Krevetid toiduna

Eestis turustatakse enamasti krevette, mis on keedetud ja külmutatud, vähesemal määral keetmata külmutatud krevette.

Krevettide esmane töötlemine toimub merel. Kohe pärast püüdmist krevetid keedetakse, maitsestatakse soolaga (lõplik soolasisaldus 1,5 – 2%) ja külmutatakse. Kaldal krevetid pakitakse ja saadetakse müüki. Koorimata krevetid lähevad teele nö otse, kooritud krevetid aga kaetakse enamasti õhukese jääkoorikuga (glasuuritakse). See kaitseb krevetiliha kuivamise eest, kuna vee aeglane aurustumine leiab aset ka läbikülmutatud toodete puhul. Pikemaks säilitamiseks kasutatakse kahekordset glasuurimist, mis lisab krevettide kaalule umbes 20%. Krevette ümbritseva jää osakaal peab kaubandusreeglite põhjal olema kirjas krevetipakendi etiketil. Nii nagu glasuurituna müüdavate kalafileede puhul, võib ka külmutatud krevettide juures ette tulla, et tootja on “kogemata” neid glasuurinud nii põhjalikult, et sulamisel pole kaalukadu 20%, vaid neist läheb sulaveena kaotsi 50% või enamgi.

Krevette tuleks sulatada aeglaselt jahekapis umbes 3 °C juures. Kiirkorras võib neid sulatada soojas vees koos pakendiga (enamasti on nad vaakumpakendis) ning seejärel nõrutada.

Krevettide koorimisel jääb väikeste krevettide puhul krevetilihana alles 30-35% nende algsest kaalust, hiidkrevettide puhul umbes 50%. Koorimiseks peavad krevetid olema juba sulanud või poolsulanud. Koorimine on aeganõudev näputöö, mille tegemisel võib abi olla ka pisikesest noast või väikestest kääridest. Krevettidel murtakse/lõigatakse ära pea ja rindmik, eemaldatakse koorik ning jalad; söömiseks jääb vaid hele keha- ja sabaliha. Hiidkrevettidel jäetakse vahel külge ka kitiinist sabaots – sellest kinni hoides on praetud/grillitud hiidkrevette mugav süüa. Suurematel krevettidel eemaldatakse tavaliselt ka tume sool, mis tuleb tõmmates ära – kui ei tule, peab noaotsaga kaasa aitama.

Krevetid ei kuulu Eestis argipäevaste toitude hulka, kuna on võrdlemisi kallid. Restoranides tavaliselt põhitoitudeks, vaid eelroogadeks. Sagedamini kasutatakse krevette ühe koostisosana suppides, salatites ja ka põhiroogades. Koorimata krevette pakutakse vahel suupistena õlle- või veinilauale, kus nende koorimise ja suhupistmisega veedetakse pigem aega kui täidetakse kõhtu.

 Pastaroog hiidkrevettidega

Krevettide kuumutamisel (keetmisel, praadimisel, grillimisel) tuleb silmas pidada, et krevetiliha on kuumuse suhtes väga tundlik ja muutub kergesti tuimaks ning kummiseks. Kui kasutame tooreid krevette, ei tohiks neid keeta üle 5 minuti. Keedetud krevette lisatakse suppidele kõige viimasena siis, kui supp on juba valmis ja tegelikult neid enam ei keedetagi. Ka praadimis- või grillimisaeg oleneb sellest, kas tegemist on keedetud või keetmata krevettidega, kuid mõlemal juhul tuleb olla kuumutamisega väga ettevaatlik.

Krevette/garneele turustatakse ja serveeritakse vahel ka scampinime all. Põhja-Ameerikas on see tavapärane, Euroopas aga vastuolus kaubanduseeskirjadega, kuivõrd siin mõistetakse scampina krevettidest kallimate norra salehomaaride sabasid.

Jaanuar 2018  

Vaata lisaks:

Krevetisalatid
Krevetid võikaane all
Krevetisupid
Krevetipallid
Purjus krevetid
Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
Tantsivad krevetid
Krevetipasta
Krevetikrõpsud
Krevetid (kuivatatud)
Valgejalg-krevett (Litopenaeus vannamei)
Tiigerkrevett (Penaeus monodon)
Krevetilised (Caridea)
Kalale.ee KIK