Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
3. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
4. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
5. Abakala (Ballerus ballerus)
6. Abiogenees
7. Adamson Amandus
8. aer
9. aerjalalised (kopepoodid)
10. Ahing (västar; angerjaahing)
11. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
12. Ahtuba
13. Ahven (Perca fluviatilis)
14. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
15. Aiauss
16. ainupõlvsed
17. Akuraid (Narcine)
18. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
19. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
20. albatrossid
21. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
22. Allveevahimees
23. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
24. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
25. Amudarja
26. Amuur
27. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
28. Anemomeeter
29. Angerja oja (Angerja jõgi)
30. Angerjaõngejada
31. Angerjas (Anguilla anguilla)
32. Angerjas (pärimus)
33. Angerjas jaapani köögis
34. Angerjasöömise ajaloost
35. Angerjaõngejada
36. Angersägad (Clarias)
37. Angulas
38. Anisakiaas (anisakidoos)
39. Anisakiidid (Anisakidae)
40. Anne kanal
41. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
42. Anšoovislased (Engraulidae)
43. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
44. Antagonism
45. Araabia meri
46. Arapaima
47. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
48. Arteesia vesi
49. Astelraid (Dasyatis)
50. Astelraid 2 (Bathytoshia)
51. Astelraid 3 (Hemitrygon),
52. Astelraid 6 (Fontitrygon)
53. Atla jõgi
54. Atla laht
55. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
56. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
57. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
58. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
59. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
60. Atlandiraid (Atlantoraja)
61. atraktant (atrahent)
62. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
63. Baikal
64. Balzer
65. Barramundi
66. Bass
67. Bellingshausen
68. Beluuga (Huso huso)
69. Bentaal
70. Bentos
71. Bete
72. Bete Krokodil
73. Biofilter
74. Bioturbatsioon
75. Birdeye
76. Birjussa
77. bissa
78. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
79. Botvinja
80. Brahmaputra
81. Briis
82. Buran (mootorsaan)
83. Canvey saare elukas
84. Castingu MM
85. Chessie (veekrüptiid USAs)
86. Cooki saared
87. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
88. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
89. Creme
90. D.A.M.
91. Daing
92. Dirhami laht
93. Donburi
94. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
95. Ebabootsiad (Parabotia)
96. Ebisu (jaapani kalajumal)
97. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
98. Eesti jõgede loend
99. Eesti järved
100. Eesti järvede loend
101. Eesti Kalur
102. Eesti lahed (tähestikuline loend)
103. Eesti Merekool
104. EFTTA
105. Elango, Julius
106. Emajõe Lodjaselts
107. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
108. Emakala (Zoarces viviparus)
109. End, Albert Arvo
110. Endla järvestik
111. Erikson, Juhan (kalatööstur)
112. Erinarkid (Heteronarce)
113. Erm Vaike
114. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
115. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
116. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
117. Fenkol (apteegitill)
118. Flambeau
119. Fotofoor
120. Friteerimine
121. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
122. Garum ja liquamen
123. Gupi (Poecilia reticulata)
124. Haamerhai (Eusphyra blochii)
125. Haid kulinaarias
126. Hailiha nimekujud
127. Hakk-kala
128. Hallhaid (Carcharhinus)
129. Hammassärg (Rutilus frisii)
130. Harilaid
131. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
132. Harilik meriangerjas (Conger conger)
133. Harilik merilohe (Trachinus draco)
134. Harilik mullauss (maauss)
135. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
136. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
137. Harilik taimen (Hucho taimen)
138. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
139. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
140. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
141. Harju alamvesikond
142. Hauapüük
143. Haug püügikalana
144. Haug toidukalana
145. Haugasraid (Aetobatus)
146. Heeringalised (Clupeiformes)
147. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
148. Heeringlased (Clupeidae)
149. Heik (Hake) kalanimedes
150. Heintz Karl
151. Heleraid (Leucoraja)
152. Hensen, Victor
153. Hi-Lo
154. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
155. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
156. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
157. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
158. Hobulaiuskraadid
159. Hollandi kaste
160. Homaarlased (Nephropidae)
161. Hulkharjasussid (Polychaeta)
162. Hõbekoger (Carassius gibelio)
163. Hõimkond
164. Hämarhaid (Scymnodalatias)
165. Hülgepüük
166. Iilastuli
167. Imiussid (Trematoda)
168. Indo-Vaikne ookeaniala
169. Invincible (Nilsu)
170. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
171. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
172. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
173. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
174. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
175. Jahumardika vastne (jahuuss)
176. Johannes Vares
177. Jussi järved
178. Juust õngesöödana
179. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
180. Jõehallhaid (Glyphis)
181. Jõemõisa-Kaiu järvestik
182. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
183. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
184. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
185. Jämesabaraid (Urolophus)
186. Järveelustik ehk limnobios
187. Järvekoletised
188. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
189. Jäseraid (Cruriraja)
190. Jääpüük
191. Jäärauad
192. Kaanid (Hirudinea)
193. Kaarmise järv (Karmise järv)
194. Kaaviari ajaloost
195. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
196. Kahvamine
197. kalade loend H-K
198. kalade loend L-O
199. kalade loend P-T
200. kalade loend U-Ü
201. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
202. Kalakaste
203. Kalakasvatus
204. Kalakasvatus Eestis
205. Kalamüüdid ja müütilised kalad
206. Kalandus
207. Kalanduskoda
208. Kalaparv
209. Kalurite loitse ja ütlusi
210. Kaluuga (Huso dauricus)
211. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
212. Karelestad (Hippoglossoides)
213. Kartul
214. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
215. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
216. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
217. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
218. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
219. Katsuobushi
220. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
221. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
222. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
223. Kidata konks
224. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
225. Kiinide vastsed
226. Kiisk (pärimus)
227. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
228. Kilu nimelugu
229. Kinnine haspelrull
230. Kinnise rulli ehitus
231. Kirptirgu sidumise sõlm 1
232. kiviahvenlased (Serranidae)
233. Koerhaid (Scyliorhinus)
234. Koerhailased (Scyliorhinidae)
235. Koger (Carassius carassius)
236. Kogred (Carassius)
237. Koibraid (Sinobatis)
238. konks (õngekonks)
239. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
240. Koonhaid (Rhizoprionodon)
241. Koorküla järvestik
242. Kopskalad (Dipnoi)
243. Kosmoidsoomus
244. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
245. Kuivatamine/vinnutamine
246. Kuldkala (Carassius auratus)
247. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
248. Kura säär
249. Kuremaa järv (Kurema järv)
250. Kussie (jaapani järvekoletis)
251. Kuusamon Uistin Oy
252. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
253. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
254. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
255. Kärbsed õngesöödana
256. Kärbsenukk (kärbsekookon)
257. Kärbsetõugud meditsiinis
258. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
259. Kärphaid (Mustelus)
260. Kärsshingud (Acantopsis)
261. Käsiõng
262. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
263. Lahtise rulli ehitus
264. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
265. Lahtise rulli vänt
266. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
267. Lakerda (türgipärane soolakala)
268. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
269. Landilugu: dr Heintz
270. Landilugu: Kuusamo puukala
271. Landilugu: Nilsu
272. Lasa järv [Koorküla järvestik]
273. Lasnhaid (Scoliodon)
274. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
275. Leevi jõgi
276. Leivast õngesöödad
277. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
278. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
279. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
280. Lestad (Platichthys)
281. Libekala
282. Liblikate röövikud
283. Liblikraid (Gymnura)
284. Liftahvenad (Helicolenus)
285. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
286. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
287. Linajärv (Jussi Linajärv)
288. Linask (Tinca tinca)
289. Linné, Karl
290. Linnuroni (Ligula intestinalis)
291. Lintsabalased (Trichiuridae)
292. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
293. Logardraid 3 (Pseudobatos)
294. Logardrailased (Rhinobatidae)
295. Lonthülged (Mirounga)
296. Loobu jõgi
297. Lophius budegassa (must merikurat)
298. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
299. Luts (Lota lota)
300. Lõunaraid (Zearaja)
301. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
302. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
303. Läänesaarte alamvesikond
304. maailma jõed (loend)
305. Maggot
306. Majak (kolhoos)
307. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
308. Man
309. Mannasöödad
310. Maskraid (Neotrygon)
311. meduus
312. Merehaigus
313. Merekoletised
314. Meremeeste uskumused
315. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
316. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
317. Merikeellased (Soleidae)
318. Merikogerlased (Sparidae)
319. Merikoha (Sander marinus)
320. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
321. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
322. Meriluts (Brosme brosme)
323. Merineitsi
324. Meripuugid (Scorpaena)
325. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
326. Merisutt (Petromyzon marinus)
327. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
328. Merluusid (Merluccius)
329. Metsprussakas
330. Miiu
331. Moiva (Mallotus villosus)
332. Mokkparrakad (Labeobarbus)
333. Morilased (Moridae)
334. muda
335. Mudaelustik ehk pelon
336. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
337. Mussie (järvekoletis Kanadas)
338. Mussoon
339. Must marliin (Istiompax indica)
340. Mustatäpitõbi
341. Musthaid (Apristurus)
342. Mustjõe alamvesikond
343. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
344. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
345. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
346. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
347. Mõrrapüük
348. Mõõkkala (Xiphias gladius)
349. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
350. Määr, Aleksander
351. Mölder, August
352. Müütilised veeolendid
353. Naaskelraid (Pastinachus)
354. Nahknark (Crassinarke dormitor)
355. Naissaar
356. Narva veehoidla
357. Nasv
358. Navaaga (Eleginus nawaga)
359. Nelikant-kaldauss
360. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
361. Niituimlutslased (Physidae)
362. Nirkhailased (Hemigaleidae)
363. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
364. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
365. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
366. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
367. Nugishaid (Triakis)
368. Nuutraid (Himantura)
369. Näkk (eesti)
370. Oad, Jaan
371. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
372. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
373. Ogahaid (Squalus)
374. Ogasilmad (Pangio)
375. Ojamaa (Gotland)
376. Okasturilased (Notacanthidae)
377. Okishaid (Centroscyllium)
378. ondatra (piisamrott, biisamrott)
379. Osmussaar
380. Pakssabaraid (Trygonoptera)
381. paneerimine
382. Paunküla veehoidla
383. Peen kõduuss
384. Peipsi alamvesikond
385. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
386. Pettai, Elmar Voldemar
387. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
388. Pigo (Rutilus pigus)
389. Pihklased (Myxini)
390. Pihtla kalakasvandus
391. Piikraid (Urobatis)
392. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
393. Piimjas soouss
394. Piiskopikala (bishop fish)
395. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
396. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
397. Pimenarkid (Typhlonarke)
398. Poi
399. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
400. Polaarhaid (Somniosus)
401. Poola uss
402. Prespa forell (Salmo peristericus)
403. Prussakas ja tarakan
404. Psammon
405. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
406. Punane vihmauss (pool-ööuss)
407. Purikalalased (Istiophoridae)
408. Purjus krevetid
409. Puukala (Kuusamo puukala)
410. Põhjavee-elustik
411. Põishüljes (Cystophora cristata)
412. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
413. Põlula Kalakasvatuskeskus
414. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
415. Pärimus: Kaussjärv
416. Pärimus: Lutsu järv
417. Pärimus: Otepää Pühajärv
418. Pärimus: Raudjärve kullapütt
419. Pärimus: Uhtjärv
420. Pärimus: Verijärv
421. Pärnu alamvesikond
422. Pärnu Kalakombinaat
423. Pärnu kalanduskool
424. Rabakonn
425. Raid (Raja)
426. Rakfisk ehk norra hapukala
427. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
428. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
429. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
430. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
431. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
432. Reobiont
433. Riffhai (Triaenodon obesus)
434. Rihmsabaraid (Taeniura)
435. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
436. Riikoja Heinrich
437. Ristkok, Jüri
438. Robalod (Centropomus)
439. Roheline mullauss
440. Rohukonn
441. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
442. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
443. Rombkalad (Bothus)
444. Rombkalalased (Bothidae)
445. Roosa mullauss
446. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
447. Russalka
448. Rõbak Baltiki
449. Rõuge järvestik
450. Räimeõng
451. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
452. Saadjärv (Saadrejärv)
453. Saaghailised (Pristiophoriformes)
454. Saagsabahaid (Galeus)
455. Sagrits, Richard
456. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
457. Sammet, Jaak
458. Sannakji
459. Sardiin (Sardina pilchardus)
460. Sardiinid
461. Sardinellid (Sardinella)
462. Saunja laht
463. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
464. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
465. Sidrunhaid (Negaprion)
466. Siiad (Coregonus)
467. Siig - huvipüük Eestis
468. Siig spordikalana Skandinaavias
469. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
470. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
471. Sinakas soouss
472. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
473. siugkonnalised (apoodid)
474. Soomuskuked (Lepidotrigla)
475. Soomuslest (Limanda limanda)
476. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
477. Sovetskaja Rodina (laev)
478. Spinningisti kaksteist käsku
479. Staratel
480. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
481. Stroganina
482. Sump (kumm, pandur, märss)
483. Sumplaev
484. Susski, Vladimir
485. Suue
486. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
487. Suur mullauss
488. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
489. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
490. Suurallikas
491. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
492. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
493. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
494. Sõnnikuuss
495. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
496. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
497. Südvester
498. Sünkraid (Amblyraja)
499. Süvahaid (Centroscymnus)
500. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
501. Süvaraid (Bathyraja)
502. Šelfihaid (Halaelurus)
503. Zoobentos
504. Taaliku sadam
505. Tabadusekepp
506. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
507. Tainas angerjapüügiks
508. Tallinna Kalakombinaat
509. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
510. Tallinna Merekolledž
511. Tamm, Friedrich
512. Tamula järv (Tamla järv)
513. Tatrakakud
514. Temera (Temera hardwickii)
515. Tempura
516. Tiit Hunt. Eesti kalad
517. Tintlased (Osmeridae)
518. Tippviidikad (Alburnoides)
519. Tobiased (Ammodytes)
520. Tooder
521. Traaler
522. Traalnoot
523. Traalpüük
524. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
525. Triivpüük
526. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
527. Trullinglased (Nemacheilidae)
528. Trullingud (Barbatula)
529. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
530. Tuletorn
531. Tume vihmauss
532. Tumehaid (Etmopterus)
533. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
534. Tursad (Gadus)
535. Tursamaks
536. Tursamaksa konserveerimine
537. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
538. Tuul
539. tuulekala (pärimus)
540. Tuur
541. Tuurlased (Acipenseridae)
542. Tõugjärv (Küünjärv)
543. Tõugussaare raba laugas
544. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
545. Tääkraid (Urotrygon)
546. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
547. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
548. Ukraina (baaslaev)
549. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
550. Unadon
551. Und
552. Undiin
553. Urbukse järv (Urbuse järv)
554. Ussikonks (säärekidadega konks)
555. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
556. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
557. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
558. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
559. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
560. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
561. Valgeninahai (Nasolamia velox)
562. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
563. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
564. Vasarhaid (Sphyrna)
565. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
566. Vastne
567. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
568. vesikond
569. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
570. Vihmauslased (Lumbricidae)
571. Vihmauss (liigid)
572. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
573. Viitina kuurits
574. Vimb (Vimba vimba)
575. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
576. Vinkelhaid (Oxynotus)
577. Vinnutatud räimed
578. Viru alamvesikond
579. Viuraid (Aetomylaeus)
580. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
581. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
582. Võldas (Cottus gobio)
583. Võrtsjärve alamvesikond
584. Väheharjasussid
585. Vähilaadsed
586. väike meriahven (Sebastes viviparus)
587. Väike ogahai (Squalus blainville)
588. Väike saagrai (Pristis clavata)
589. väike tobias (nigli, väiketobias)
590. Väikeraid (Rajella)
591. Väikesuulest (Microstomus kitt)
592. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
593. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
594. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
595. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
596. Õlikook
597. Õngekonksu ajaloost
598. Õngitsemine+
599. Õnne lõhe
600. Äntu järved
601. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
602. Ülemiste järv
603. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
604. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Kärphaid (Mustelus)

Kärphaid (Mustelus), kalade perekond nugishailaste (Triakidae) sugukonnast. Inglise smooth-hounds; prantsuse emissolles; vene обыкновенные куньи акулы. Suhteliselt väikesed haid. Hambad on tömbid, neid võib suus olla mitu rida. Elavad Atlandis, Vaikses ja India ookeanis.

Perekonda kuulub 28 liiki (2019, FishBase):


Mustelus albipinnis Castro-Aguirre, Antuna-Mendiola, González-Acosta, de, la & Cruz-Agüero, 2005 (White-margin fin houndshark) – valgeuim-kärphai. Vaikse ookeani idaosas Kalifornia lahes. Mereveeline, demersaalne, 30-281 m sügavusel. Pikkus kuni 118 cm. Keha sale, tume, pruunikashall. Elussünnitaja, 3-23 järglast. Kohalik väljapüük. Seisund: määramata.


Valgeuim-kärphai

 

Mustelus antarcticus Günther, 1870 (Gummy shark) – lõuna-kärphai. Endeemne liik Lõuna-Austraalia rannikuvetes. Mereveeline, demersaalne, okeanodroomne, 0-350 m sügavusel. Pikkus kuni 175 cm, suurim registreeritud mass 30,8 kg ja eluiga 16 a. Lühike pea, peenike ja sale keha. Hall või hallikaspruun. Emane isasest suurem. Toitub peajalgsetest, vähilaadsetest ja luukaladest. Elussünnitaja, 1-38 järglast. Inimestele ohtlik ei ole. Kaubanduslik väljapüük, liha kasutatakse toiduks. Ülepüügi tõttu arvukus kahanes, kuid 2000. a kehtestati püügilimiidid, mis on arvukuse taastanud. Liik ei ole ohustatud.


Lõuna-kärphai

 

Mustelus asterias Cloquet, 1819 (Starry smooth-hound) – tähnik-kärphai. Laia levialaga, kuid võrdlemisi harva kohatav liik. Ida-Atlandis Briti saartest ja Põhjamerest kuni Kanaari saarteni (s.h Vahemeres ja Mauritaania vetes. Mereveeline, demersaalne, 0-350 m sügavusel. Pikkus kuni 140 cm. Lühike pea, sale keha. Ovaalsed suured silmad. Suunurkades huultel poised. Hallikal või pruunil kehal palju valgeid täppe. Toitub peamiselt ujuvatest krabidest. Ovovivipaarne, umbes 20 järglast, sünnipikkus 30 cm. Inimestele ohtlik ei ole. Kaubanduslik püük ja ka sportkalastus. Liha kasutatakse toiduks, kuid Euroopas hinnatakse seda madalalt. Seisund: ei ole ohustatud.


Tähnik-kärphai

 

Mustelus californicus Gill, 1864 (Gray smooth-hound) – kalifornia kärphai. Vaikse ookeani idaosas Põhja-Kalifornia vetest kuni Kalifornia laheni. Mereveeline, demersaalne, 0-200 m sügavusel. Pikkus kuni 124 (160) cm. Lühike ja kitsas pea, üsna sale keha. Väikesed ovaalsed silmad. Ühtlaselt hall. Koguneb sageli parve. Toitub peamiselt vähilaadsetest, väiksemal määral ussidest ja pisikaladest. Ovoviviparne, 3-16 järglast. Kaubanduslik väljapüük, kuid liha hinnatakse madalalt. Ka sportkalastus. Seisund: ei ole ohustatud.


Kalifornia kärphai

 

Mustelus canis (Mitchill, 1815) (Dusky smooth-hound) – ameerika kärphai. Vt artiklit Ameerika kärphai

       

Mustelus dorsalis Gill, 1864 (Sharptooth smooth-hound) – kihv-kärphai. Vaikse ookeani idaosas Mehhiko lõunaosa vetest kuni Peruu veteni. Mereveeline, demersaalne, 20-200 m sügavusel. Pikkus kuni 64 cm. Pikenenud pea ja üsna sale keha. Ühtlaselt hall või hallikaspruun. Toitub peamiselt krervettidest ja teistest vähilaadsetest, Ovovivipaarne, pesakonnas üle 4 järglase, sünnipikkus 21-23 cm. Vähene kaubanduslik püügihuvi, liha kasutatakse toiduks. Seisund: määramata.


Kihv-kärphai


Mustelus fasciatus (Garman, 1913) (Striped smooth-hound) – vöödiline kärphai. Edela-Atlandis Brasiilia lõunaosa vetest Argentiina põhjaosa veteni. Mereveeline, demersaalne, 1-250 m sügavusel (enamasti 1-50 m). Pikkus kuni 150 (158) cm (tavapikkus 70 cm). Väga pikk pea ja üsna sale keha. Sabavars lühike. Ühtlaselt hall või hallikaspruun. Ovovivipaarne, pesakonnas 4 järglast. Kaubanduslik väljapüük, liha kasutatakse toiduks. Seisund: äärmiselt ohustatud.


Vöödiline kärphai

 

Mustelus griseus Pietschmann, 1908 (Spotless smooth-hound) – hall kärphai. Vaikse ookeani loodeosas Jaapani, Korea, Hiina, Taiwani ja Vietnami vetes, võib-oola ka Folipiinde vetes. Mereveeline, demersaalne, 51-300 m sügavusel. Pikkus kuni 87 (107,9) cm. Lühike pea, sale keha. Ühtlaselt hall või hallikaspruun. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Ovovivipaarne, pesakonnas 2-20 järglast. Kaubanduslik väljapüük, liha kõrgelt hinnatud. Seisund: määramata.


Hall kärphai

 

Mustelus henlei (Gill, 1863) (Brown smooth-hound) – pruun kärphai. Vaikse ookeani idaosas Põhja-Kaliforniast (USA) kuni Kalifornia laheni; Ekuadori ja Peruu vetes. Mereveeline, demersaalne, 0-281 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm. Lühike pea, pikk ninamik, üsna sale keha. Pronksjas või hall, kõht hele. Toitub peamiselt vähilaadsetest, vähemal määral peajalgsetest, hulkharjasussidest ja luukaladest. Moodustab vahel väikseid parvi. Hooajalised ränded. Ovovivipaarne, 1-10 järglast. Mõõdukas kaubanduslik väljapüük, ka sportkalastus. Seisund: liik ei ole ohustatud.


Pruun kärphai


Mustelus higmani Springer & Lowe, 1963 (Smalleye smooth-hound) – väikesilm-kärphai. Lääne-Atlandis Venetsueela põhjaosa vetest lõunasuunas kuni Brasiilia veteni. Mere- ja riimveeline, demersaalne, 1-900 m sügavusel (eelistab kuni 200 m sügavusi kinnisi lahtesid, leidub ka estuaarides). Pikkus kuni 70 cm (tavapikkus 55 cm). Pea pikk, ninamik terav, keha sale. Hall või hallikaspruun, kõht valge. Toitub peamiselt vähilaadsetest, vähem luukaladest, kalmaaridest ja meduusidest. Ovovivipaarne, 1-7 järglast. Kaubanduslik väljapüük, liha kasutatakse toiduks, kuid ei ole eriti hinnatud. Seisund: Liik ei ole ohustatud.


Väikesilm-kärphai

 

Mustelus lenticulatus Phillipps, 1932 (Spotted estuary smooth-hound) – valgetähn-kärphai. Vaikse ookeani edelaosas Kermadeci saarte ja Uus-Meremaa vetes, teated ka Lõuna-Austraalia vetest. Mereveeline, demersaalne, okeanodroomne, 0-860 m sügavusel (tavaliselt 0-400 m). Pikkus kuni 151 cm (tavapikkus 85 cm). Lühike pea, tömp ninamik, üsna sale keha. Ovaalsed silmad. Hall või hallikaspruun, seljal rohkelt heledaid täppe. Emane isasest suurem. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Ovovivipaarne, 2-37 järglast. Kaubanduslik väljapüük: Uus-Meremaa püüdis 2000-2011. a vahemikus 1225-1643 t. Liha kasutatakse inimtoiduks. Seisund: liik ei ole ohustatud.


Valgetähn-kärphai

 

Mustelus lunulatus Jordan & Gilbert, 188 (Sicklefin smooth-hound) – sirpuim-kärphai. Vaikse ookeani idaosas Lõuna-Kalifornia (USA) vetest kuni Panama veteni. Mereveeline, demersaalne, 10-144 m sügavusel (enamasti kuni 100 m). Pikkus kuni 175 cm. Lühike pea, sale keha. Pruun või hall. Toitub peamiselt vähilaadsetest, seejärel peajalgsetest ja luukaladest. Ovovivipaarne, 6-19 järglast. Mõningane kaubanduslik väljapüük. Seisund: liik ei ole ohustatud.


Sirpuim-kärphai

 

Mustelus manazo Bleeker, 1855 (Starspotted smooth-hound) – jaapani kärphai. India ookeani lääneosas Keenia vetes; Vaikse ookeani lääneosas Lõuna-Siberi (Venemaa), Jaapani, Korea, Hiina, Taiwani ja Vietnami vetes; ka Chesterfieldi saarte (Korallimeri) vetes. Mereveeline, demersaalne, 0-360 m sügavusel, eelistab liivast või mudast põhja. Pikkus kuni 220 (135) cm. Lühike pea, rühikas keha. Hall või pruun, kõht hele, seljal valged täpid. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Ovovivipaarne, 1-22 järglast. Kaubanduslik väljapüük. Liha kasutatakse inimtoiduks, hinnatud on ka maks. Ka sportkalastus. Seisund: määramata.


Jaapani kärphai


Mustelus mangalorensis Cubelio, Remya & Kurup, 2011 (Mangalore houndshark) – mangalore kärphai. Vähetuntud liik India ookeani lääneosas India vetes (2018 tabatud ka Andamani merest). Mereveeline, pelaagiline. Pikkus kuni 57,7 (77) cm. Andmed vähesed.


Mangalore kärphai

 

Mustelus mento Cope, 1877 (Speckled smooth-hound) – täpiline kärphai. Vaikse ookeani idaosas Peruu vetest Tšiili lõunaosa veteni, s.h ka Galapagose saartel ja Juan Fernandezi saartel. Mereveeline, demersaalne, 16-50 m sügavusel. Pikkus kuni 130 cm. Pea lühike, keha võrdlemisi jässakas. Hall või pruun, kõht valge, seljal valged täpid. Ovovivipaarne, 1-7 järglast. Intensiivne kaubanduslik väljapüük, liha kasutatakse inimtoiduks. Peruus on püügil kehtestatud alammõõduks 60 cm. Seisund: ohulähedane.


Täpiline kärphai


Mustelus minicanis Heemstra, 1997 (Dwarf smooth-hound) – kääbus-kärphai. Harvakohatav endeemne liik Lääne-Atlandi keskosas Lõuna-Ameerika rannikul Cape La Vela (Kolumbia) ja Rio Caribe (Venetsueela) vahel. Teadusele tuntud 9 isendi põhjal. Mereveeline, bentopelaagiline, 71-183 m sügavusel. Pikkus kuni 57,4 cm. Kaubanduslikult ei püüta. Seisund: määramata.


Kääbus-kärphai

 

Mustelus mosis Hemprich & Ehrenberg, 1899 (Arabian smooth-hound) – araabia kärphai. India ookeanis Punasest merest ja Ida-Aafrikast (s.h Pärsia laht) kuni Maldiivide, India ja Sri Lanka veteni. Mereveeline, demersaalne, kuni 400 m sügavusel. Pikkus kuni 150 cm. Pea lühike, keha rühikas. Hall või pruun, kõht hele. Toitub väikestest luukaladest, limustest ja vähilaadsetest. Ovovivipaarne, 6-10 järglast. Kaubanduslik väljapüük, ka sportkalastus. Indias ja Pakistanis kasutatakse liha toiduks. Seisund: määramata.


Araabia kärphai

 

Mustelus mustelus (Linnaeus, 1758) (Common smooth-hound) – harilik kärphai. Vt artiklit Harilik kärphai

 

Mustelus norrisi Springer, 1939 (Narrowfin smooth-hound) – ahasuim-kärphai. Lääne-Atlandis Floridast (USA) ja Mehhiko lahe põhjaosast (Mehhiko) kuni Venetsueela veteni; ka Brasiilia lõunaosa vetes. Mereveeline, demersaalne, 1-100 m sügavusel (enamasti 3-40 m). Eelöistab liivast või mudast põhja. Pikkus kuni 110 (123) cm (tavapikkus 80 cm), suurim registreeritud mass 13,8 kg. Lühike, kitsas pea, pikk keha. Pealt hall, alt hele. Vivipaarne, 4-14 järglast. Toitub peamiselt vähilaadsetest. (krabid, krevetid jm). Vähene kaubanduslik väljapüük. Püütakse ka kaldalt õngega (tonkaga). Brasiilia vetes on tuvastatud lihas kõrgenenud elavhõbedasisaldus. Seisund: määramata.


Ahasuim-kärphai

 

Mustelus palumbes Smith, 1957 (Whitespotted smooth-hound) – tuvihall kärphai. Kagu-Atlandis Namiibia vetest kuni Natali (LAV) keskosani. Mereveeline, demersaalne, 0-443 m sügavusel. Pikkus kuni 120 cm. Lühike pea, väljaveninud keha. Hall või hallikaspruun, rohkete valgete täppidega, kõht hele. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Ovovivipaarne, 3-15 järglast. Vähene kaubanduslik püük, ka sportkalastus. Seisund: määramata.


Tuvihall kärphai

 

Mustelus punctulatus Risso, 1827 (Blackspotted smooth-hound) – musttäpp-kärphai. Ida-Atlandis Vahemerest kuni Lääne-Sahara veteni. Mereveeline, demersaalne, kuni 200 m sügavusel. Pikkus kuni 190 cm (teisal 95 cm). Hallil või pruunikal kuklaosal ja seljal on väikesed tumedad täpid. Toitub peamiselt põhja-vähilaadsetest. Oletatavasti vivipaarne. Mõningane kaubanduslik väljapüük, Vahemeremaades kasutatakse toiduna. Seisund: määramata.


Musttäpp-kärphai

 

Mustelus ravidus White & Last, 2006 (Australian grey smooth-hound) – hallikas kärphai. Endeemne liik India ookeani idaosas Põhja-Austraalia vetes. Mereveeline, bentopelaagiline, 106-300 m sügavusel. Pikkus kuni 78,8 (101) cm. Ninamik terav, keha värtnataoline. Hall või pruunikas, kõht hele. Toitub peamiselt põhja-vähilaadsetest. Oletatavasti vivipaarne. Seisund: liik ei ole ohustatud.


Hallikas kärphai


Mustelus schmitti Springer, 1939 (Narrownose smooth-hound) – patagoonia kärphai. Edela-Atlandis Brasiilia lõunavetest kuni Argentiina põhjaosa veteni. Mereveeline, demersaalne, 60-195 m sügavusel. Pikkus kuni 92 (108,5) cm (tavapikkus 60 cm). Pea lühike, keha värtnakujuline. Hall pronksja tooniga, kõht hele. Toitub peamiselt põhja-vähilaadsetest. Ovovivipaarne, 2-7 järglast. Intensiivne kaubanduslik väljapüük: FAO andmetel püüdsid Argentiina ja Uruguai 2000-2011. a vahemikus 6 851 - 10 766 t. Liha kasutatakse toiduks. Liigne väljapüük on kahandanud liigi arvukust. Seisund: eriti ohustatud.


Patagoonia kärphai

 

Mustelus sinusmexicanus Heemstra, 1997 (Gulf smooth-hound) – mehhiko kärphai. Endeemne liik Lääne-Atlandi keskosas Mehhiko lahes. Mereveeline, pelaagiline, 20-250 m sügavusel (enamasti 42-91 m). Pikkus kuni 140 cm. Pea lühike, keha värtnakujuline. Pealt hall, alt hele. Toitub peamiselt põhja-vähilaadsetest, ka luukaladest. Ovovivipaarne, kuni 8 järglast. Sihipäraselt ei püüta. Seisund: määramata.


Mehhiko kärphai

 

Mustelus stevensi White & Last, 2008 (Western spotted gummy shark) – stevensi kärphai. Endeemne liik Lääne-Austraalia vetes. Mereveeline, bentopelaagiline, 121-402 m sügavusel. Pikkus kuni 103,4 cm. Võrdlemisi kõrged seljauimed. Kollakashall rohkete valgete täppidega, kõht hele. Sihipäraselt ei püüta. Seisund: liik ei ole ohustatud.


Stevensi kärphai

 

Mustelus walkeri White & Last, 2008 (Eastern spotted gummy shark) – walkeri kärphai. Endeemne liik Ida-Austraalia vetes. Mereveeline, bentopelaagiline, 52-403 m sügavusel. Pikkus kuni 111,6 cm. Võrdlemisi kõrged seljauimed. Hall rohkete valgete täppidega, kõht hele, sabauimel valge ääris. Sihipäraselt ei püüta. Seisund: määramata.


Walkeri kärphai

 

Mustelus whitneyi Chirichigno, 1973 (Humpback smooth-hound) – küürselg-kärphai. Vaikse ookeani kirdeosas Ekuadori vetest Tšiili lõunaosa veteni. Mereveeline, demersaalne, 16-211 m sügavusel (enamasti 70-100 m). Eelistab kivist põhja ja hoidub saarte ümbrusse. Pikkus kuni 87 (95) cm. Pikk pea ja tihke, küürakas keha. Hall või pruunikas, kõht hele. Vivipaarne, 5-10 järglast. Rohke kaubanduslik väljapüük, ka sportkalastus. Suurim väljapüük Peruu vetest 1984. a – 25 000 t. 1990-ndatel langesid saagid järsult alla 5000 t. Alates 2001. a kehtestatud alammõõt (60 cm). Seisund: ohustatud.


Küürselg-kärphai

 

Mustelus widodoi White & Last, 2006 (White-fin smooth-hound) – widodo kärphai. Vaikse ookeani lääneosas Indoneesia vetes. Mereveeline, bentopelaagiline, 60-120 m sügavusel. Pikkus kuni 108,5 cm. Andmed vähesed. Seisund: määramata.

Pilt puudub


Seni teaduslikult kirjeldamata liigid:

Mustelus sp. (Sarawak smooth-hound); Mustelus sp. (Kermadec smooth-hound)

Viimati: juuli, 2019

Vaata lisaks:

Harilik kärphai (Mustelus mustelus)
Ameerika kärphai (Mustelus canis)
Nugishailased (Triakidae)
Kalale.ee KIK