Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)

Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga) on kalaliik ahvenaliste (Perciformes) seltsi makrelllaste (Scombridae) sugukonna perekonnast tuunid (Thunnus). 

[Inglise albacore; saksa Langflossenthun; prantsuse germon; kreeka tonnos macropteros; itaalia alalonga, tonna bianco; portugali albacora, ervacora jm; hispaania albacora, atun blanco; soome valkotonnikala; vene альбакор, Тунец длинноперый; jaapani binnaga



Teise seljauime ja anaaluime kõrgus on võrdne esimese seljauime kõrgusega. Rinnauimed väga pikad, nende tipud on kohakuti teise seljauime ja anaaluime lisauimekestega. Teine seljauim kollane, anaaluime lisauimekesed tumedad, sabauimel valge serv. Pikkus kuni 1,27 m. Euroopa vetes püütakse pikkuim-tuuni muuhulgas suviti Biskaia lahest trollingumeetodil (harilikult kasutatakse peibutisena maisilehti) või paarisõngedega õngitsedes (söödana kasutatakse sardiine). Ka temast valmistatakse tuunikonserve.1 

" Erinevalt harilikust tuunist elutseb see liik peamiselt avaookeanis ja ilmub ranniku lähedale harva. Pikkuim-tuun esineb ainult ookeanisoolasuses, kuid talub tunduvaid temperatuurimuutusi (12—14 kuni 23 oC). Selle liigi levikupiir kulgeb kõigis ookeanides neljakümnendate laiuskraadide lähedal, kuid paiguti kohatakse pikkuim-tuuni ka väljaspool seda vööndit (näiteks Alaska lahes). Levila ääreosades leidub ainult mittesuguküpseid 2-6 aasta vanuseid isendeid, kes elavad ülemises soojenenud veekihis. Suguküpsed suured isendid hoiduvad troopikavöötmesse, kuid erinevalt noortest pole nad pinnal, vaid 150-200 m sügavuses. Mõõdukalt soojades meredes koosneb pikkuim-tuuni toit pinnakihis elavatest kaladest, kalmaaridest ja koorikloomadest /---/. Troopikas sööb see tuun sügavama vee asukaid — gempüüle, atlandi kuldpäid, mõningaid peajalgseid.
Pikkuim-tuun koeb troopikapiirkonna äärealadel vastava poolkera kevadsuvel. Selle liigi viljakus ulatub 2,5 milj. marjaterani. Pikkuim-tuun kasvab aeglasemalt kui troopilised päristuunid. Ta saab suguküpseks 4-5 aastaselt, umbes 90 cm pikkuselt; suurim pikkus on kuni 1,3 m ja kaal 45 kg.
See liik sooritab pikki rändeid. Näiteks Vaikse ookeani põhjaosas rändavad suguküpsete pikkuim-tuunide parved pidevalt Ameerika ja Jaapani ranniku vahel, hoidudes täiesti kindlatele rändeteedele."2

Aastane väljapüük FAO andmeil 2000-2012 vahemikus 198 000 - 256 000 tonni. Suurimad püüdjad on Jaapan, Taiwan, Hispaania, USA, Indoneesia.

Allikad:
1 P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
2 Loomade eli 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Thunnus alalunga FishBase's (august, 2014)
Albagore Wikipedias (inglise)
August, 2014

Vaata lisaks:

Tuunid ehk päristuunid (Thunnus)
Tuunid (Thunnini)
Kalale.ee KIK