Kiiruimsed (Actinopterygii)

Kiiruimsed ehk aktinopterüügid (Actinopterygii), luukalade klass keelikloomade hõimkonnast. Inglise ray-finned fishes; soome viuhkaeväiset; vene лучепёрые рыбы. Nimetus tuleneb sellest, et nende uimedes on luustunud kiired, mis kinnituvad kehas asuvatele tugiluudele ehk basaalidele. Kiiruimsetele vastandatakse sagar- ehk lihasuimsed (Sarcopterygii), kelle uimed on teistsuguse ehitusega. Kiir- ja sagaruimsed lahknesid 350-400 miljoni aasta eest. Vanima leitud kiiruimse kala Andreolepis hedei fossiilsete jäänuste vanuseks on umbes 420 miljonit aastat; jäänuseid on leitud Eestist, Rootsist ja Venemaalt.

Kiiruimsed on selgroogsete liigirikkaim klass, peaaegu 30 000 liiki. Levinud kõikjal maailmas, asustavad väga erinevaid veekogusid. Kiiruimsete kehamõõtmed ulatuvad 8 mm-st (Paedocypris) kuni 11 m-ni (harilik heeringakuningas (Regalecus glesne)). Kehakaalu poolest on suurim(aid )kuukala (Mola mola), kuni 2,3 tonni.

Telgtoeseks on tavaliselt luust selgroog, vaid vähestel on säilinud seljakeelik või selle jäänused. Paarisuimede alused ei ulatu uimesse soomustega kaetud labana, või on selline laba väike ja selle toesel ei ole kesktelge, vaid toes moodustub reast elementidest – radiaalidest. Enamiku kiiruimsete kalade soomused on õhukesed luuplaadikesed ja ainult vähestel vanapärastel rühmadel kaetud emailitaolise aine ganoiiniga. Kloaaki ei ole ning päraku ja kuse-suguava on vaagnavöötmest eemale nihkunud (erandiks vaid primitiivsed vaapkalalased). Iseloomulik on peaaju ehitus – erinevalt kõikidest teistest selgroogsetest on otsaajul õhukene ilma närviolluseta epiteliaalne lagi.

Kiiruimsed kalad vastavad kõige suuremal määral tavapärasele ettekujutusele kaladest. Joonis kirjeldab sellise tüüpkala anatoomiat.



A – seljauim; B – uimekiired; C – küljejoon; D – neerud; E – ujupõis; F – Weberi aparaat; G – sisekõrv; H – aju; I – ninasõõre; L – silm; M – lõpused; N – süda; O – magu; P – sapipõis; Q – kõhunääre; R – sisemised suguorganid (gonaadid); S – kõhuuimed; T – selgroog; U – pärakuuim; V – sabauim. Kiiruimsetel võib olla ka täiendavaid kehaosasid nagu poised, rasvauim või välised suguorganid.

Aprill 2018

Vaata lisaks:

Karpkalalised (Cypriniformes)
Luukalad (Osteichthyes)
Kiiruimsete süstemaatika
Kalade klassid