Peajalgsed (Cephalopoda)

Peajalgsed (Cephalopoda), limuste (Mollusca) hõimkonda kuuluv loomade klass. Soome pääjalkaiset; vene головоногие.

Klass jagatakse viimasel ajal kaheks nüüdisaegseks alamklassiks: laevukesteks (Nautiloidea) ja koleoidideks ehk kahelõpuselisteks (Coleoidea, ka Dibranchiata); kolmandaks alamklassiks on väljasurnud ammoniidid (Ammonoidea). Kaasaegsete loomade osas pole klass just suur, neid on üle 800 liigi. Laevukesi on selles umbes 1% ja kahelõpuselisi 99%.

Koleoidide ehk kahelõpuseliste alamklass jaguneb:

Ülemselts Decapodiformes– kümnejalalised

Selts seepialised (Sepiida)

Selts pisiseepialised (Sepiolida)

Selts keeritsseepialised (Spirulida)

Selts kalmaarilised (Teuthida)

Ülemselts Octopodiformes– kahesajalalised

Selts vampiirhaarmelised (Vampyromorphida)

Selts kaheksahaarmelised (Octopoda)


Peajalgsete keha jaotub pea- ja kereosaks. Suu ümber paiknevad iminappadega varustatud pikad kombitsad. Liikumiseks paiskavad peajalgsed mantliõõnde imetud vee läbi lehtri välja. Neil on suhteliselt kõige suuremad silmad loomariigis, millega nad näevad väga hästi. Maitset tunnevad nad kombitsatega. Toituvad peamiselt kaladest. Peajalgseil on tumedat pigmenti tootev tindinääre, mille juha avaneb tagasoolde. Veri sisaldab vaseühendeid, mistõttu värvub õhu käes siniseks. Hingamiselunditeks on üks paar mantliõõnes paiknevad lõpuseid. Veri sisaldab vaseühendeid, mistõttu värvub õhu käes siniseks. Hingamiselunditeks on üks paar mantliõõnes paiknevad lõpuseid.

Elavad kõikides ookeanides kõikidel sügavustel, kuid enamus liike eelistab viibida rannalähedastel aladel merede põhjas. Elavad üksnes soolases vees. Pikkus mõnest sentimeetrist kuni 16,5-18 meetrini (mõned kalmaarililiigid, mõõdetud koos sirgestatud haarmetega).

Märts 2018

Vaata lisaks:

Kaheksahaarmelised (Octopoda)
Kalale.ee KIK