Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)

Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri), kalaliik sagaruimsete (Sarcopterygiiklassi kopskalade (Dipnoi) alamklassi seltsist sarvhambalised (Ceratodontiformes). Selle seltsi ainus nüüdisaegne esindaja. Inglise australian lungfish, burnett salmon, queensland lungfish, barramunda; saksa Australischer Lungenfisch; soome australiankeuhkokala; vene рогозуб, баррамунда. Qeenslandi kaguosas (Ida-Austraalia) Burnetti ja Mary jõgikondades, asustatud ka mõnda järve ja veehoidlasse. Mageveeline, demersaalne. Pikkus kuni 170 cm (tavaliselt kuni 100 cm), mass kuni 40 kg. Maailma vanimaid elavaid fossiile, kes on peaaegu muutumatuna eksisteerinud üle 100 miljoni aasta.


Massiivne keha külgedelt kokku surutud, kaetud väga suurte soomustega; lihakad paarisuimed meenutavad mõnevõrra pingviinide loibi. Värvus pruunikasruugest sinakashallini, külgedelt heledam, kõht hõbevalkjas või helekollane.

Elab aeglasevoolulistes kinnikasvavates jõgedes. Hingab peamiselt lõpustega, kuid iga 40-50 minuti tagant tõuseb veepinnale atmosfääriõhku hingama. Surub veepinnal tarvitatud õhu oma ainukesest lopsust välja, tekitades seejuures oigav-ruigavat heli, mis kandub kaugele. Seejärel hingab sügavalt sisse ja laskub aeglaselt põhja. Õhuhingamine aitab tal üle elada kuivaperioode, mil vett on jõgedes väga vähe, kuid veekogu täielik ärakuivamine on talle hukatuslik. Erinevalt teistest kopskaladest ei suuda ta muttakevunult uinakusse vajuda.

Eluviis loid ja väheliikuv. Enamuse ajast veedab hauakohtades põhja peal kas kõhul lebades või toetudes paarisuimedele ja sabaosale. Toitu otsides liigub aeglaselt kas kõhul roomates või uimedel „kõndides“. Toit koosneb peamiselt selgrootutest (limused, koorikloomad, putukate vastsed jm).


On kasutatud toiduks; punast liha hindasid nii Austraalia aborigeenid kui ka valged asukad. Kala on lihtne püüda õngega ükskõik millisel kellaajal, kuid on ka umbes nädalasi perioode, mil ta ei võta mingit sööta. Õnge otsa jäänuna ilmutab ebatavaliselt suurt jõudu, kuid pikaks võitluseks pole suuteline. Aborigeenid on püüdnud teda väikeste võrkudega; selleks sukeldus püüdja hauakohta, lähendas võrgud kala peale ja sabale, haaras nendega kala ja ujus saagiga pinnale. Vahel ei hirmuta uussarvhammast isegi puudutamine. Kui teda siiski tülitada, läheb ta äkilise sööstuga veidi eemale ja heidab uuesti liikumatult põhjale. Tõenäoliselt on niisugune käitumine kujunenud välja oludes, kus kalal pole olnud looduslikke vaenlasi. Tänapäeval on uussarvhammas looduskaitse all ja tema püüdmine keelatud.

Märts 2018

Vaata lisaks:

Kosmoidsoomus
Kopskalad (Dipnoi)
Kalale.ee KIK