Kerakalalised (Tetraodontiformes)

Kerakalalised (Tetraodontiformes), luukalade selts, vahel käsitletud ka ahvenaliste seltsi alamseltsina. Saksa Kugelfischverwandte; soome jäykkäleukakalat; vene скалозубообразные, четырёхзубообразные jm. Seltsi kuulub 10 sugukonda ja umbes 433 (mõnes käsitluses 349) kalaliiki. Enamus neist on äärmiselt eripärase kehakujuga, sarnanedes ketta, kohvri või keraga. Kerakalalised elavad peamiselt soojades rannavetes. Nad on kehvapoolsed ujujad, nende keha pole painduv, vaid jäik ning ujumine toimub üksnes uimede jõul. Suu on neil väike ja sarnaneb mõneti tugeva nokaga. Peamiselt on nad lihatoidulised või kõigesööjad. Mõned liigid toituvad korallidest, pügades oma võimsate hammastega korallide harusid ning on osalised troopiliste saarte randades asuva korall-liiva tekkes. Kerakalaliste seas on rohkelt mürgiseid kalaliike, kelledest mõningaid kasutatakse ikkagi toiduks.

Sugukonnad: 

arakaanlased (Aracanidae, 12 liiki); 

ogaselglased (Balistidae, umbes 42 liiki); 

siilkalalased (Diodontidae, umbes 18 liiki); 

kuukalalased (Molidae, 5 liiki); 

ainuogalased (Monacanthidae, umbes102 liiki); 

kohverkalalased (Ostraciidae, umbes 23 liiki);

kerakalalased (Tetraodontidae, umbes 199 liiki); 

kolmogalased (Triacanthidae, 7 liiki); 

astelkalalased (Triacanthodidae, umbes 23 liiki); 

Triodontidae (eestikeelse nimeta)1 liik – Triodon macropterus (inglise threetooth puffer). 

Jaanuar 2018

Vaata lisaks:

Kerakalalased (Tetraodontidae)
Kolmogalased (Triacanthidae)
Kuukalalased (Molidae)
Siilkalalased (Diodontidae)
Ogaselglased (Balistidae)
Kohverkalalased (Ostraciidae)
Astelkalalased (Triacanthodidae)
Ainuogalased (Monacanthidae)
Arakaanlased (Aracanidae)
Kalale.ee KIK