelussünnitaja, pesakonnas 2-3 järglast. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus polli Bigelow, Schroeder & S. Springer, 1953 (African lanternshark) – aafrika tumehai. Kagu-Atlandis Guineast Elevandiluuranniku ja Nigeeriast Angoolani. Mereveeline, batüdemersaalne, 300-1000 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm. Pealt tumehall, alt must. Munastelussünnitaja. Vähene väljapüük. Seisund: määramata.


Etmopterus princeps Collett, 1904 (Great lanternshark) – suur tumehai. Vt artiklit Suur tumehai
Etmopterus pseudosqualiolus Last, G. H. Burgess & Séret, 2002 (False lanternshark) – uuskaledoonia tumehai. Vaikse ookeani edelaosas Uus-Kaledoonia vetes veealuste mäeahelike (Norfolki ahelik, Lord Howe ahelik) juures. Mereveeline, batüdemersaalne, 668-1170 m sügavusel. Pikkus kuni 45,3 cm. Keha sigarikujuline, lühike sabavars. Kaetud väikeste plakoidsoomustega. Tume. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus pusillus (R. T. Lowe, 1839) (Smooth lanternshark) – ühtlane tumehai. Vt artiklit Ühtlane tumehai
Etmopterus pycnolepis Kotlyar, 1990 (Dense-scale lanternshark) – tihesoom-tumehaiVaikse ookeani kaguosas veealuste mäestike Nazca ja Sala y Gomez juures. Mereveeline, pelaagilis-neriitiline, 564-880 m sügavusel. Pikkus kuni 51,1 cm. Tõenäoliselt munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus robinsi Schofield & G. H. Burgess, 1997 (West Indian lanternshark) – robinsi tumehaiHarvakohatav liik Lääne-Atlandi keskosas Florida (USA), Nikaraagua, Väikeste Antillide põhjaosa, Kariibi mere lõunaosa ja Mehhiko lahe lõunaosa vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 400-800 m sügavusel. Pikkus kuni 33,8 cm. Värv tume, silmad suured. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus samadiae W. T. White, Ebert, Mana & Corrigan, 2017 (Papuan lanternshark) – paapua tumehai (eestikeelse ametliku nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellina Kalapeedia toimetaja poolt). Hiljutiavastatud liik Paapua Uus-Guinea vetes. Mereveeline, batüpelaagiline, 340-785 m sügavusel. Pikkus kuni 27,7 cm. 
 

Etmopterus schultzi Bigelow, Schroeder & S. Springer, 1953 (Fringe-fin lanternshark) – narmasuim-tumehaiLääne-Atlandi keskosas Mehhiko lahe põhjaosas Texase ja Florida (USA) vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 200-1000 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm. Keha sale, pea suur. Pealt helepruun, alt hallikas. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus sculptus Ebert, Compagno & De Vries, 2011 (Sculpted lanternshark) – raidhammas-tumehaiVäheuuritud liik Kagu-Atlandis ja India ookeani edelaosas Aafrika lõunaosa vetes Namiibiast Lõuna-Mosambiigini. Mereveeline, pelaagiline, 240-900 m sügavusel. Pikkus kuni 51,5 cm. Piklik pea. Eripäraks soomused, mis üksteist ei kata ja annavad kalale kareda, justkui kivist tahutud välimuse. Toitub luukaladest, kalmaaridest, kaheksajalgadest. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus sentosus Bass, D'Aubrey & Kistnasamy, 1976 (Thorny lanternshark) – okis-tumehaiIndia ookeani lääneosas Keeniast LAVini, ka Madagaskari vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 200-500 m sügavusel. Pikkus kuni 27 cm. Mustjashall, kõht must. Rinnauimede kohal 2 rida nahahambaid. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus spinax (Linnaeus, 1758) (Velvet-belly lanternshark) – harilik tumehaiVt artiklit Harilik tumehai.
Etmopterus splendidus Ka. Yano, 1988 (Splendid lanternshark) – tore tumehaiVaikse ookeani lääneosas Jaapani, Taiwani ja Jaava (Indoneesia) vetes. Mere4veeeline, pelaagilis neriitiline, 120.210 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm. Keha sale, tagumine astel ja seljauim eesmistest suuremad. Toitub kalmaaridest. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus tasmaniensis Myagkov & Pavlov, 1986 – tasmaania tumehaiIndia ookeani idaosas Austraalia ja Tasmaania vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 920-1010 m sügavusel. Pikkus umbes kuni 60 cm. Mustjas. Sabal ja kõhuuimede kohal tumedad helenduvad laigud. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.
Pilt puudub
Etmopterus unicolor (Engelhardt, 1912) (Bristled lanternshark) – tõmmu tumehaiVaikse ookeani lääneosas Jaapani ja Uus-Meremaa vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 900 m sügavusel. Pikkus kuni 75 cm. Hallikas- või tumepruun. Toitub luukaladest ja vähilaadsetest. Munastelussünnitaja, pesakonnas 9-18 järglast, umbes 23% populatsioonist on hermafrodiitne. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus viator Straube, 2011 (Traveller lanternshark) – rändur-tumehaiLõunaookeanis Kergueleni platoo põhjaosas, Uus-Meremaa ja Lõuna-Aafrika vetes, veealuse Macquarie mäestiku juures; hüpoteetiliselt kogu Lõunaookeanis. Mereveeline, batüdemersaalne, 830-1400 m sügavusel. Pikkus kuni 57,7 cm. Jändrik, värtnakujuline, pea piklik, Tagumine seljauim eesmisest märksa suurem. Munastelussünnitaja, pesakonnas 2-10 järglast. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus villosus C. H. Gilbert, 1905 (Hawaiian lanternshark) – havai tumehaiVaikse ookeani ida-keskosas Hawai saarte vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 280-1610 m sügavusel. Pikkus kuni 46 cm. Jändrik, tumepruun või must. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus virens Bigelow, Schroeder & S. Springer, 1953 (Green lanternshark) – roheline tumehai. Lääne-Atlandi keskosas Texasest Floridani (USA), Mehhiko lahe põhjaosa ja Nikaraagua vetes. Teateid ka Surinamilt. Mereveeline, batüdemersaalne, 100-1000 m sügavusel. Pikkus kuni 23 (26) cm. Toitub kaheksajalgadest ja kalmaaridest. Tõenäoliselt ründab endast märksa suuremat saaki parvena, rebides-hammustades temast tükikesi. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.




Viimati: august, 2019

Vaata lisaks:

Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
Suur tumehai (Etmopterus princeps)
Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
Harilik tumehai (Etmopterus spinax)
Tumehailased (Etmopteridae)
Kalale.ee KIK