Haug - legendaarsed suurhaugid

Saksa-Rooma keiser Friedrich II Hohenstaufen olevat püüdnud Saksamaal Böckingi järvest ja siis sinna tagasi lasknud koos talle ümber kaela kinnitatud messingist (mõningates kirjeldustes kullast) võruga, millel oli kreeka keeles tekst “Ma olen kala, kelle siia järve on pannud 5-ndal oktoobril 1230-ndal aastal Frideric, teise nimega Maailma Valitseja.”Haug olla samast järvest püütud kinni 267 aastat hiljem, aastal 1497, ja tema pikkus oli tänapäevastes mõõtühikutes 570 cm, kaal aga 140 kg. Haugi selgroog anti säilitamiseks Mannheimi linna katedraalile. 19. sajandi alguses võttis loo tõepärasust uurida saksa loodusteadlane Lorenz Oken, kes tuvastas dokumentide põhjal, et 1230-ndal aastal viibis Frederick II hoopiski Itaalias, hiidhaugi selgroogu uurides tegi aga kindlaks, et see on võltsing, mis on kokku pandud mitme erineva haugi luudest.

Venemaal olla 1794. aastal tabatud Moskva lähedal asuvate Tsaritsõni tiikide puhastamisel haug, kelle lõpusekaane küljes olnud rõngas kirjaga “Посадил царь Борис Фёдорович” (Istutas tsaar Boriss Fjodorovitš). Kuivõrd Boriss Fjodorovitš Godunov oli troonil 1598-1605, olnuks haugi vanuseks 189-196 aastat. Mingeid füüsilisi tõendeid pole säilinud ja asi on enamgi kui kahtlane.

Legende ülisuurtest haugidest on maailmas küllaga, tegelike rekordkalade osas aga puudub lõplik selgus. Mida lähemale tänapäevale, seda väiksemaks, kuid ka usaldusväärsemaks muutuvad numbrid. Iirimaalt olla 19. sajandi lõpus püütud võrguga 173-175 cm pikkune haug, kes kaalus 41-42 kg, Doonaust 1925. aastal 47 kg raskune ja umbes 50 aasta vanune haug. 1983. a püüti Saksamaal vanast kivimurrust 31 kg massiga ja 147 cm pikkune purikas.

24. märtsil 2012. a Saadjärvel kalapüügivõistluse “Tinakala” ajal haaras haug särjega söödastatud unda, mille oli püügile pannud tollal 11-aastase Nikita Smirnov. Kuna haug ei mahtunud jääaugust läbi, tulid kogenud kalamehed tulid Nikitale appi ning jää peale toodi emane haug, kes oli 124,5 cm pikk ja kaalus 16,21 kg.

Veebruar 2018
Kalale.ee KIK