Vööttuun (Katsuwonus pelamis)

Vööttuun (Katsuwonus pelamis) on kalaliik ahvenaliste (Perciformes) seltsi makrelllaste (Scombridae) sugukonna perekonnast vööttuun (Katsuwonus). Ainus liik perekonnas.  

[Inglise skipjack tuna; saksa Bonito; prantsuse listao, bonite; kreeka riki, tonina, pelamis; itaalia paamia, palamatu jm; portugali bonito; hispaania bonito, barrilete listado; jaapani katsuo; soome boniitti; vene полосатый тунец]

 

Veidi suurem kui atlandi väiketuun. Külje keskjoonest madalamal 4-6 tumedat pikivööti. Rinnauimed lühikesed (24-28 pehmet kiirt), rindmikuturvisest tagapool ainult küljejoone soomused. Elab epipelagiaalis troopilistes meredes. Suur töönduslik tähtsus, eriti Vaikses ookeanis. Kuni 20 km pikkuste õngejadade kasutamine püügiks on kutsunud esile palju keskkonnakaitsjate proteste.1

"Vööttuun on avaookeani pinnakihis kõige iseloomulikum kala, kuid esineb siiski ka rannikuvetes, eriti korallriffide läheduses. Ta asustab kõiki sooje meresid ja on eriti tavaline Vaikse ookeani troopilistes ja subtroopilistes vetes. Kohati sooritab vööttuun küllaltki ulatuslikke sesoonseid rändeid ja siirdub suviti mõõdukalt soojadesse vetesse. Sellised ränded on väga hästi välja kujunenud just Jaapani rannikul; suvel on vööttuuni koondised levinud Hokkaido põhjaosa laiuseni ja üksikud isendite rühmad tungivad isegi Kuriilideni.
Vööttuun hoidub hästi soojenenud vette ja esineb kõige sagedamini 17—28 oC juures. Sellele liigile on väga iseloomulik hoidumine parvedesse. Tihedad vööttuunide parved koosnevad ühesuurustest isenditest, kelle aktiivse liikumise võime on võrdne. Parved võivad olla väga aukartustäratavad: mõnikord on nendes kümneid tuhandeid isendeid. Peale "puhaste" koondiste võib sageli kohata ka segaparvi, milles vööttuunid toituvad koos kulduim-tuunidega, mõnikord ka delfiinidega. Parved võivad arendada suurt kiirust, kuni 45 km tunnis.
/---/ Vööttuun on kõige väiksem avaookeanis esinev tuun. Vaid harvadel juhtudel kasvab ta 1 m pikkuseks ja 25 kg raskuseks (tavaliselt ei ületa pikkus 50-60 cm ja kaal 3-5 kg). Suguküpseks saab alles 40 cm pikkuselt, arvatavasti teisel-kolmandal eluaastal.
Vööttuuni toiduks on pinnakihtides elavad võrdlemisi väikesed kalad, kalmaarid ja koorikloomad."

Fishbase's suurim pikkus 110 cm (tavapärane 80 cm), suurim kaal 34,5 kg, pikim eluiga 12 a.

Vööttuun on tuunide rühmast enimpüütav kalaliik.
Aastane väljapüük aastail 2000-2012 vahemikus 1 834 687- 2 795 339 tonni. Suurimateks püüdjateks on Taiwan, Indoneesia, Jaapan, Korea, Uus-Guinea, Filipiinid, Maldiivid.

Suur osa tuunikonservidest valmistatatakse just vööttuunist.

Vööttuuni kasutatakse laialdaselt jaapani köögis; vöötuuni nimeks on jaapani keeles katsuo. Üks valmistusviise on tataki - liha või kala kuumutatakse väga lühidalt tuleleegis või pannil, marineeritakse kiirelt äädikaga, viilutatakse õhukeselt ja maitsestatakse jahvatatud või uhmerdatud ingveriga. 
Vööttuuni kasutamisel on roa nimeks katsuo tataki: vööttuuni filee grillitakse kiirelt tuleleegis - kalale lisandub sellest kerge suitsumaitse. Kui kala pealmine kiht on tules kalgendunud, kastetakse kala jääkülma vette, et küpsemine katkeks ning kala jääks seest tooreks. Fileest lõigatakse viilud ja serveerimisel lisatakse neile soola, sojakastet, sidrunit või ka hakitud sibulat. Reeglina lisatakse serveerimisel ka toorest viilutatud küüslauku.
Toorest vööttuunist valmistatakse sushi't ja sashimi't.
Vinnutatud ja suitsutatud vööttuun (katsuobushi või ka okaka) hööveldatakse peenteks laastudeks, mis on omakorda koos kuivatatud pruunvetikatega peamisteks koostisosadeks dashi nimelise puljongi keetmisel - dashi on aga jaapani köögis põhjaks paljude suppide (nt miso) või kastmete (nt soba) valmistamisel.

Indoneesias on vinnutatud ja suitsutattud vööttuuni kui roa nimetuseks cakalang fufu. Vinnutamine ja suitsutamine toimub bambusest rakistel.

Allikad:
1 P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
2 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Katsuwonus pelamis Fishbase's (august, 2014)
Skipjack tuna Wikipedias (inglise)
Katsuobushi Wikipedias (inglise)
Cakalang fufu Wikipedias (inglise)
August 2014

Vaata lisaks:

Makrelllased (Scombridae)
Tuunid (Thunnini)
Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
Harilik tuun (Thunnus thynnus)
Tuunid ehk päristuunid (Thunnus)
Kalale.ee KIK