Kalapeedia Otsing Kaastöö

[Inglise yellowfin tuna; saksa Gelbflossen-Thunfisch; prantsuse albacore; itaalia tonno albacora; hispaania rabil; soome keltaevätonnikala; vene желтоперый тунец] 

Teistest tuunidest eristab teda see, et teine seljauim ja pärakuuim on palju pikemad kui esimese seljauime kõrgus; rinnauime tipp on kohakuti teise seljauime alguspunktiga. Teine seljauim ja lisauimekesed on erekollased, keha alapoolel õrnad tumedad triibud ja täpid.

"Selle kõigis ookeanides elava tuuniliigi levikupiirid langevad enam-vähem kokku 20^o-isotermiga kõige soojemal aastaajal. Temperatuuril alla 18 ^oC ei kohata kulduim-tuuni üldse. Noored isendid hoiduvad tavaliselt parvedena rannikumerre ja elutsevad pidevalt veepinna lähedal, suguküpsed isendid aga elavad avaookeanis kuni 150 m sügavuses. Troopilise valdkonna piires leidub neid kõikjal, kuid esinemissagedus oleneb toitumistingimustest: selle liigi kõige suuremad koondised paiknevad toidurikastes vetes, kus vee bioloogiline produktiivsus on suurenenud. /---/

Kuldfuim-tuun kasvab kuni 2 m pikkuseks ja 130 kg raskuseks. Ta paistab silma väga kiire kasvuga. /---/

Mõnele populatsioonile on iseloomulikud üsna ulatuslikud ränded, teised on enam-vähem paikse eluviisiga. Kuiduim-tuun ei soorita rändeid üle ookeani, nagu neid täheldatakse harilikul ja pikkuim-tuunil."¹

Fishbase andmeil on suurimaks pikkuseks 239 cm ja suurimaks massiks 200 kg.

Aastane väljapüük on sellel sajandil püsinud vahemikus 1,1-1,5 miljonit tonni. Suurimateks püüdjateks on Mehhiko ja Filipiinid, Indoneesia, Iraan, Prantsusmaa, Venezuela ja Hiina

Kulduim-tuunist ja harilikust tuunist valmistatakse tuunikonserve.

Kuiduim-tuuni liha sobib väga hästi ka grillimiseks.

Jaapanis on ta tooraine sushi ja sashimi jaoks.

Allikad:

Thunnus albacares Fishbase's (august, 2014)

P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006

¹ Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979

Yellowfin tuna Wikipedias (inglise)

August, 2014