Angerjaõngejada

Angerja§ngejadaá(rida§ng, p§hja§ngejada, §ngekast), p├╝├╝givahend, mida kasutatakse Eestis peamiselt just angerjate p├╝├╝dmiseks. Kujutab enesest pikka pealiini, mille k├╝lge on seotud konksudega lipsud. Ňngejada lapatakse (soritakse, klaaritakse) kasti (kaussi, ├Ąmbrisse), mille sees viiakse p├╝├╝gipaika. P├Ąrast p├╝├╝ki korjatakse §ng taas kasti v§i ├Ąmbrisse.

Pealiiniks (liinin├Â├Âriks, selin├Â├Âriks) v§etakse 1-1,5 mm l├Ąbim§§duga n├Â├Âr, lipsumaterjaliks peenem (0,3-0,3 mm). Lipsude kaugus ├╝ksteisest peab olema selline, et need vees omavahel kokku ei ulatuks, tavaliselt on see 2-3 m, lipsude pikkus 40-60 cm. Lipsude otsa seotakse konksud, mille suurus on traditsiooniliselt selline, et konksukaar vastaks enam-v├Ąhem v├Ąikese s§rme k├╝├╝nekaarele. Eelistatakse pikema jalaga konkse, mida on h§lpsam kaladel suust (kurgust) k├Ątte saada.

S├Â├Ât pannakse konksudele kas kaldal, kui selleks kasutatakse ├Â├Âusse, v§i paadis, kui kasutatakse eluss├Â├Âdakalasid. ├ľ├Âussidega s├Â├Âdastamisel on ohuks see, et v├Ą├Ąnlevad ussid v§ivad §ngejada sassi ajada; selle v├Ąltimiseks laotakse ussidega konksud ridamisi §ngekasti ├╝hte otsa ja ridade vahele pannakse m├Ąrga liiva. Samuti kasutatakse s├Ąlgutatud servadega kaste, mille puhul lipsuotsad pannakse j├Ąrjestikku s├Ąlkudesse nii, et ussidega konksude asend on fikseeritud.

Paadist lastakse §ngejada vette enamasti kahekesi: ├╝ks mees aerutab v§i juhib vaiksel k├Ąigul s§itvat paati, teine laseb §ngejada vette - kui s├Â├Âdaks on eluskalad v§i merikilgid, siis ka s├Â├Âdastab „k├Ąigu pealt“. On kogenud kalureid, kes tulevad toime ka ├╝ksinda, kuid see eeldab, et §ngejada on v├Ąga hoolikalt lapatud ning „jookseb v├Ąlja“ ilma t§rgeteta.

Ňngejada algusse (v§i l§ppu v§i l§ppu ja algusse) kinnitatakse (raskusega) poi, mille j├Ąrgi hiljem §nge ├╝les leida.

Eluss├Â├Âdakalade kasutamisel on kalurid kasutanud s├Â├Âda s├Ąilitamise abivahendina ujuvsumpaehk „torpeedot“.

Angerja§ngejada v§ib panna p├╝├╝gile ka madalas meres jalgsi liikudes. Sellisel puhul kasutatakse niisugust §ngekakasti, mille saab rihma abil n├ rinnale riputada. Vahel kasutatakse abivahendina ka (laste) kummipaati, millesse asetatakse §ngekast. Jalgsip├╝├╝gil on heaks abivahendiks ka pika ja peenesilmalise kotiga kahv, kuhu panna tabatud angerjad. Libe kala haaratakse juba vees kahva ja seej├Ąrel l§igatakse lips l├Ąbi, kuna tihti on angerjas konksu nii s├╝gavalt sisse s├Â├Ânud, et selle saab k├Ątte alles kala puhastama hakates.

Et §ngejada sassi ei l├Ąheks, tuleb §ngekasti s├Ą├Ąsta j├Ąrskude raputuste eest, nt tasub autos§idul panna §ngejadale katteks midagi pehmendavat. Kui klaaritud kast ├╝mber kukub, on §igem see kohe uuesti l├Ąbi lapata, mitte j├Ą├Ąda lootma, et ehk jookseb liin siiski vettepanemisel ise lahti.

P├Ąrast kalalk├Ąiku kasutavad kalamehed §ngejada klaarimiseks vahel niisugust v§tet: kogu kastit├Ąis §ngi keeratakse kastist ├╝he ropsuga v├Ąlja, p§randale v§i maapinnale ning hakatakse klaarima sellest otsast, mis peitus kasti kogu n├Â├Ârihunniku all. Kui §ng olnud kastis pikemat aega ja ├Ąra kuivanud, kastetakse kogu ├╝mberp├Â├Âratud n├Â├Âripundar enne klaarimist korralikult m├Ąrjaks – m├Ąrg liin jooksab lahti m├Ąrksa kergemini.

Ňngejada pannakse p├╝├╝gile p├Ąikeseloojangu ajal v§i p├Ąrast seda, et teised kalad (ahvenad, kiisad, ogalikud) konkse s├Â├Âdast paljaks ei s├Â├Âks. V├Ąlja v§etakse §ngejada varavalges, et linnud neid ei r├╝ndaks v§i nad ise endid lahti ei rabeleks.

Parimateks s├Â├Âtadeks peetakse ├Â├Âussi, ninglit (v├Ąike tobias), merikilki ja krevetti.

Kutselised kalurid kasutavad enamasti §ngekaste 200 v§i ka 300 konksuga, huvikalastajad 100, 50 v§i 25 konksuga.

Angerjate v├Ąhesuse t§ttu on p├╝├╝k angerja§ngejadaga sellel sajandil soiku j├Ą├Ąnud.


Allikas: V. Kor┬żets. Ňngitsemine+. Tallinn, 2013

November, 2017

Kalale.ee KIK