Hiidhai (Cetorhinus maximus)

Hiidhai (Cetorhinus maximus), kalaliik heeringhailiste (Lamniformes) seltsist, ainuliik hiidhailaste (Cetorhinidae) sugukonnas ja hiidhaide (Cetorhinus) perekonnas. Inglise basking sharks; saksa Riesenhai; prantsuse requin pelerin; hispaania tiburon peregrino; soome jättiläishai; vene гигантская акула. Kõikide ookeanide jahedates ja mõõdukalt soojades vetes mandrilava kohal kuni 910 (teisal kuni 2000 m) sügavusel temperatuuridel 8-14,5 oC, kuigi vahel tuleb ka soojemasse vette - mõningatel andmetel võib sesoonsetel rännetel ületada ka ekvaatori. Kuigi Atlandis ja Vaikses ookeanis elavad hiidhaid on geograafiliselt isoleeritud, on morfoloogiliste tunnuste põhjal tegemist sama liigiga. Rannalähedaste vaatluste põhjal on nende leviala: Atlandis Newfoundlandist Floridani, Lõuna-Brasiilia ja Argentiina veed, Lõuna-Aafrika veed, Vahemeri, Põhjameri, Norra ja Islandi veed; Vaikses ookeanis Jaapani, Korea, Hiina, Lõuna-Austraalia, Uus-Meremaa, Tšiili, Peruu, Ecuadori, Galapagose veed, samuti rannikuveed Kalifornia lahest Alaska laheni.


Ränded on seotud vee temperatuuri muutuste ja planktoni olemasoluga vees. Teda kohatakse merepinna läheduses tavaliselt ainult kevadel ja suvel, kui vesi on kõige rikkam planktonist. Siis võib toidurikastes kohtades näha 20-30 isendist koosnevaid hiidhaide parvi, mis koosnevad valdavalt emastest isenditest. On oletatud, et hiidhaid talvituvad sügavas vees (mandrinõlval), vete soojenedes liiguvad aga madalamatesse piirkondadesse. Toiduotsinguil võivad hiidhaid läbida väga pikki vahemaid, sh ka avaookeanis.

Hiidhai on vaalhai järel suuruselt maailma teine kala. Suurima mõõdetud isendi pikkus oli 12,3 m ja mass hinnanguliselt 19 tonni. Keskmine pikkus 6–8 m ja kaal umbes 5 tonni. Toitub planktonist ja selgrootutest; libiseb aeglaselt veepinna lähedal, filtreerides vett läbi lõpuste sõelaparaadi. Päevas vajab umbes 500 liitrit planktonit.

Keha sigarikujuline, värv tumehallist mustani, altpoolt heledam. Pea üsna piklik, suus 5-6 mm pikkused konksjad hambad, kokku üle 200 hambarea. Sabauim poolkuu kujuline. Ligi veerandi hiidhai massist moodustab maks, milles sisalduv skvaleen tagab kala nullujuvuse. Iseärasuseks väga suured lõpusepilud, mis piiravad pead seljast kõrini; iga lõpusekaare serval on 1000-1300 pikka sarvainest lõpusepiid, mis moodustavad kurnamisaparaadi. Munastpoegija; pesakonna arvukus ja sündivate järglaste suurus on seni teadmata. Inimesele ohutu. On olnud sihipärase tööndusliku püügi objektiks peamiselt maksast saadava rasva pärast. Hiidhaide püüdmine sarnanes paljus vaalapüügiga. Tänapäeval on kehtestatud liigi kaitseks mitmeid püügikeelde ja/või -piiranguid. Kui 1970. a püüti ametlikult 18 700 t, siis 21. sajandil on ametlik väljapüük langenud mõnekümne tonnini.



Mai, 2018

Vaata lisaks:

Heeringahailised (Lamniformes)
Kalale.ee KIK