Delta

Delta, jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Delta tekib liiva, savi jms settimisel aeglasema vooluga jõelõigul, milleks on tavaliselt jõesuue. Setete kuhjumisel muutuvad nad takistuseks ning jõgi otsib uue tee, setteist moodustuvad aga saared ja poolsaared. Delta kuju mõjutavad lained ja looded. Lained uhvad setteid jõesuuetest laiali ja moodustavad rannavalle. Tugeva lainetuse korral võivad rannavallid ummistada kõik suudmed peale ühe. Delta võib esineda ka siis, kui jõgi hargneb suudme lähedal ja harud ühinevad taas enne rannavallist läbimurdmist, nt Guadalquiviri jõe delta. Ka looded mõjutavad deltat: mõõnaga jõest välja voolav merevesi uuristab lehtrikujuliselt laieneva suudme ja uhub setted avamerele, tõusuga ujutab meri jõekaldad üle ning kannab setteid jõesängist välja.

Delta võib moodustuda ka sisemaal. Näiteks Okavango ja Bartangi jõgi moodustavad delta, aga harujõed ei suubu kuhugi, vaid kaovad hoopis kõrbeliiva. Nigeri jõel on keskjooksul sisedelta, aga allavoolu harud ühinevad taas. Sisemaa deltasid ei nimetata siiski alati deltaks.

Amazonase delta

Termin "delta" on pärit Herodotoselt, kes märkas Niiluse delta sarnasust kreeka tähe Δ-ga. Delta kuju ei pea aga alati kolmnurka meenutama, nt Mississippi delta on nn linnujala-tüüpi. See on tüüpiline väga seteterikkale jõele: jõesetted moodustavad pikki poolsaari, mille vahele jäävad lahed.

Deltade läheduses elab tihti palju inimesi, põhjuseks viljakas muld. Paljud suured linnad, nt Aleksandria, Kolkata, Rotterdam, Shanghai, Marseille ja New Orleans, on tekkinud suurte jõgede suudmealale. Maailma suurim delta on Brahmaputra ja Gangese suudmealal. Eesti suurimad deltad on Kasari jõel ja Emajõel.

Jaanuar 2018

Vaata lisaks:

Estuaar (lehtersuue)
Kalale.ee KIK