Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
58. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
59. Atlandiraid (Atlantoraja)
60. atraktant (atrahent)
61. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
62. Baikal
63. Balzer
64. Barramundi
65. Bass
66. Bellingshausen
67. Beluuga (Huso huso)
68. Bentaal
69. Bentos
70. Bete
71. Bete Krokodil
72. Biofilter
73. Bioturbatsioon
74. Birdeye
75. Birjussa
76. bissa
77. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
78. Botvinja
79. Brahmaputra
80. Briis
81. Buran (mootorsaan)
82. Canvey saare elukas
83. Castingu MM
84. Chessie (veekrüptiid USAs)
85. Cooki saared
86. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
87. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
88. Creme
89. D.A.M.
90. Daing
91. Dirhami laht
92. Donburi
93. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
94. Ebabootsiad (Parabotia)
95. Ebisu (jaapani kalajumal)
96. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
97. Eesti jõgede loend
98. Eesti järved
99. Eesti järvede loend
100. Eesti Kalur
101. Eesti lahed (tähestikuline loend)
102. Eesti Merekool
103. EFTTA
104. Elango, Julius
105. Emajõe Lodjaselts
106. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
107. Emakala (Zoarces viviparus)
108. End, Albert Arvo
109. Endla järvestik
110. Erikson, Juhan (kalatööstur)
111. Erinarkid (Heteronarce)
112. Erm Vaike
113. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
114. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
115. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
116. Fenkol (apteegitill)
117. Flambeau
118. Fotofoor
119. Friteerimine
120. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
121. Garum ja liquamen
122. Gupi (Poecilia reticulata)
123. Haamerhai (Eusphyra blochii)
124. Haid kulinaarias
125. Hailiha nimekujud
126. Hakk-kala
127. Hallhaid (Carcharhinus)
128. Hammassärg (Rutilus frisii)
129. Harilaid
130. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
131. Harilik meriangerjas (Conger conger)
132. Harilik merilohe (Trachinus draco)
133. Harilik mullauss (maauss)
134. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
135. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
136. Harilik taimen (Hucho taimen)
137. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
138. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
139. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
140. Harju alamvesikond
141. Hauapüük
142. Haug püügikalana
143. Haug toidukalana
144. Haugasraid (Aetobatus)
145. Heeringalised (Clupeiformes)
146. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
147. Heeringlased (Clupeidae)
148. Heik (Hake) kalanimedes
149. Heintz Karl
150. Heleraid (Leucoraja)
151. Hensen, Victor
152. Hi-Lo
153. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
154. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
155. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
156. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
157. Hobulaiuskraadid
158. Hollandi kaste
159. Homaarlased (Nephropidae)
160. Hulkharjasussid (Polychaeta)
161. Hõbekoger (Carassius gibelio)
162. Hõimkond
163. Hämarhaid (Scymnodalatias)
164. Hülgepüük
165. Iilastuli
166. Imiussid (Trematoda)
167. Indo-Vaikne ookeaniala
168. Invincible (Nilsu)
169. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
170. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
171. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
172. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
173. Jahumardika vastne (jahuuss)
174. Johannes Vares
175. Jussi järved
176. Juust õngesöödana
177. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
178. Jõehallhaid (Glyphis)
179. Jõemõisa-Kaiu järvestik
180. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
181. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
182. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
183. Jämesabaraid (Urolophus)
184. Järveelustik ehk limnobios
185. Järvekoletised
186. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
187. Jäseraid (Cruriraja)
188. Jääpüük
189. Jäärauad
190. Kaanid (Hirudinea)
191. Kaarmise järv (Karmise järv)
192. Kaaviari ajaloost
193. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
194. Kahvamine
195. kalade loend H-K
196. kalade loend L-O
197. kalade loend P-T
198. kalade loend U-Ü
199. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
200. Kalakasvatus
201. Kalakasvatus Eestis
202. Kalamüüdid ja müütilised kalad
203. Kalandus
204. Kalanduskoda
205. Kalaparv
206. Kalurite loitse ja ütlusi
207. Kaluuga (Huso dauricus)
208. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
209. Karelestad (Hippoglossoides)
210. Kartul
211. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
212. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
213. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
214. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
215. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
216. Katsuobushi
217. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
218. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
219. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
220. Kidata konks
221. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
222. Kiinide vastsed
223. Kiisk (pärimus)
224. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
225. Kilu nimelugu
226. Kinnine haspelrull
227. Kinnise rulli ehitus
228. Kirptirgu sidumise sõlm 1
229. kiviahvenlased (Serranidae)
230. Koerhaid (Scyliorhinus)
231. Koerhailased (Scyliorhinidae)
232. Koger (Carassius carassius)
233. Kogred (Carassius)
234. Koibraid (Sinobatis)
235. konks (õngekonks)
236. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
237. Koonhaid (Rhizoprionodon)
238. Koorküla järvestik
239. Kopskalad (Dipnoi)
240. Kosmoidsoomus
241. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
242. Kuivatamine/vinnutamine
243. Kuldkala (Carassius auratus)
244. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
245. Kura säär
246. Kuremaa järv (Kurema järv)
247. Kussie (jaapani järvekoletis)
248. Kuusamon Uistin Oy
249. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
250. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
251. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
252. Kärbsed õngesöödana
253. Kärbsenukk (kärbsekookon)
254. Kärbsetõugud meditsiinis
255. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
256. Kärphaid (Mustelus)
257. Kärsshingud (Acantopsis)
258. Käsiõng
259. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
260. Lahtise rulli ehitus
261. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
262. Lahtise rulli vänt
263. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
264. Lakerda (türgipärane soolakala)
265. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
266. Landilugu: dr Heintz
267. Landilugu: Kuusamo puukala
268. Landilugu: Nilsu
269. Lasa järv [Koorküla järvestik]
270. Lasnhaid (Scoliodon)
271. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
272. Leevi jõgi
273. Leivast õngesöödad
274. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
275. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
276. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
277. Lestad (Platichthys)
278. Libekala
279. Liblikate röövikud
280. Liblikraid (Gymnura)
281. Liftahvenad (Helicolenus)
282. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
283. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
284. Linajärv (Jussi Linajärv)
285. Linask (Tinca tinca)
286. Linné, Karl
287. Linnuroni (Ligula intestinalis)
288. Lintsabalased (Trichiuridae)
289. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
290. Logardraid 3 (Pseudobatos)
291. Logardrailased (Rhinobatidae)
292. Lonthülged (Mirounga)
293. Loobu jõgi
294. Lophius budegassa (must merikurat)
295. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
296. Luts (Lota lota)
297. Lõunaraid (Zearaja)
298. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
299. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
300. Läänesaarte alamvesikond
301. maailma jõed (loend)
302. Maggot
303. Majak (kolhoos)
304. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
305. Man
306. Mannasöödad
307. Maskraid (Neotrygon)
308. meduus
309. Merehaigus
310. Merekoletised
311. Meremeeste uskumused
312. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
313. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
314. Merikeellased (Soleidae)
315. Merikogerlased (Sparidae)
316. Merikoha (Sander marinus)
317. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
318. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
319. Meriluts (Brosme brosme)
320. Merineitsi
321. Meripuugid (Scorpaena)
322. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
323. Merisutt (Petromyzon marinus)
324. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
325. Merluusid (Merluccius)
326. Metsprussakas
327. Miiu
328. Moiva (Mallotus villosus)
329. Morilased (Moridae)
330. muda
331. Mudaelustik ehk pelon
332. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
333. Mussie (järvekoletis Kanadas)
334. Mussoon
335. Must marliin (Istiompax indica)
336. Mustatäpitõbi
337. Musthaid (Apristurus)
338. Mustjõe alamvesikond
339. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
340. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
341. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
342. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
343. Mõrrapüük
344. Mõõkkala (Xiphias gladius)
345. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
346. Määr, Aleksander
347. Mölder, August
348. Müütilised veeolendid
349. Naaskelraid (Pastinachus)
350. Nahknark (Crassinarke dormitor)
351. Naissaar
352. Narva veehoidla
353. Nasv
354. Navaaga (Eleginus nawaga)
355. Nelikant-kaldauss
356. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
357. Niituimlutslased (Physidae)
358. Nirkhailased (Hemigaleidae)
359. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
360. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
361. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
362. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
363. Nugishaid (Triakis)
364. Nuutraid (Himantura)
365. Näkk (eesti)
366. Oad, Jaan
367. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
368. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
369. Ogahaid (Squalus)
370. Ogasilmad (Pangio)
371. Ojamaa (Gotland)
372. Okasturilased (Notacanthidae)
373. Okishaid (Centroscyllium)
374. ondatra (piisamrott, biisamrott)
375. Osmussaar
376. Pakssabaraid (Trygonoptera)
377. paneerimine
378. Paunküla veehoidla
379. Peen kõduuss
380. Peipsi alamvesikond
381. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
382. Pettai, Elmar Voldemar
383. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
384. Pigo (Rutilus pigus)
385. Pihklased (Myxini)
386. Pihtla kalakasvandus
387. Piikraid (Urobatis)
388. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
389. Piimjas soouss
390. Piiskopikala (bishop fish)
391. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
392. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
393. Pimenarkid (Typhlonarke)
394. Poi
395. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
396. Polaarhaid (Somniosus)
397. Poola uss
398. Prespa forell (Salmo peristericus)
399. Prussakas ja tarakan
400. Psammon
401. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
402. Punane vihmauss (pool-ööuss)
403. Purikalalased (Istiophoridae)
404. Purjus krevetid
405. Puukala (Kuusamo puukala)
406. Põhjavee-elustik
407. Põishüljes (Cystophora cristata)
408. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
409. Põlula Kalakasvatuskeskus
410. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
411. Pärimus: Kaussjärv
412. Pärimus: Lutsu järv
413. Pärimus: Otepää Pühajärv
414. Pärimus: Raudjärve kullapütt
415. Pärimus: Uhtjärv
416. Pärimus: Verijärv
417. Pärnu alamvesikond
418. Pärnu Kalakombinaat
419. Pärnu kalanduskool
420. Rabakonn
421. Raid (Raja)
422. Rakfisk ehk norra hapukala
423. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
424. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
425. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
426. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
427. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
428. Reobiont
429. Riffhai (Triaenodon obesus)
430. Rihmsabaraid (Taeniura)
431. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
432. Riikoja Heinrich
433. Ristkok, Jüri
434. Robalod (Centropomus)
435. Roheline mullauss
436. Rohukonn
437. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
438. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
439. Rombkalad (Bothus)
440. Rombkalalased (Bothidae)
441. Roosa mullauss
442. Russalka
443. Rõbak Baltiki
444. Rõuge järvestik
445. Räimeõng
446. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
447. Saadjärv (Saadrejärv)
448. Saaghailised (Pristiophoriformes)
449. Saagsabahaid (Galeus)
450. Sagrits, Richard
451. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
452. Sammet, Jaak
453. Sannakji
454. Sardiin (Sardina pilchardus)
455. Sardiinid
456. Sardinellid (Sardinella)
457. Saunja laht
458. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
459. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
460. Sidrunhaid (Negaprion)
461. Siiad (Coregonus)
462. Siig - huvipüük Eestis
463. Siig spordikalana Skandinaavias
464. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
465. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
466. Sinakas soouss
467. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
468. siugkonnalised (apoodid)
469. Soomuskuked (Lepidotrigla)
470. Soomuslest (Limanda limanda)
471. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
472. Sovetskaja Rodina (laev)
473. Spinningisti kaksteist käsku
474. Staratel
475. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
476. Stroganina
477. Sump (kumm, pandur, märss)
478. Sumplaev
479. Susski, Vladimir
480. Suue
481. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
482. Suur mullauss
483. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
484. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
485. Suurallikas
486. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
487. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
488. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
489. Sõnnikuuss
490. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
491. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
492. Südvester
493. Sünkraid (Amblyraja)
494. Süvahaid (Centroscymnus)
495. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
496. Süvaraid (Bathyraja)
497. Šelfihaid (Halaelurus)
498. Zoobentos
499. Taaliku sadam
500. Tabadusekepp
501. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
502. Tainas angerjapüügiks
503. Tallinna Kalakombinaat
504. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
505. Tallinna Merekolledž
506. Tamm, Friedrich
507. Tamula järv (Tamla järv)
508. Tatrakakud
509. Temera (Temera hardwickii)
510. Tempura
511. Tiit Hunt. Eesti kalad
512. Tintlased (Osmeridae)
513. Tobiased (Ammodytes)
514. Tooder
515. Traaler
516. Traalnoot
517. Traalpüük
518. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
519. Triivpüük
520. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
521. Trullinglased (Nemacheilidae)
522. Trullingud (Barbatula)
523. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
524. Tuletorn
525. Tume vihmauss
526. Tumehaid (Etmopterus)
527. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
528. Tursad (Gadus)
529. Tursamaks
530. Tursamaksa konserveerimine
531. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
532. Tuul
533. tuulekala (pärimus)
534. Tuur
535. Tuurlased (Acipenseridae)
536. Tõugjärv (Küünjärv)
537. Tõugussaare raba laugas
538. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
539. Tääkraid (Urotrygon)
540. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
541. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
542. Ukraina (baaslaev)
543. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
544. Unadon
545. Und
546. Undiin
547. Urbukse järv (Urbuse järv)
548. Ussikonks (säärekidadega konks)
549. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
550. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
551. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
552. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
553. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
554. Valgeninahai (Nasolamia velox)
555. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
556. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
557. Vasarhaid (Sphyrna)
558. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
559. Vastne
560. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
561. vesikond
562. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
563. Vihmauslased (Lumbricidae)
564. Vihmauss (liigid)
565. Viidikas (Alburnus alburnus)
566. Viitina kuurits
567. Vimb (Vimba vimba)
568. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
569. Vinkelhaid (Oxynotus)
570. Vinnutatud räimed
571. Viru alamvesikond
572. Viuraid (Aetomylaeus)
573. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
574. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
575. Võldas (Cottus gobio)
576. Võrtsjärve alamvesikond
577. Väheharjasussid
578. Vähilaadsed
579. väike meriahven (Sebastes viviparus)
580. Väike ogahai (Squalus blainville)
581. Väike saagrai (Pristis clavata)
582. väike tobias (nigli, väiketobias)
583. Väikeraid (Rajella)
584. Väikesuulest (Microstomus kitt)
585. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
586. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
587. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
588. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
589. Õlikook
590. Õngekonksu ajaloost
591. Õngitsemine+
592. Õnne lõhe
593. Äntu järved
594. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
595. Ülemiste järv
596. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
597. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Kärphaid (Mustelus)

Kärphaid (Mustelus), kalade perekond nugishailaste (Triakidae) sugukonnast. Inglise smooth-hounds; prantsuse emissolles; vene обыкновенные куньи акулы. Suhteliselt väikesed haid. Hambad on tömbid, neid võib suus olla mitu rida. Elavad Atlandis, Vaikses ja India ookeanis.

Perekonda kuulub 28 liiki (2019, FishBase):


Mustelus albipinnis Castro-Aguirre, Antuna-Mendiola, González-Acosta, de, la & Cruz-Agüero, 2005 (White-margin fin houndshark) – valgeuim-kärphai. Vaikse ookeani idaosas Kalifornia lahes. Mereveeline, demersaalne, 30-281 m sügavusel. Pikkus kuni 118 cm. Keha sale, tume, pruunikashall. Elussünnitaja, 3-23 järglast. Kohalik väljapüük. Seisund: määramata.


Valgeuim-kärphai

 

Mustelus antarcticus Günther, 1870 (Gummy shark) – lõuna-kärphai. Endeemne liik Lõuna-Austraalia rannikuvetes. Mereveeline, demersaalne, okeanodroomne, 0-350 m sügavusel. Pikkus kuni 175 cm, suurim registreeritud mass 30,8 kg ja eluiga 16 a. Lühike pea, peenike ja sale keha. Hall või hallikaspruun. Emane isasest suurem. Toitub peajalgsetest, vähilaadsetest ja luukaladest. Elussünnitaja, 1-38 järglast. Inimestele ohtlik ei ole. Kaubanduslik väljapüük, liha kasutatakse toiduks. Ülepüügi tõttu arvukus kahanes, kuid 2000. a kehtestati püügilimiidid, mis on arvukuse taastanud. Liik ei ole ohustatud.


Lõuna-kärphai

 

Mustelus asterias Cloquet, 1819 (Starry smooth-hound) – tähnik-kärphai. Laia levialaga, kuid võrdlemisi harva kohatav liik. Ida-Atlandis Briti saartest ja Põhjamerest kuni Kanaari saarteni (s.h Vahemeres ja Mauritaania vetes. Mereveeline, demersaalne, 0-350 m sügavusel. Pikkus kuni 140 cm. Lühike pea, sale keha. Ovaalsed suured silmad. Suunurkades huultel poised. Hallikal või pruunil kehal palju valgeid täppe. Toitub peamiselt ujuvatest krabidest. Ovovivipaarne, umbes 20 järglast, sünnipikkus 30 cm. Inimestele ohtlik ei ole. Kaubanduslik püük ja ka sportkalastus. Liha kasutatakse toiduks, kuid Euroopas hinnatakse seda madalalt. Seisund: ei ole ohustatud.


Tähnik-kärphai

 

Mustelus californicus Gill, 1864 (Gray smooth-hound) – kalifornia kärphai. Vaikse ookeani idaosas Põhja-Kalifornia vetest kuni Kalifornia laheni. Mereveeline, demersaalne, 0-200 m sügavusel. Pikkus kuni 124 (160) cm. Lühike ja kitsas pea, üsna sale keha. Väikesed ovaalsed silmad. Ühtlaselt hall. Koguneb sageli parve. Toitub peamiselt vähilaadsetest, väiksemal määral ussidest ja pisikaladest. Ovoviviparne, 3-16 järglast. Kaubanduslik väljapüük, kuid liha hinnatakse madalalt. Ka sportkalastus. Seisund: ei ole ohustatud.


Kalifornia kärphai

 

Mustelus canis (Mitchill, 1815) (Dusky smooth-hound) – ameerika kärphai. Vt artiklit Ameerika kärphai

       

Mustelus dorsalis Gill, 1864 (Sharptooth smooth-hound) – kihv-kärphai. Vaikse ookeani idaosas Mehhiko lõunaosa vetest kuni Peruu veteni. Mereveeline, demersaalne, 20-200 m sügavusel. Pikkus kuni 64 cm. Pikenenud pea ja üsna sale keha. Ühtlaselt hall või hallikaspruun. Toitub peamiselt krervettidest ja teistest vähilaadsetest, Ovovivipaarne, pesakonnas üle 4 järglase, sünnipikkus 21-23 cm. Vähene kaubanduslik püügihuvi, liha kasutatakse toiduks. Seisund: määramata.


Kihv-kärphai


Mustelus fasciatus (Garman, 1913) (Striped smooth-hound) – vöödiline kärphai. Edela-Atlandis Brasiilia lõunaosa vetest Argentiina põhjaosa veteni. Mereveeline, demersaalne, 1-250 m sügavusel (enamasti 1-50 m). Pikkus kuni 150 (158) cm (tavapikkus 70 cm). Väga pikk pea ja üsna sale keha. Sabavars lühike. Ühtlaselt hall või hallikaspruun. Ovovivipaarne, pesakonnas 4 järglast. Kaubanduslik väljapüük, liha kasutatakse toiduks. Seisund: äärmiselt ohustatud.


Vöödiline kärphai

 

Mustelus griseus Pietschmann, 1908 (Spotless smooth-hound) – hall kärphai. Vaikse ookeani loodeosas Jaapani, Korea, Hiina, Taiwani ja Vietnami vetes, võib-oola ka Folipiinde vetes. Mereveeline, demersaalne, 51-300 m sügavusel. Pikkus kuni 87 (107,9) cm. Lühike pea, sale keha. Ühtlaselt hall või hallikaspruun. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Ovovivipaarne, pesakonnas 2-20 järglast. Kaubanduslik väljapüük, liha kõrgelt hinnatud. Seisund: määramata.


Hall kärphai

 

Mustelus henlei (Gill, 1863) (Brown smooth-hound) – pruun kärphai. Vaikse ookeani idaosas Põhja-Kaliforniast (USA) kuni Kalifornia laheni; Ekuadori ja Peruu vetes. Mereveeline, demersaalne, 0-281 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm. Lühike pea, pikk ninamik, üsna sale keha. Pronksjas või hall, kõht hele. Toitub peamiselt vähilaadsetest, vähemal määral peajalgsetest, hulkharjasussidest ja luukaladest. Moodustab vahel väikseid parvi. Hooajalised ränded. Ovovivipaarne, 1-10 järglast. Mõõdukas kaubanduslik väljapüük, ka sportkalastus. Seisund: liik ei ole ohustatud.


Pruun kärphai


Mustelus higmani Springer & Lowe, 1963 (Smalleye smooth-hound) – väikesilm-kärphai. Lääne-Atlandis Venetsueela põhjaosa vetest lõunasuunas kuni Brasiilia veteni. Mere- ja riimveeline, demersaalne, 1-900 m sügavusel (eelistab kuni 200 m sügavusi kinnisi lahtesid, leidub ka estuaarides). Pikkus kuni 70 cm (tavapikkus 55 cm). Pea pikk, ninamik terav, keha sale. Hall või hallikaspruun, kõht valge. Toitub peamiselt vähilaadsetest, vähem luukaladest, kalmaaridest ja meduusidest. Ovovivipaarne, 1-7 järglast. Kaubanduslik väljapüük, liha kasutatakse toiduks, kuid ei ole eriti hinnatud. Seisund: Liik ei ole ohustatud.


Väikesilm-kärphai

 

Mustelus lenticulatus Phillipps, 1932 (Spotted estuary smooth-hound) – valgetähn-kärphai. Vaikse ookeani edelaosas Kermadeci saarte ja Uus-Meremaa vetes, teated ka Lõuna-Austraalia vetest. Mereveeline, demersaalne, okeanodroomne, 0-860 m sügavusel (tavaliselt 0-400 m). Pikkus kuni 151 cm (tavapikkus 85 cm). Lühike pea, tömp ninamik, üsna sale keha. Ovaalsed silmad. Hall või hallikaspruun, seljal rohkelt heledaid täppe. Emane isasest suurem. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Ovovivipaarne, 2-37 järglast. Kaubanduslik väljapüük: Uus-Meremaa püüdis 2000-2011. a vahemikus 1225-1643 t. Liha kasutatakse inimtoiduks. Seisund: liik ei ole ohustatud.


Valgetähn-kärphai

 

Mustelus lunulatus Jordan & Gilbert, 188 (Sicklefin smooth-hound) – sirpuim-kärphai. Vaikse ookeani idaosas Lõuna-Kalifornia (USA) vetest kuni Panama veteni. Mereveeline, demersaalne, 10-144 m sügavusel (enamasti kuni 100 m). Pikkus kuni 175 cm. Lühike pea, sale keha. Pruun või hall. Toitub peamiselt vähilaadsetest, seejärel peajalgsetest ja luukaladest. Ovovivipaarne, 6-19 järglast. Mõningane kaubanduslik väljapüük. Seisund: liik ei ole ohustatud.


Sirpuim-kärphai

 

Mustelus manazo Bleeker, 1855 (Starspotted smooth-hound) – jaapani kärphai. India ookeani lääneosas Keenia vetes; Vaikse ookeani lääneosas Lõuna-Siberi (Venemaa), Jaapani, Korea, Hiina, Taiwani ja Vietnami vetes; ka Chesterfieldi saarte (Korallimeri) vetes. Mereveeline, demersaalne, 0-360 m sügavusel, eelistab liivast või mudast põhja. Pikkus kuni 220 (135) cm. Lühike pea, rühikas keha. Hall või pruun, kõht hele, seljal valged täpid. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Ovovivipaarne, 1-22 järglast. Kaubanduslik väljapüük. Liha kasutatakse inimtoiduks, hinnatud on ka maks. Ka sportkalastus. Seisund: määramata.


Jaapani kärphai


Mustelus mangalorensis Cubelio, Remya & Kurup, 2011 (Mangalore houndshark) – mangalore kärphai. Vähetuntud liik India ookeani lääneosas India vetes (2018 tabatud ka Andamani merest). Mereveeline, pelaagiline. Pikkus kuni 57,7 (77) cm. Andmed vähesed.


Mangalore kärphai

 

Mustelus mento Cope, 1877 (Speckled smooth-hound) – täpiline kärphai. Vaikse ookeani idaosas Peruu vetest Tšiili lõunaosa veteni, s.h ka Galapagose saartel ja Juan Fernandezi saartel. Mereveeline, demersaalne, 16-50 m sügavusel. Pikkus kuni 130 cm. Pea lühike, keha võrdlemisi jässakas. Hall või pruun, kõht valge, seljal valged täpid. Ovovivipaarne, 1-7 järglast. Intensiivne kaubanduslik väljapüük, liha kasutatakse inimtoiduks. Peruus on püügil kehtestatud alammõõduks 60 cm. Seisund: ohulähedane.


Täpiline kärphai


Mustelus minicanis Heemstra, 1997 (Dwarf smooth-hound) – kääbus-kärphai. Harvakohatav endeemne liik Lääne-Atlandi keskosas Lõuna-Ameerika rannikul Cape La Vela (Kolumbia) ja Rio Caribe (Venetsueela) vahel. Teadusele tuntud 9 isendi põhjal. Mereveeline, bentopelaagiline, 71-183 m sügavusel. Pikkus kuni 57,4 cm. Kaubanduslikult ei püüta. Seisund: määramata.


Kääbus-kärphai

 

Mustelus mosis Hemprich & Ehrenberg, 1899 (Arabian smooth-hound) – araabia kärphai. India ookeanis Punasest merest ja Ida-Aafrikast (s.h Pärsia laht) kuni Maldiivide, India ja Sri Lanka veteni. Mereveeline, demersaalne, kuni 400 m sügavusel. Pikkus kuni 150 cm. Pea lühike, keha rühikas. Hall või pruun, kõht hele. Toitub väikestest luukaladest, limustest ja vähilaadsetest. Ovovivipaarne, 6-10 järglast. Kaubanduslik väljapüük, ka sportkalastus. Indias ja Pakistanis kasutatakse liha toiduks. Seisund: määramata.


Araabia kärphai

 

Mustelus mustelus (Linnaeus, 1758) (Common smooth-hound) – harilik kärphai. Vt artiklit Harilik kärphai

 

Mustelus norrisi Springer, 1939 (Narrowfin smooth-hound) – ahasuim-kärphai. Lääne-Atlandis Floridast (USA) ja Mehhiko lahe põhjaosast (Mehhiko) kuni Venetsueela veteni; ka Brasiilia lõunaosa vetes. Mereveeline, demersaalne, 1-100 m sügavusel (enamasti 3-40 m). Eelöistab liivast või mudast põhja. Pikkus kuni 110 (123) cm (tavapikkus 80 cm), suurim registreeritud mass 13,8 kg. Lühike, kitsas pea, pikk keha. Pealt hall, alt hele. Vivipaarne, 4-14 järglast. Toitub peamiselt vähilaadsetest. (krabid, krevetid jm). Vähene kaubanduslik väljapüük. Püütakse ka kaldalt õngega (tonkaga). Brasiilia vetes on tuvastatud lihas kõrgenenud elavhõbedasisaldus. Seisund: määramata.


Ahasuim-kärphai

 

Mustelus palumbes Smith, 1957 (Whitespotted smooth-hound) – tuvihall kärphai. Kagu-Atlandis Namiibia vetest kuni Natali (LAV) keskosani. Mereveeline, demersaalne, 0-443 m sügavusel. Pikkus kuni 120 cm. Lühike pea, väljaveninud keha. Hall või hallikaspruun, rohkete valgete täppidega, kõht hele. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Ovovivipaarne, 3-15 järglast. Vähene kaubanduslik püük, ka sportkalastus. Seisund: määramata.


Tuvihall kärphai

 

Mustelus punctulatus Risso, 1827 (Blackspotted smooth-hound) – musttäpp-kärphai. Ida-Atlandis Vahemerest kuni Lääne-Sahara veteni. Mereveeline, demersaalne, kuni 200 m sügavusel. Pikkus kuni 190 cm (teisal 95 cm). Hallil või pruunikal kuklaosal ja seljal on väikesed tumedad täpid. Toitub peamiselt põhja-vähilaadsetest. Oletatavasti vivipaarne. Mõningane kaubanduslik väljapüük, Vahemeremaades kasutatakse toiduna. Seisund: määramata.


Musttäpp-kärphai

 

Mustelus ravidus White & Last, 2006 (Australian grey smooth-hound) – hallikas kärphai. Endeemne liik India ookeani idaosas Põhja-Austraalia vetes. Mereveeline, bentopelaagiline, 106-300 m sügavusel. Pikkus kuni 78,8 (101) cm. Ninamik terav, keha värtnataoline. Hall või pruunikas, kõht hele. Toitub peamiselt põhja-vähilaadsetest. Oletatavasti vivipaarne. Seisund: liik ei ole ohustatud.


Hallikas kärphai


Mustelus schmitti Springer, 1939 (Narrownose smooth-hound) – patagoonia kärphai. Edela-Atlandis Brasiilia lõunavetest kuni Argentiina põhjaosa veteni. Mereveeline, demersaalne, 60-195 m sügavusel. Pikkus kuni 92 (108,5) cm (tavapikkus 60 cm). Pea lühike, keha värtnakujuline. Hall pronksja tooniga, kõht hele. Toitub peamiselt põhja-vähilaadsetest. Ovovivipaarne, 2-7 järglast. Intensiivne kaubanduslik väljapüük: FAO andmetel püüdsid Argentiina ja Uruguai 2000-2011. a vahemikus 6 851 - 10 766 t. Liha kasutatakse toiduks. Liigne väljapüük on kahandanud liigi arvukust. Seisund: eriti ohustatud.


Patagoonia kärphai

 

Mustelus sinusmexicanus Heemstra, 1997 (Gulf smooth-hound) – mehhiko kärphai. Endeemne liik Lääne-Atlandi keskosas Mehhiko lahes. Mereveeline, pelaagiline, 20-250 m sügavusel (enamasti 42-91 m). Pikkus kuni 140 cm. Pea lühike, keha värtnakujuline. Pealt hall, alt hele. Toitub peamiselt põhja-vähilaadsetest, ka luukaladest. Ovovivipaarne, kuni 8 järglast. Sihipäraselt ei püüta. Seisund: määramata.


Mehhiko kärphai

 

Mustelus stevensi White & Last, 2008 (Western spotted gummy shark) – stevensi kärphai. Endeemne liik Lääne-Austraalia vetes. Mereveeline, bentopelaagiline, 121-402 m sügavusel. Pikkus kuni 103,4 cm. Võrdlemisi kõrged seljauimed. Kollakashall rohkete valgete täppidega, kõht hele. Sihipäraselt ei püüta. Seisund: liik ei ole ohustatud.


Stevensi kärphai

 

Mustelus walkeri White & Last, 2008 (Eastern spotted gummy shark) – walkeri kärphai. Endeemne liik Ida-Austraalia vetes. Mereveeline, bentopelaagiline, 52-403 m sügavusel. Pikkus kuni 111,6 cm. Võrdlemisi kõrged seljauimed. Hall rohkete valgete täppidega, kõht hele, sabauimel valge ääris. Sihipäraselt ei püüta. Seisund: määramata.


Walkeri kärphai

 

Mustelus whitneyi Chirichigno, 1973 (Humpback smooth-hound) – küürselg-kärphai. Vaikse ookeani kirdeosas Ekuadori vetest Tšiili lõunaosa veteni. Mereveeline, demersaalne, 16-211 m sügavusel (enamasti 70-100 m). Eelistab kivist põhja ja hoidub saarte ümbrusse. Pikkus kuni 87 (95) cm. Pikk pea ja tihke, küürakas keha. Hall või pruunikas, kõht hele. Vivipaarne, 5-10 järglast. Rohke kaubanduslik väljapüük, ka sportkalastus. Suurim väljapüük Peruu vetest 1984. a – 25 000 t. 1990-ndatel langesid saagid järsult alla 5000 t. Alates 2001. a kehtestatud alammõõt (60 cm). Seisund: ohustatud.


Küürselg-kärphai

 

Mustelus widodoi White & Last, 2006 (White-fin smooth-hound) – widodo kärphai. Vaikse ookeani lääneosas Indoneesia vetes. Mereveeline, bentopelaagiline, 60-120 m sügavusel. Pikkus kuni 108,5 cm. Andmed vähesed. Seisund: määramata.

Pilt puudub


Seni teaduslikult kirjeldamata liigid:

Mustelus sp. (Sarawak smooth-hound); Mustelus sp. (Kermadec smooth-hound)

Viimati: juuli, 2019

Vaata lisaks:

Harilik kärphai (Mustelus mustelus)
Ameerika kärphai (Mustelus canis)
Nugishailased (Triakidae)
Kalale.ee KIK