Railaadsed ehk raid (Batoidea, ka Rajomorphii)
Railaadsed ehk raid (Batoidea, ka Rajomorphii), keelikloomade (Chordata) hõimkonna kõhrkalade (Chondrichthyes) klassi varilõpuseste (Elasmobranchii) alamklassi kuuluv kalade ülemselts. Inglise rays; saksa Rochen; soome rauskut; vene скаты
Raide süstemaatika on läbi tegemas suuri muutusi. Molekulaaruuringud on näidanud, et raid ei arenenud välja haidest nagu varem sageli arvati.
Enamasti jagatakse railaadsed 4 seltsiks.
Elektrirailised (Torpediniformes) – 4 sugukonda, 12 perekonda, ~ 69 liiki
Saagrailised (Pristiformes) – 1 sugukond, 2 perekonda, 5-7 liiki
Railised (Rajiformes) – 5 sugukonda, 36 perekonda, ~ 270 liiki
Kotkasrailised (Myliobatiformes) – 10 sugukonda, 29 perekonda, ~ 223 liiki
Eeltoodu põhjal saame railiikide arvuks ~ 569, ent on ka käsitlusi, milledes see on teistsugune, nt ~ 625.
Railaadseil on väga lame keha ja suured rinnauimed (tiivad), mis on aluselt pea ja kehaga kokku kasvanud. Suu, ninaavad ja viis paari lõpusepilusid asetsevad enamasti heledal alapoolel, mida nimetatakse ka inglinäoks. Ülapoolel on silmad ja avad (hingatsid), mille kaudu siseneb hingamiseks vajalik vesi. Saba on tihti piitsjalt väljaveninud, pärakuuim puudub. Paljud railaadsed on kaetud ogadega.
Saagraidele, kes sarnanevad pigem haide kui teiste raidega, on iseloomulik pikenenud ninamik, mis meenutab välimuselt kaheküljelist saagi: astelrailiste sabal on üks või ka mitu astelt, mis sisaldavad mürki (troopiliste astelraide torked on põhjustanud ka inimeste surma); elektrirailistel on keha külgedel elektrielundid, millega kalad võivad tekitada elektriimpulsside seeriaid (12 kuni 100 impulssi), millede pinge jääb vahemikku 8 kuni 220 volti.
Railaadsete mõõtmed kõiguvad mõnest sentimeetrist 7 meetrini. Suuremad on kuni 2,5 m laiused ja 5 m pikkused kotkasrailased (Myliobatidae) ja kuni 2,1 m laiused ning 5,5 m pikkused astelrailased (Dasyatidae). Suurimaks raiks on hiid-sarvikrai (Manta birostris) kelle pikkus on kuni 7 m, tiibade siruulatus aga koguni kuni 9 m. Selle kala mass võib küündida 3 tonnini.
Raid elavad kõikides meredes-ookeanides, nii troopilistes vetes kui ka arktilistes. Neid kohatakse nii madalas rannavees (isegi alla 1 m) kui ka 2700 m sügavusel. Mõned liigid elavad magevees, nt jõerailased (Potamotrygonidae) Kesk- ja Lõuna-Ameerika jõgedes või mõned saagrailaste (Pristidae) liigid Austraalia sisevetes.
Teatmik “Euroopa kalad” (Tallinn, 2006) toob ära Euroopat ümbritsevates meredes püsivalt elutsevaina umbes 40 railiiki nagu harilik rai (Dipturus batis), ogarai (Raja clavata), harilik elektrirai ehk marmorrai (Torpedo marmorata), tähtrai (Raja radiata), valgerai(Raja alba), silerai (Raja batis), harilik astelrai (Dasyatis pastinaca), harilik kotkasrai(Myliobatis aquilla), vahemere meresarvik (Mobula mobula) ja rohkelt liike, kelledel ei ole eestikeelseid nimesid.
Enamus raisid on põhjakalad, kes lebavad valdava osa ajast veekogu põhjal ning toituvad bentosest (molluskid, vähilaadsed, okasnahksed jm). Pelaagilise eluviisiga raid, kes ujuvad rohkem kesk- ja pinnavees, toituvad planktonist ja väikestest kaladest.
Paraku on paljud railiigid suuremal või vähemal määral ohustatud. Selle põhjuseks on eelmise sajandi keskpaigas toimunud kontrollimatu väljapüük, mis mõjutas raipopulatsioone eriti tugevasti seetõttu, et raid kasvavad aeglaselt ning nende viljakus on madal. Tänapäevalgi pole selgust selles, palju millist liiki püütakse, kuna aruandluses ei tehta neil sageli vahet ja kõiki liike nimetatakse ühtekokku lihtsalt raideks.
Teistsugune railaadsete jaotusviis:
Selts Torpediniformes - elektrirailised
Sugukond Hypnidae (coffin rays)
Sugukond Narcinidae (numbfishes) - narklased
Sugukond Narkidae (sleeper rays) - narklased
Sugukond Torpedinidae (torpedo rays) - elektrirailased
Selts Rhinopristiformes – uus selts, veel eestikeelse nimeta
Sugukond Glaucostegidae (giant guitarfishes) – kühvelrailased (?)
Sugukond Platyrhinidae* (fanrays) - ketasrailased
Sugukond Pristidae (sawfishes) - saagrailased
Sugukond Rhinidae (wedgefishes)
Sugukond Rhinobatidae (guitarfishes) - logardrailased
Sugukond Trygonorrhinidae (banjo rays) - viiulrailased (?)
Sugukond Zanobatidae* (panrays) – pannrailased (?)
* nende sugukondade paigutus on veel ebakindel
Selts Rajiformes - railised
Sugukond Anacanthobatidae (legskates) - sileselgrailased
Sugukond Arhynchobatidae (softnose skates)
Sugukond Gurgesiellidae (pygmy skates) – taarnarailased (?)
Sugukond Rajidae (skates) -railased
Selts Myliobatiformes - kotkasrailised
Sugukond Aetobatidae (pelagic eagle rays) – haugasrailased
Sugukond Dasyatidae (whiptail stingrays) - astelrailased
Sugukond Gymnuridae (butterfly rays) - liblikrailased
Sugukond Hexatrygonidae (sixgill stingrays) - kuuspilurailased
Sugukond Myliobatidae (devilrays) - kotkasrailased
Sugukond Plesiobatidae (giant stingarees) - ürgrailased
Sugukond Potamotrygonidae (Neotropical stingrays) - jõerailased
Sugukond Rhinopteridae (cownose rays) – härjapearailased (?)
Sugukond Urolophidae (stingarees) - jämesabarailased
Sugukond Urotrygonidae (round stingrays) - tääkrailased
November 2017Vaata lisaks:
Railised (Rajiformes)Kotkasrailised (Myliobatiformes)
Logardrailased (Rhinobatidae)
Elektrirailised (Torpediniformes)
Saagrailased (Pristidae)
Haid (Selachomorpha, ka Selachii)
Varilõpusesed (Elasmobranchii)
Kõhrkalad (Chondrichthyes)