Veetaimed ehk hüdrofüüdid

Veetaimed ehk hüdrofüüdid, eluks veekeskkonnas kohastunud taimed. Veetaimede seas on alamaid taimi (nt vetikad) ja kõrgemaid taimi.

Veetaimedel on rida iseloomulikke omadusi: õhulõhed võivad olla nii lehe üla- kui alaküljel; varred on suhteliselt nõrgad, märkimisväärse tugikoeta, võib esineda ujulehti (nt kollane vesikupp; suhteliselt väikesed juured; spetsiifilised juured hapniku hankimiseks; veesisesed lehed erinevad ujulehtedest ja veest välja ulatuvatest lehtedest (nt harilik vesitäht) jm.

Veetaimede üldine jaotus

Veetaimede liigitusviise on palju, Eesti oludes on üks kasutatavamaid Aime Mäemetsa (1985) liigitus, mis lähtub taimede ökoloogiast ja kasvuvormist:

1. ujutaimed ehk lemniidid

2. veesisesed taimed (ka submerssed taimed, sukeltaimed)

2A. põhjataimed

a) isoetiidid (tuttidena või madala vaibana veekogu põhjas juurdunud)

b) samblad

c) mändvetikad

2B. elodeiidid

2C. nõrgalt juurdunud ehk tseratofülliidid

    3. ujulehtedega (ujulehised) taimed ehk nümfeiidid

    4. kaldaveetaimed ehk helofüüdid


On ka amfiibseid taimi, nt ristlemmel (Lemna trisulca), kes võivad sõltuvalt tingimustest kasvuvormi muuta.
Märts 2018

Vaata lisaks:

Mikrofüüdid
Makrofüüdid ehk suurtaimed
Mäemets Aime
Helofüüdid ehk kaldaveetaimed
Kalale.ee KIK