Kalmaarilised (Teuthida)

Kalmaarilised (Teuthida), selgrootute selts limuste (Mollusca) hõimkonna peajalgsete (Cephalopoda) klassi alamklassist Decapodiformes. Inglise squid; saksaKalmare; prantsuse calmars, calamars; soome kalmarit; vene кальмары.

Üle 300 liigi. Kalmaarilistel on hästi eristatav pea, sümmeetriline keha, mantel koos mantliõõnega ja kümme kombitsat ehk haaret arvukate iminappade ja konksukestega. Kalmaarliste keha on torpeedokujuline ning nad liiguvad vees suure kiirusega “saba” eespool – tegemist on reaktiivliikumisega, mille tekitab mantliõõnest väljapressitav vesi. Keha tagaotsas on kaks suurt uime. Keha toestab seespoolt kõhreline “kiir” (gladius), mis on seepialuu sarnase toese rudiment. Enamusel liikidest on kolm südant ja võime taastada osasid vigastatud või kaotatud kombitsatest. Nagu enamusel peajalgsetest nii on ka paljudel kalmaarilistel võime paisata endast vette ründajaid eksitav tindipilv. Toituvad kaladest ja selgrootuist, neid endid söövad suured kalad, linnud ja mereimetajad. Osa liike võib saavutada vees sellise kiiruse (kuni 50 km/ha), et “lendavad” vahepeal ka vee kohal.

Erinevalt seepiatest, kes veedavad enamuse ajast merepõhjal, on kalmaarilised pelaagilise eluviisiga, st ujuvad erinevates veekihtides. Paljud liigid on võimelised muutma oma värvust, mõnedel süvamereliikidel on aga helenduselundid, mida nad kasutavad nii vaenlaste peletamiseks kui ka saagi ligimeelitamiseks.

Kalmaarilised elavad kõikides kliimavööndites, ka arktilistes vetes, ent subtroopilistes ja troopilistes meredes on neid märksa arvukamalt. Tavapärane pikkus on 25-50 cm, kuid hiidkalmaaride (Architeuthis) perekonda kuuluvad liigid võivad kasvada kuni 16,5 m pikkuseks (keha + haarmed) – nad on planeedi suurimad selgrootud loomad. Teated enam kui 20 m pikkustest kalmaaridest ei ole seni teaduslikku fikseerimist leidnud, kuid vägagi tõenäoliselt on ajaloos kohatud ka seesuguseid olevusi.

Toiduks püütakse maailmas 30-40 erinevat liiki. Sellel sajandil on aastased väljapüügid jäänud kahe ja kolme miljoni tonni vahele. Püütuimaks liigiks on Humboldti suurkalmaar (Dosidicus gigas), keda püüti 2013. a 847 292 t, järgnevad argentiina kalmaar (Illex argentinus) (2013. a 525 383 t) ja jaapani noolkalmaar (Todarodes pacificus) (2013. a 330 136 t). Märkimisväärsel hulgal (aastas 0,4-0,5 miljonit tonni) püütakse ebakalmaarlaste (Loliginidae, inglise pencil squids) sugukonda kuuluvaid liike nagu patagoonia kalmaar (Loligo gahi) (2013.a 63 238 t) või opaalkalmaar (Doryteuhis opalescens) (2010. a 130 000 t).

Toiduks kasutatakse nii kalmaari mantlit kui ka haarmeid. Eriti populaarne on kalmaar Vahemere äärsetes maades, ent ka Põhja-Ameerikas (USA, Kanada) ja mõnedes Aasia riikides (Hiina, Korea, Jaapan, Filipiinid).

 

Alamselts Myopsina

Sugukonnad:

Australiteuthidae

Loliginidae - inshore, calamari, and grass squid - ebakalmaarlased


Alamselts Oegopsina

Sugukonnad:

Ancistrocheiridae - sharpear enope squid

Architeuthidae - giant squid - hiidkalmaarlased

Bathyteuthidae - deepsea squid

Batoteuthidae - bush-club squid

Brachioteuthidae

Chiroteuthidae

Chtenopterygidae - comb-finned squid

Cranchiidae - glass squid, including colossal squid

Cycloteuthidae

Enoploteuthidae

Gonatidae - armhook squid

Histioteuthidae - jewel squid

Joubiniteuthidae - Joubin's squid

Lepidoteuthidae - Grimaldi scaled squid

Lycoteuthidae

Magnapinnidae - bigfin squid

Mastigoteuthidae - whip-lash squid

Neoteuthidae

Octopoteuthidae

Ommastrephidae - flying squid - lendkalmaarlased

Onychoteuthidae - hooked squid

Pholidoteuthidae

Promachoteuthidae

Psychroteuthidae - glacial squid

Pyroteuthidae - fire squid

Thysanoteuthidae - rhomboid squid

Walvisteuthidae

Liik Parateuthis tunicata (incertae sedis, so ebakindel paigutus)

November 2017

Vaata lisaks:

Argentiina kalmaar (Illex argentinus)
Lendkalmaarlased (Ommastrephidae)
Patagoonia kalmaar (Loligo gahi)
Opaalkalmaar
Ebakalmaarlased (Loliginidae)
Kalale.ee KIK