Haiuimesupp

Haiuimesupp, roog Hiina toidukultuurist. Hiinas oli selle supi söömine eriti kõrge sotsiaalse staatuse märgiks, supi pakkumine külalistele või äripartneritele aga eriliseks austusavalduseks. Varasemad kirjapanekud haiuimesupist pärinevad Mingide dünastia ajast (1368-1644) ja suppi loeti kuuluvaks kaheksa parima mereroa hulka. Sajandeid oli haiuimesupp üksnes väheste Hiina ülikute või rikkurite toiduks, kuid 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses levis elatustaseme kasvades selle supi söömine märksa laiemalt.

Supp valmistatakse kas värsketest, külmutatud või kuivatatud haiuimedest. Kasutatatakse erinevate hailiikide selja-, rinna- ja sabauimi (enamasti vaid sabauime alumist “hõlma“), kusjuures osasid hailiike peetakse sobivamateks. Uimedelt eemaldatakse nahk ja enne keetmist uimed tükeldatakse kas peenemalt või jämedamalt – hinnatumaks peetakse suuremate uimetükkidega suppi. Uimed keedetakse, kusjuures keetmiseks võidakse kasutada ka nt kanaleent. Uimede endi maitse on neutraalne, seda on iseloomustatud ka kui maitse puudumist, ja supile antakse lõppmaitse hoopiski supilisandite või maitseainetega. Supi eripäraks on uimetükkide tekstuur ja toidukriitikud on ütelnud, et haiuimesupi puhul süüaksegi eeskätt tekstuuri. See on tugev, sitke, ent vahel ka sültjas.

Tänapäeval võib haiuimesupi portsjon maksta 5 dollarist kuni 2000 dollarini, olenevalt kasutatud hailiigi haruldusest ja restorani hinnaklassist. Usutakse, et haiumesupp tõstab toonust, suurendab inimese chi-d, hoiab naha sileda, aitab vähkhaiguste vastu jne. Haiuimesupi populaarsus on peamisi põhjuseid maailma haivarude kiirele kahanemisele.


Veebruar 2018
Kalale.ee KIK