Harilik tuun (Thunnus thynnus)

Harilik tuun (Thunnus thynnus) on kalaliik ahvenaliste (Perciformes) seltsi makrelllaste (Scombridae) sugukonna perekonnast tuunid (Thunnus). 

[Inglise atlantic bluefin tuna; saksa Rote Thun, Blauflossen-Thunfisch; soome tonnikala; vene oбыкновенный тунец
 


Harilik tuun on kõige suuremaks kasvav kala nii tuunide (Thunnus) perekonnas, tuunide (Thunnini) rühmas kui ka kogu makrelllaste sugukonnas.

"Suurest kiirusest hoolimata (sööstudel kuni 90 km/h) on harilik tuun üks neid kalaliike, keda inimene enim püüab. Hästi arenenud rindmikuturvist katavad suured soomused, tagapool on kehal väikesed soomused; keelel 2 pikikurdu, hambad koonilised, saledad. Rinnauimed lühikesed, 31-35 pehmet kiirt, ei ulatu peaaegu liitunud esimese ja teise seljauime ühenduskohani. Esimeses seljauimes 12-16 ogakiirt, teise seljauime eesosa pole palju kõrgem kui esimene seljauim. Seljauimel lisauimekesi 7-9, pärakuuimel 6-8, kõhuuime lisauimekeste vahekaugused lühemad kui tema uimekiired. Sabavarrel külje keskjoonel suurem küljekiil ning ülal ja all väiksemad kiilud.
Ülapool tumesinine, külgedel elusal kalal kollane vööt, alapool hõbevalge, tumedate triipude ja täppideta, teine seljauim punakaspruun.
Pikkus 3 m, mass 710 kg, eluiga 15 a.
Ookeanide epipelagiaalis, teeb pikki, üle ookeani ulatuvaid rändeid, täiskasvanud isendid siirduvad suvekuudel põhjapoolsematesse vetesse.
Sööb kalu, kalmaare ja koorikloomi, kalaparvi ründavad hulgakesi.
/---/
Suguküpseks saab 2-4-aastaselt 80-105 cm pikkusena. Majanduslikult kõige väärtuslikum tuun, eriti Jaapanis sashimi toorainena. /---/ Intensiivne seinnootade, ridaõngede ja msg. seisevpüünistega püük on selle liigi arvukust kogu maailmas tugevasti vähendanud."1

Hariliku tuuni ametlikud kogusaagid on maailmas umbes 32 000 tonni, kuid tegelik väljapüük ulatub 50 000 tonnini. 
40 % tuunidest saadakse Vaiksest ookeanist Jaapani ranniku lähedalt kasvatuskalana, 35 % püütakse Vahemerest ja 25 % Atlandi ookeanist.
Jaapanis toimivat tuunikasvatust saab kasvatuseks nimetada siiski vaid osaliselt: vangistuses tuunid ei paljune ning sisuliselt vaid nuumatakse loodusest tabatud väikesi tuune suuremateks.
 
Tuunikala tarvitamine toiduks on eriti levinud Kaug-Ida maades ning Jaapanis turustatakse kogu kasvatatud-püütud tuunikalast 80%. Jaapanis on makstud ka tuuni rekordhind: 300 000 eurot 342 kg kaalunud tuuni eest, seega ligi 1000 eurot kilogrammi eest.
Tuunikala söömine muutus Jaapanis populaarseks alles 1960-ndatel aastatel, enne seda peeti teda kui punase lihaga kala vaese rahva toiduks, aristokraatia eelistas valge lihaga kalu.  

Toorena on tuuniliha värvus roosast tumepunaseni. Küpsetamisel muutub liha värv halliks.
Enamasti valmistatakse Jaapanis tuunist sushit või sashimit.

Tuunikalas on 4,9% rasvu, 23,7% valke, toiteväärtus 140 kcal/100g


Allikad:
1 P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
Tonnikala Wikipedias (soome)
Roter Thun Wikipedias (saksa)
Thunnus Thynnus Fishbase's (august, 2014)
August, 2014

Vaata lisaks:

Vööttuun (Katsuwonus pelamis)
Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
Tuunid ehk päristuunid (Thunnus)
Tuunid (Thunnini)
Kalale.ee KIK