Kuukala (Mola mola)

Kuukala (Mola mola), kalaliik kuukalaliste (Molidae) sugukonnast. Ingliseocen sunfish; prantsuse poisson lune; saksa Mondfisch; hispaania pez luna; jaapani manbô; maoori raataahuihui; norra klumpfisk; soome möhkäkala; vene луна-рыба.Troopilistes ja parasvöötme vetes, sh ka Euroopa meredes. Hoovuste abil on kuukalu jõudnud koguni Murmani rannikule, samuti Läänemere lääneossa.

Suurima kehamassiga luukala: kala keskmiseks pikkuseks on 1,8 m, ametlikult fikseeritud maksimumpikkuseks on 333 cm ja suurimaks kaaluks 2,3 tonni (FishBase). Tegelikkuses on tabatud veelgi suuremaid isendeid, nt püüti kunagi Atlandi ookeni rannikul New Hampshire'is 5,5 m pikkune kuukala, kelle mass jäi määramata.

Kuukala külgedelt kokkusurutud keha sarnaneb kettaga – teadusnimi Molatähendab ladina keeles veskikivi. Kala keha katab erakordselt paks nahk (kuni 7,3 cm), mis on kaetud luukühmudega. Väidetavalt ei suuda seda nahka läbistada ka püssikuul, kuid naha pinnal elutseb mitmeid parasiite. Nendest parasiitidest toituvad mõned nn sanitarkalad, ent ka merelinnud ajal, kui kuukala on merepinnal külili.


Kuukala eluviis ei ole veel lõpuni selge. Enamasti on teda kohatud siis, kui ta lamab külili merepinnal, ent on ka oletusi, et niimoodi käituvad üksnes haiged või surevad kuukalad. Nüüdseks on teada, et suure osa oma ajast veedavad kuukalad ka sügavamates veekihtides (üle 200 m). Kuukalad liiguvad meredel peamiselt hoovuste abil ning on kehvapoolsed ujujad, siiski võivad nad ise läbida päeva jooksul kuni 26 km. Lõuna-Aafrika ranniku mõnedes paikades on kuukala kohtamine kaluritele halb märk ja nad pöörduvad tagasi sadamatesse. See võib olla seotud sellega, et ranna lähedale satub seal kuukala hoovustega niisuguste ilmaolude puhul, mis eelnevad lähenevale tormile.


Kuukalade peamiseks toiduks on plankton, erinevad meduusid, koorikloomad, väikesed kalmaarid, kalamaimud ning angerjavastsed. Noored kuukalad ise on toiduks tuunidele, mõõkvaaladele ja merilõvidele.

Võrkudesse satub kuukala tavaliselt kaaskalana mõõkkalade püügil, kusjuures teda võib olla võrgus üsna rohkelt: Vahemeres väidetavalt koguni 70-90% saagist.

Mürgisuse kohta on andmed vastuolulised: osa allikaid väidab, et kala mõned elundid sisaldavad tetrodotoksiini, teised allikad, et kala on ohutu. Euroopas on kauplemine kuukalaga keelatud (nagu teistegi kerakalalistega). Aasias, eeskätt Jaapanis ja Taiwanil, kasutatakse kuukala ka toiduna, kusjuures söödavaks peetakse kõiki tema kehaosi, sealhulgas ka nahka. Samuti leiavad kuukala kehaosad kasutamist idamaises meditsiinis.


01.04.1910 Põhja-Ameerika idarannikult Santa Catalina saare juurest püütud kuukala, kes kaalus hinnanguliselt 3500 naela. 

Jaanuar 2018

Vaata lisaks:

Kuukalalased (Molidae)
Kalale.ee KIK