Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
3. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
4. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
5. Abakala (Ballerus ballerus)
6. Abiogenees
7. Adamson Amandus
8. aer
9. aerjalalised (kopepoodid)
10. Ahing (västar; angerjaahing)
11. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
12. Ahtuba
13. Ahven (Perca fluviatilis)
14. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
15. Aiauss
16. ainupõlvsed
17. Akuraid (Narcine)
18. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
19. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
20. albatrossid
21. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
22. Allveevahimees
23. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
24. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
25. Amudarja
26. Amuur
27. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
28. Anemomeeter
29. Angerja oja (Angerja jõgi)
30. Angerjaõngejada
31. Angerjas (Anguilla anguilla)
32. Angerjas (pärimus)
33. Angerjas jaapani köögis
34. Angerjasöömise ajaloost
35. Angerjaõngejada
36. Angersägad (Clarias)
37. Angulas
38. Anisakiaas (anisakidoos)
39. Anisakiidid (Anisakidae)
40. Anne kanal
41. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
42. Anšoovislased (Engraulidae)
43. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
44. Antagonism
45. Araabia meri
46. Arapaima
47. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
48. Arteesia vesi
49. Astelraid (Dasyatis)
50. Astelraid 2 (Bathytoshia)
51. Astelraid 3 (Hemitrygon),
52. Astelraid 6 (Fontitrygon)
53. Atla jõgi
54. Atla laht
55. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
56. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
57. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
58. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
59. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
60. Atlandiraid (Atlantoraja)
61. atraktant (atrahent)
62. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
63. Baikal
64. Balzer
65. Barramundi
66. Bass
67. Bellingshausen
68. Beluuga (Huso huso)
69. Bentaal
70. Bentos
71. Bete
72. Bete Krokodil
73. Biofilter
74. Bioturbatsioon
75. Birdeye
76. Birjussa
77. bissa
78. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
79. Botvinja
80. Brahmaputra
81. Briis
82. Buran (mootorsaan)
83. Canvey saare elukas
84. Castingu MM
85. Chessie (veekrüptiid USAs)
86. Cooki saared
87. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
88. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
89. Creme
90. D.A.M.
91. Daing
92. Dirhami laht
93. Donburi
94. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
95. Ebabootsiad (Parabotia)
96. Ebisu (jaapani kalajumal)
97. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
98. Eesti jõgede loend
99. Eesti järved
100. Eesti järvede loend
101. Eesti Kalur
102. Eesti lahed (tähestikuline loend)
103. Eesti Merekool
104. EFTTA
105. Elango, Julius
106. Emajõe Lodjaselts
107. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
108. Emakala (Zoarces viviparus)
109. End, Albert Arvo
110. Endla järvestik
111. Erikson, Juhan (kalatööstur)
112. Erinarkid (Heteronarce)
113. Erm Vaike
114. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
115. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
116. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
117. Fenkol (apteegitill)
118. Flambeau
119. Fotofoor
120. Friteerimine
121. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
122. Garum ja liquamen
123. Gupi (Poecilia reticulata)
124. Haamerhai (Eusphyra blochii)
125. Haid kulinaarias
126. Hailiha nimekujud
127. Hakk-kala
128. Hallhaid (Carcharhinus)
129. Hammassärg (Rutilus frisii)
130. Harilaid
131. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
132. Harilik meriangerjas (Conger conger)
133. Harilik merilohe (Trachinus draco)
134. Harilik mullauss (maauss)
135. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
136. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
137. Harilik taimen (Hucho taimen)
138. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
139. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
140. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
141. Harju alamvesikond
142. Hauapüük
143. Haug püügikalana
144. Haug toidukalana
145. Haugasraid (Aetobatus)
146. Heeringalised (Clupeiformes)
147. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
148. Heeringlased (Clupeidae)
149. Heik (Hake) kalanimedes
150. Heintz Karl
151. Heleraid (Leucoraja)
152. Hensen, Victor
153. Hi-Lo
154. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
155. Hiinatrullid (Yunnanilus)
156. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
157. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
158. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
159. Hobulaiuskraadid
160. Hollandi kaste
161. Homaarlased (Nephropidae)
162. Hulkharjasussid (Polychaeta)
163. Hõbekoger (Carassius gibelio)
164. Hõimkond
165. Hämarhaid (Scymnodalatias)
166. Hülgepüük
167. Iilastuli
168. Imiussid (Trematoda)
169. Indo-Vaikne ookeaniala
170. Invincible (Nilsu)
171. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
172. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
173. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
174. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
175. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
176. Jahumardika vastne (jahuuss)
177. Johannes Vares
178. Jussi järved
179. Juust õngesöödana
180. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
181. Jõehallhaid (Glyphis)
182. Jõemõisa-Kaiu järvestik
183. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
184. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
185. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
186. Jämesabaraid (Urolophus)
187. Järveelustik ehk limnobios
188. Järvekoletised
189. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
190. Jäseraid (Cruriraja)
191. Jääpüük
192. Jäärauad
193. Kaanid (Hirudinea)
194. Kaarmise järv (Karmise järv)
195. Kaaviari ajaloost
196. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
197. Kahvamine
198. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
199. Kalakaste
200. Kalakasvatus
201. Kalakasvatus Eestis
202. Kalamüüdid ja müütilised kalad
203. Kalandus
204. Kalanduskoda
205. Kalaparv
206. Kalurite loitse ja ütlusi
207. Kaluuga (Huso dauricus)
208. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
209. Karelestad (Hippoglossoides)
210. Kartul
211. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
212. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
213. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
214. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
215. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
216. Katsuobushi
217. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
218. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
219. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
220. Kidata konks
221. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
222. Kiinide vastsed
223. Kiisk (pärimus)
224. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
225. Kilu nimelugu
226. Kinnine haspelrull
227. Kinnise rulli ehitus
228. Kirptirgu sidumise sõlm 1
229. kiviahvenlased (Serranidae)
230. Kivitrullingud (Nemacheilus)
231. Koerhaid (Scyliorhinus)
232. Koerhailased (Scyliorhinidae)
233. Koger (Carassius carassius)
234. Kogred (Carassius)
235. Koibraid (Sinobatis)
236. konks (õngekonks)
237. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
238. Koonhaid (Rhizoprionodon)
239. Koorküla järvestik
240. Kopskalad (Dipnoi)
241. Kosmoidsoomus
242. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
243. Kuivatamine/vinnutamine
244. Kuldkala (Carassius auratus)
245. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
246. Kura säär
247. Kuremaa järv (Kurema järv)
248. Kussie (jaapani järvekoletis)
249. Kuusamon Uistin Oy
250. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
251. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
252. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
253. Kärbsed õngesöödana
254. Kärbsenukk (kärbsekookon)
255. Kärbsetõugud meditsiinis
256. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
257. Kärphaid (Mustelus)
258. Kärsshingud (Acantopsis)
259. Käsiõng
260. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
261. Käärtrullid (Schistura) 2
262. Käärtrullid (Schistura) 3
263. Lahtise rulli ehitus
264. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
265. Lahtise rulli vänt
266. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
267. Lakerda (türgipärane soolakala)
268. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
269. Landilugu: dr Heintz
270. Landilugu: Kuusamo puukala
271. Landilugu: Nilsu
272. Lasa järv [Koorküla järvestik]
273. Lasnhaid (Scoliodon)
274. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
275. Leevi jõgi
276. Leivast õngesöödad
277. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
278. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
279. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
280. Lestad (Platichthys)
281. Libekala
282. Liblikate röövikud
283. Liblikraid (Gymnura)
284. Liftahvenad (Helicolenus)
285. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
286. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
287. Linajärv (Jussi Linajärv)
288. Linask (Tinca tinca)
289. Linné, Karl
290. Linnuroni (Ligula intestinalis)
291. Lintsabalased (Trichiuridae)
292. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
293. Logardraid 3 (Pseudobatos)
294. Logardrailased (Rhinobatidae)
295. Lonthülged (Mirounga)
296. Loobu jõgi
297. Lophius budegassa (must merikurat)
298. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
299. Luts (Lota lota)
300. Lõunaraid (Zearaja)
301. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
302. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
303. Läänesaarte alamvesikond
304. maailma jõed (loend)
305. Maggot
306. Majak (kolhoos)
307. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
308. Man
309. Mannasöödad
310. Maskraid (Neotrygon)
311. meduus
312. Merehaigus
313. Merekoletised
314. Meremeeste uskumused
315. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
316. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
317. Merikeellased (Soleidae)
318. Merikogerlased (Sparidae)
319. Merikoha (Sander marinus)
320. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
321. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
322. Meriluts (Brosme brosme)
323. Merineitsi
324. Meripuugid (Scorpaena)
325. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
326. Merisutt (Petromyzon marinus)
327. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
328. Merluusid (Merluccius)
329. Metsprussakas
330. Miiu
331. Moiva (Mallotus villosus)
332. Mokkparrakad (Labeobarbus)
333. Morilased (Moridae)
334. muda
335. Mudaelustik ehk pelon
336. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
337. Mussie (järvekoletis Kanadas)
338. Mussoon
339. Must marliin (Istiompax indica)
340. Mustatäpitõbi
341. Musthaid (Apristurus)
342. Mustjõe alamvesikond
343. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
344. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
345. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
346. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
347. Mõrrapüük
348. Mõõkkala (Xiphias gladius)
349. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
350. Määr, Aleksander
351. Mölder, August
352. Müütilised veeolendid
353. Naaskelraid (Pastinachus)
354. Nahknark (Crassinarke dormitor)
355. Naissaar
356. Narva veehoidla
357. Nasv
358. Navaaga (Eleginus nawaga)
359. Nelikant-kaldauss
360. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
361. Niituimlutslased (Physidae)
362. Nirkhailased (Hemigaleidae)
363. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
364. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
365. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
366. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
367. Nugishaid (Triakis)
368. Nuutraid (Himantura)
369. Näkk (eesti)
370. Oad, Jaan
371. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
372. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
373. Ogahaid (Squalus)
374. Ogasilmad (Pangio)
375. Ojamaa (Gotland)
376. Okasturilased (Notacanthidae)
377. Okishaid (Centroscyllium)
378. ondatra (piisamrott, biisamrott)
379. Osmussaar
380. Pakssabaraid (Trygonoptera)
381. paneerimine
382. Paunküla veehoidla
383. Peen kõduuss
384. Peipsi alamvesikond
385. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
386. Pettai, Elmar Voldemar
387. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
388. Pigo (Rutilus pigus)
389. Pihklased (Myxini)
390. Pihtla kalakasvandus
391. Piikraid (Urobatis)
392. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
393. Piimjas soouss
394. Piiskopikala (bishop fish)
395. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
396. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
397. Pimenarkid (Typhlonarke)
398. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
399. Poi
400. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
401. Polaarhaid (Somniosus)
402. Poola uss
403. Prespa forell (Salmo peristericus)
404. Prussakas ja tarakan
405. Psammon
406. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
407. Punane vihmauss (pool-ööuss)
408. Purikalalased (Istiophoridae)
409. Purjus krevetid
410. Puukala (Kuusamo puukala)
411. Põhjavee-elustik
412. Põishüljes (Cystophora cristata)
413. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
414. Põlula Kalakasvatuskeskus
415. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
416. Pärimus: Kaussjärv
417. Pärimus: Lutsu järv
418. Pärimus: Otepää Pühajärv
419. Pärimus: Raudjärve kullapütt
420. Pärimus: Uhtjärv
421. Pärimus: Verijärv
422. Pärnu alamvesikond
423. Pärnu Kalakombinaat
424. Pärnu kalanduskool
425. Rabakonn
426. Raid (Raja)
427. Rakfisk ehk norra hapukala
428. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
429. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
430. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
431. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
432. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
433. Reobiont
434. Riffhai (Triaenodon obesus)
435. Rihmsabaraid (Taeniura)
436. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
437. Riikoja Heinrich
438. Ristkok, Jüri
439. Robalod (Centropomus)
440. Roheline mullauss
441. Rohukonn
442. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
443. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
444. Rombkalad (Bothus)
445. Rombkalalased (Bothidae)
446. Roosa mullauss
447. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
448. Ruske käärtrull (Schistura russa)
449. Russalka
450. Rõbak Baltiki
451. Rõuge järvestik
452. Räimeõng
453. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
454. Saadjärv (Saadrejärv)
455. Saaghailised (Pristiophoriformes)
456. Saagsabahaid (Galeus)
457. Sagrits, Richard
458. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
459. Sammet, Jaak
460. Sannakji
461. Sardiin (Sardina pilchardus)
462. Sardiinid
463. Sardinellid (Sardinella)
464. Saunja laht
465. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
466. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
467. Sidrunhaid (Negaprion)
468. Siiad (Coregonus)
469. Siig - huvipüük Eestis
470. Siig spordikalana Skandinaavias
471. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
472. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
473. Sinakas soouss
474. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
475. siugkonnalised (apoodid)
476. Soomuskuked (Lepidotrigla)
477. Soomuslest (Limanda limanda)
478. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
479. Sovetskaja Rodina (laev)
480. Spinningisti kaksteist käsku
481. Staratel
482. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
483. Stroganina
484. Sump (kumm, pandur, märss)
485. Sumplaev
486. Susski, Vladimir
487. Suue
488. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
489. Suur mullauss
490. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
491. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
492. Suurallikas
493. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
494. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
495. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
496. Sõnnikuuss
497. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
498. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
499. Südvester
500. Sünkraid (Amblyraja)
501. Süvahaid (Centroscymnus)
502. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
503. Süvaraid (Bathyraja)
504. Šelfihaid (Halaelurus)
505. Zoobentos
506. Taaliku sadam
507. Tabadusekepp
508. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
509. Tainas angerjapüügiks
510. Tallinna Kalakombinaat
511. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
512. Tallinna Merekolledž
513. Tamm, Friedrich
514. Tamula järv (Tamla järv)
515. Tatrakakud
516. Temera (Temera hardwickii)
517. Tempura
518. Tiit Hunt. Eesti kalad
519. Tintlased (Osmeridae)
520. Tippviidikad (Alburnoides)
521. Tobiased (Ammodytes)
522. Tooder
523. Traaler
524. Traalnoot
525. Traalpüük
526. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
527. Triivpüük
528. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
529. Trullinglased (Nemacheilidae)
530. Trullingud (Barbatula)
531. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
532. Tuletorn
533. Tume vihmauss
534. Tumehaid (Etmopterus)
535. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
536. Tursad (Gadus)
537. Tursamaks
538. Tursamaksa konserveerimine
539. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
540. Tuul
541. tuulekala (pärimus)
542. Tuur
543. Tuurlased (Acipenseridae)
544. Tõugjärv (Küünjärv)
545. Tõugussaare raba laugas
546. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
547. Tääkraid (Urotrygon)
548. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
549. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
550. Ukraina (baaslaev)
551. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
552. Unadon
553. Und
554. Undiin
555. Urbukse järv (Urbuse järv)
556. Ussikonks (säärekidadega konks)
557. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
558. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
559. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
560. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
561. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
562. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
563. Valgeninahai (Nasolamia velox)
564. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
565. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
566. Vasarhaid (Sphyrna)
567. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
568. Vastne
569. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
570. vesikond
571. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
572. Vihmauslased (Lumbricidae)
573. Vihmauss (liigid)
574. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
575. Viitina kuurits
576. Vimb (Vimba vimba)
577. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
578. Vinkelhaid (Oxynotus)
579. Vinnutatud räimed
580. Viru alamvesikond
581. Viuraid (Aetomylaeus)
582. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
583. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
584. Võldas (Cottus gobio)
585. Võrtsjärve alamvesikond
586. Väheharjasussid
587. Vähilaadsed
588. väike meriahven (Sebastes viviparus)
589. Väike ogahai (Squalus blainville)
590. Väike saagrai (Pristis clavata)
591. väike tobias (nigli, väiketobias)
592. Väikeraid (Rajella)
593. Väikesuulest (Microstomus kitt)
594. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
595. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
596. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
597. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
598. Õlikook
599. Õngekonksu ajaloost
600. Õngitsemine+
601. Õnne lõhe
602. Äntu järved
603. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
604. Ülemiste järv
605. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
606. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Tumehaid (Etmopterus)

Tumehaid (Etmopterus), kõhrkalade perekond ogahailiste (Squaliformes) seltsi tumehailaste (Etmopteridae) sugukonnast. Kõikides ookeanides peale Põhja-Jäämere. Süvaveekalad, kelle pikkus ületab harva 50 cm. Teine seljauim ja selle ees asuv oga on suuremad kui esimene seljauim ja oga. Pärakuuim puudub. Sõõrmeid raamivad lühikesed nahakurrud. Värving varieerub kollakaspruunist mustani. Varustatud fotofooridega, bioluminestseeruvad.

42 liiki (FishBase, 2019):

Etmopterus alphus Ebert, Straube, R. W. Leslie & Weigmann, 2016 (Whitecheek lanternshark) – valgejoon-tumehai (eestikeelse ametliku nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellina Kalapeedia toimetaja poolt). India ookeani lääneosas Mosambiigi vetes. Mereveeline, pelaagiline, 472-792 m sügavusel. Pikkus kuni 39 cm.



Etmopterus baxteri Garrick, 1957 (New Zealand lanternshark) – uusmeremaa tumehai. Vaikse ookeani edelaosas Uus-Meremaa vetes. Mereveeline, pelaagiline, 878-1427 m sügavusel. Pikkus kuni 75 cm. Pealt tume, alt must, terav eristusjoon. Fotofoorid, helendab. Toitub luukaladest, vähilaadsetest ja kalmaaridest. Munastelussünnitaja, peakonnas 6-16 järglast.

 
Etmopterus benchleyi Vásquez, Ebert & D. J. Long, 2015 (Ninja lanternshark) – ninja-tumehai (eestikeelse ametliku nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellina Kalapeedia toimetaja poolt). Vaikse ookeani ideaosas Nikaraaguast kuni Panamani. Mereveeline, perlaagiline, 836-1443 m sügavusel. Pikkus kuni 51,5 cm.


Etmopterus bigelowi Shirai & Tachikawa, 1993 (Blurred lanternshark) – sile tumehai. Vt artiklit Sile tumehai
Etmopterus brachyurus H. M. Smith & Radcliffe, 1912 (Short-tail lanternshark) – lühisaba-tumehai. Vaikse ookeani loodeosas ja India ookeani idaosas Jaapani vetes. Austraalia ja Indoneesia vetes arvatakse tegemist olevat 2-3 seni kirjeldamata sugulasliigiga. Mereveeline, pelaagiline, manderinõlva ülemises osas 100-900 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm.Pealt pruun, alt must. Toitub luukaladest, vähilaadsetest ja peajalgseist. Munastelussünnitaja, pesakonnas 6-16 järglast. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus bullisi Bigelow & Schroeder, 1957 (Lined lanternshark) – joon-tumehai. Lääne-Atlandis Põhja-Carolinast kuni Floriida põhjaosani, samuti Honduurase vetes. Mereveeline, pelaagiline, mandrinõlval 250-850 m sügavusel. Pikkus kuni 27 cm. Pealt hall, alt must. Eöuviis vähetuntud. Toitub väikestest vähilaadsetest ja kalmaaridest. Tõenäoliselt munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus burgessi Schaaf-Da Silva & Ebert, 2006 (Broad-snout lanternshark) – laikoon-tumehai. Harv ja väheuuritud liik Taiwani vetes. Mereveeline, pelaagiline. Pikkus kuni 40,6 cm. Eripäraks suhteliselt lai ninamik. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus carteri S. Springer & G. H. Burgess, 1985 (Cylindrical lanternshark) – silinder-tumehai. Lääne-Atlandis Kolumbia rannikuvetes. Mereveeline, pelaagiline, mandrinõlva ülaosas 283-356 m sügavusel. Pikkus kuni 21,2 cm. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus caudistigmus Last, G. H. Burgess & Séret, 2002 (Tail-spot lanternshark) – märksaba-tumehai. Vaikse ookeani kesk-lääneosas Uus-Kaledoonia vetes. Tabatud vaid 3 isendit. Mereveeline, pelaagiline, saarenõlval 638-793 m sügavusel. Pikkus kuni 33,9 cm. Silma kohal hele laik. Keha kaetud lühikeste, jäikade plakoidsoomustega. Tõenäoliselt munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.
Pilt puudub
Etmopterus compagnoi R. Fricke & Koch, 1990 (Brown lanternshark) – pruun tumehai. Kagu-Atlandis Kapimaa ja Natali põhjaosa (LAV) vetes. Mereveeline, pelaagiline, 479-923 m sügavusel. Pikkus kuni 78 cm. Tumepruun. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus decacuspidatus W. L. Y. Chan, 1966 (Comb-tooth lanternshark) – kammhammas-tumehai. Vaikse ookeani loodeosas Lõuna-Hiina meres Hainani saare (Hiina) ja Vietnami ranniku vahel. Tabatud vaid 1 isend. Mereveeline, pelaagiline, 512-692 m sügavusel. Pikkus kuni 29 cm. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus dianthus Last, G. H. Burgess & Séret, 2002 (Pink lanternshark) – roosakas tumehai. Vaikse ookeani lääneosas Austraalia ja Uus-Kaledoonia vetes. Mereveeline, pelaagiline, 108-880 m sügavusel. Pikkus kuni 40,9 cm. Seljalt roosakas. Munastelussünnitaja. Sihipäraselt ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus dislineatus Last, G. H. Burgess & Séret, 2002 – katkendjoon-tumehai. Vaikse ookeani lääneosas Korallimere keskosas ja Queenslandi (Austraalia) platool. Mereveeline, pelaagiline, 590-800 m sügavusel. Pikkus kuni 44,8 cm. Väga sale, kehal tumedad peened pikijooned, mis keha alapoolel on katkendlikud. Kaetud tihedalt nõeljate plakoidsoomustega. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus evansi Last, G. H. Burgess & Séret, 2002 (Black-mouth lanternshark) – mustsuu-tumehai. India ookeani idaosas Lääne-Austraalia, Indoneesia ja Paapua Uus-Guinea vetes. Mereveeline, pelaagiline, 430-550 m sügavusel. Pikkus kuni 29,7 cm. Silmad kitsad, ülemisel laul hele täpp. Sabavarrel tume sadullaik. Suu seest must. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus fusus Last, G. H. Burgess & Séret, 2002 (Pygmy lanternshark) – torpeedo-tumehai. India ookeani idaosas Lääne-Austraalia vetes, tõenäoliselt ka Java (Indoneesia) vetes. Mereveeline, pelaagiline, 430-550 m sügavusel. Pikkus kuni 29,3 cm. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus gracilispinis G. Krefft, 1968 (Broad-banded lanternshark) – lailaik-tumehai. Lääne-Atlandis Virginia ja Floriida (USA), Uruguai ja Argentiina vetes; Kagu-Atlandis Kapimaa idaosa ja Natali põhjaosa (LAV) vetes. Mereveeline, pelaagiline, 70-1000 m sügavusel. Pikkus kuni 35 cm. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus granulosus (Günther, 1880) (Southern lanternshark) – lõuna-tumehai. Edela-Atlandis ja Vaikse ookeani kaguosas Lõuna-Tšiili, Lõuna-Argentiina ja Falklandi saarte vetes. Mereveeline, pelaagiline, 220-1620 m sügavusel. Pikkus kuni 74,9 cm. Pealt pruun, alt must. Munastelussünnitaja, pesakonnas 10-13 järglast. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus hillianus (Poey, 1861) (Caribbean lanternshark) – kariibi tumehai. Lääne-Atlandi keskosas Anquilla, Bahama, Kuuba, Dominikaani, Haiiti, Saint Kittsi ja Nevise ja Brasiilia vetes, samuti Virginiast Lõuna-Floridani (USA). Mereveeline, pelaagiline, 180-717 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm. Pealt šokolaadpruun, alt must. Munastelussünnitaja, pesakonnas 4-5 järglast. Mõningane kohalik väljapüük. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus joungi Knuckey, Ebert & G. H. Burgess, 2011 (Short-fin smooth lanternshark) – joungi tumehai. Vaikse ookeani loodeosas Taiwani vetes. Mereveeline, pelaagiline, sügavamal kui 300 m. Pikkus kuni 45,6 cm. Pealt tumehall, alt must või hallikasmust. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus lailae Ebert, Papastamatiou, Kajiura & Wetherbee, 2017 (Laila's lanternshark) – laila tumehai (eestikeelse ametliku nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellina Kalapeedia toimetaja poolt). Vaikse ookeani ida-keskosas Hawai saartest loodes Koko ja Lõuna-Kanmu veealuste mägede juures. Mere- ja riimveeline, pelaagiline, 314-384 m sügavusel. Pikkus kuni 36,8 cm. Ei püüta. Seisund: määramata.
Pilt puudub
Etmopterus litvinovi Parin & Kotlyar, 1990 (Small-eye lanternshark) – väikesilm-tumehai. Vaikse ookeani kaguosas Peruu ja Tšiili ranniku lähedal Nasca platoo ja Sala y Gomez'i saare juures. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 1100 m sügavusel. Pikkus kuni 61 cm. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus lucifer D. S. Jordan & Snyder, 1902 (Black-belly lanternshark) – lutsifer-tumehai. Vt artiklilt Lucifer-tumehai
Etmopterus marshae Ebert, Van & Hees, 2018 (Marsha’s lanternshark) – marsha tumehai (eestikeelse ametliku nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellina Kalapeedia toimetaja poolt). Hiljutiavastatud ja vähetuntud liik Vaikse ookeani lääneosas Filipiinide vetes (Batanesi saared). Mereveeline, pelaagiline, 322-337 m sügavusel. Pikkus kuni 23,4 cm.


Etmopterus molleri (Whitley, 1939) (Moller's lanternshark) – molleri tumehai. Väheuuritud liik Ida-Austraalia, Uus-Meremaa, Taiwani ja Jaapani vetes. Mereveeline, pelaagiline, 250-860 m sügavusel. Pikkus kuni 46 cm. Pealt hallikaspruun, alt must, värvipiir järsk. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus perryi S. Springer & G. H. Burgess, 1985 (Dwarf lanternshark) – kääbus-tumehai. Lääne-Atlandi keskosas Kolumbia ja Venetsueela vetes. Mereveeline, pelaagiline, 283-439 m sügavusel. Pikkus kuni 21,2 cm, maailma pisim hailiik. Pikk ja lame pea, kõhul mustadeest triipudest muster ja pikk tume triip seljal. Munastelussünnitaja, pesakonnas 2-3 järglast. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus polli Bigelow, Schroeder & S. Springer, 1953 (African lanternshark) – aafrika tumehai. Kagu-Atlandis Guineast Elevandiluuranniku ja Nigeeriast Angoolani. Mereveeline, batüdemersaalne, 300-1000 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm. Pealt tumehall, alt must. Munastelussünnitaja. Vähene väljapüük. Seisund: määramata.


Etmopterus princeps Collett, 1904 (Great lanternshark) – suur tumehai. Vt artiklit Suur tumehai
Etmopterus pseudosqualiolus Last, G. H. Burgess & Séret, 2002 (False lanternshark) – uuskaledoonia tumehai. Vaikse ookeani edelaosas Uus-Kaledoonia vetes veealuste mäeahelike (Norfolki ahelik, Lord Howe ahelik) juures. Mereveeline, batüdemersaalne, 668-1170 m sügavusel. Pikkus kuni 45,3 cm. Keha sigarikujuline, lühike sabavars. Kaetud väikeste plakoidsoomustega. Tume. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus pusillus (R. T. Lowe, 1839) (Smooth lanternshark) – ühtlane tumehai. Vt artiklit Ühtlane tumehai
Etmopterus pycnolepis Kotlyar, 1990 (Dense-scale lanternshark) – tihesoom-tumehaiVaikse ookeani kaguosas veealuste mäestike Nazca ja Sala y Gomez juures. Mereveeline, pelaagilis-neriitiline, 564-880 m sügavusel. Pikkus kuni 51,1 cm. Tõenäoliselt munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus robinsi Schofield & G. H. Burgess, 1997 (West Indian lanternshark) – robinsi tumehaiHarvakohatav liik Lääne-Atlandi keskosas Florida (USA), Nikaraagua, Väikeste Antillide põhjaosa, Kariibi mere lõunaosa ja Mehhiko lahe lõunaosa vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 400-800 m sügavusel. Pikkus kuni 33,8 cm. Värv tume, silmad suured. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus samadiae W. T. White, Ebert, Mana & Corrigan, 2017 (Papuan lanternshark) – paapua tumehai (eestikeelse ametliku nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellina Kalapeedia toimetaja poolt). Hiljutiavastatud liik Paapua Uus-Guinea vetes. Mereveeline, batüpelaagiline, 340-785 m sügavusel. Pikkus kuni 27,7 cm. 
 

Etmopterus schultzi Bigelow, Schroeder & S. Springer, 1953 (Fringe-fin lanternshark) – narmasuim-tumehaiLääne-Atlandi keskosas Mehhiko lahe põhjaosas Texase ja Florida (USA) vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 200-1000 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm. Keha sale, pea suur. Pealt helepruun, alt hallikas. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus sculptus Ebert, Compagno & De Vries, 2011 (Sculpted lanternshark) – raidhammas-tumehaiVäheuuritud liik Kagu-Atlandis ja India ookeani edelaosas Aafrika lõunaosa vetes Namiibiast Lõuna-Mosambiigini. Mereveeline, pelaagiline, 240-900 m sügavusel. Pikkus kuni 51,5 cm. Piklik pea. Eripäraks soomused, mis üksteist ei kata ja annavad kalale kareda, justkui kivist tahutud välimuse. Toitub luukaladest, kalmaaridest, kaheksajalgadest. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus sentosus Bass, D'Aubrey & Kistnasamy, 1976 (Thorny lanternshark) – okis-tumehaiIndia ookeani lääneosas Keeniast LAVini, ka Madagaskari vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 200-500 m sügavusel. Pikkus kuni 27 cm. Mustjashall, kõht must. Rinnauimede kohal 2 rida nahahambaid. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus spinax (Linnaeus, 1758) (Velvet-belly lanternshark) – harilik tumehaiVt artiklit Harilik tumehai.
Etmopterus splendidus Ka. Yano, 1988 (Splendid lanternshark) – tore tumehaiVaikse ookeani lääneosas Jaapani, Taiwani ja Jaava (Indoneesia) vetes. Mere4veeeline, pelaagilis neriitiline, 120.210 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm. Keha sale, tagumine astel ja seljauim eesmistest suuremad. Toitub kalmaaridest. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus tasmaniensis Myagkov & Pavlov, 1986 – tasmaania tumehaiIndia ookeani idaosas Austraalia ja Tasmaania vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 920-1010 m sügavusel. Pikkus umbes kuni 60 cm. Mustjas. Sabal ja kõhuuimede kohal tumedad helenduvad laigud. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: määramata.
Pilt puudub
Etmopterus unicolor (Engelhardt, 1912) (Bristled lanternshark) – tõmmu tumehaiVaikse ookeani lääneosas Jaapani ja Uus-Meremaa vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 900 m sügavusel. Pikkus kuni 75 cm. Hallikas- või tumepruun. Toitub luukaladest ja vähilaadsetest. Munastelussünnitaja, pesakonnas 9-18 järglast, umbes 23% populatsioonist on hermafrodiitne. Ei püüta. Seisund: määramata.


Etmopterus viator Straube, 2011 (Traveller lanternshark) – rändur-tumehaiLõunaookeanis Kergueleni platoo põhjaosas, Uus-Meremaa ja Lõuna-Aafrika vetes, veealuse Macquarie mäestiku juures; hüpoteetiliselt kogu Lõunaookeanis. Mereveeline, batüdemersaalne, 830-1400 m sügavusel. Pikkus kuni 57,7 cm. Jändrik, värtnakujuline, pea piklik, Tagumine seljauim eesmisest märksa suurem. Munastelussünnitaja, pesakonnas 2-10 järglast. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus villosus C. H. Gilbert, 1905 (Hawaiian lanternshark) – havai tumehaiVaikse ookeani ida-keskosas Hawai saarte vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 280-1610 m sügavusel. Pikkus kuni 46 cm. Jändrik, tumepruun või must. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.


Etmopterus virens Bigelow, Schroeder & S. Springer, 1953 (Green lanternshark) – roheline tumehai. Lääne-Atlandi keskosas Texasest Floridani (USA), Mehhiko lahe põhjaosa ja Nikaraagua vetes. Teateid ka Surinamilt. Mereveeline, batüdemersaalne, 100-1000 m sügavusel. Pikkus kuni 23 (26) cm. Toitub kaheksajalgadest ja kalmaaridest. Tõenäoliselt ründab endast märksa suuremat saaki parvena, rebides-hammustades temast tükikesi. Munastelussünnitaja. Ei püüta. Seisund: pole ohustatud.




Viimati: august, 2019

Vaata lisaks:

Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
Suur tumehai (Etmopterus princeps)
Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
Harilik tumehai (Etmopterus spinax)
Tumehailased (Etmopteridae)
Kalale.ee KIK