Säinas (Leuciscus idus)

Säinas (Leuciscus idus) on kalaliik karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna alamsugukonna Leuciscinae perekonnast   teibid (Leuciscus).

[Inglise ide, orfe; saksa Aland, Orfe, Nerfling, Elte, Gäse, Helm, Mähne jm; prantsuse ide; hispaani cacho; leedu mekne; läti alants; poola jaz; rootsi id; norra vederbuk; soome säyne; taani rimte; vene язь]

Eestis ka jaas, jäss, raudpea, rupakala, sainias, seinamees, säinam, säinap, tümakala.



Kirjeldus
Kehakujult sarnaneb turvaga, ent külgedelt rohkem lamenenud. Kõht ümardunud. Pärakuuime välisserv sirge või pisut nõgus. Sabauim suure väljalõikega. 
Isastel rinnauime esimene hargnemata kiir palju jämedam kui emastel. 
Pea lai, ninamik tömp, suu väike, otsseisune. Neeluhambad kahes reas. 
Selg rohekas kuni mustjashall, küljed hõbedased, kõht valkjas. Paarisuimed ja pärakuuim punakad, selja- ja sabauim oliivhallid. 
Kudemisajal isastel (vähemal määral ka emastel) peas ja kehal helmeskate.
Kollast vormi (nn kuldsäinast) peetakse ilukalana tiikides ja akvaariumides. (Ilukaladena on tuntud ka nt sellised vormid nagu hõbesäinas ja sinine säinas).


Kuldsäinas

Loendatavad põhitunnused: seljauimes 3 ogakiirt ja 7-9 pehmet kiirt, rinnauimes 1 ogakiir ja 16-18 pehmet kiirt, kõhuuimes 2 ogakiirt ja 8(9) pehmet kiirt, pärakuuimes 3 ogakiirt ja 8-12 pehmet kiirt; lõpusepiisid 10-15; neeluhambad 3.5-5.3 (2.5-5.2); soomuseid 51  8-9/4-5  65.

Levik
Ajalooliselt on eristatud alamliike:
Leuciscus idus auratus Bade 1901, kuldsäinas
Leuciscus idus idus (Linnaeus, 1758), säinas
Leuciscus idus idus natio sibiricus Kirillov 1958, siberi säinas
Leuciscus idus lapponicus Günther, 1868, lapi säinas
Leuciscus idus oxianus (Kessler, 1877), turkestani säinas

Tänapäeval käitletakse iseseisva taksonina üksnes säinast (Leuciscus idus)

Raamatus "Eesti mageveekalad"1 (2001. a) vaadeldakse säinast veel kahe alamliigina: 
"Meie alamliigi (L. i. idus) levik Euroopas suhteliselt piiratud: Prantsusmaast ida poole ja Alpidest põhja poole Koola poolsaareni, lõuna poole Musta ja Kaspia mereni, Aasias Leena jõeni. Araalis ja selle valglas teine alamliik turkestani säinas (L. i. oxianus)."
Asustatud ka Põhja-Ameerikasse Connecticut'i osariiki. Kuldsäinast on 1980-ndatel asustatud ebaseaduslikult ka Uus-Meremaale, kus ta võõrliigina pole soovitud, kuid on kohanenud nt Waikato jões.

Eestis elab mõnekümnes aeglase vooluga jões ja nendega seotud järvedes, samuti rannikumeres, eriti arvukas Saaremaa lõunaranniku vetes ja Väinameres.

Eluviis
"Säinas on valdavalt paikse eluviisiga. Ulatuslikumaid ja karjalisi rändeid võtab ta ette tavaliselt vaid kudeperoodil. Siis liiguvad suured säinakarjad võimaluse korral jõgedes ja merelõugastes paiknevatele koelmutele. Väinameres ja saarte rannikumeres elavad säinad koevad edukalt ka riimvees. Nii peetakse Väinamere üheks tähtsamaks säinaste koelmualaks Kasari jõe kõrval Haapsalu-Tagalahte ja Saunja lahte. Saaremaa lõunaranniku riimvetes elavate säinaste suurimaks ja produktiivseimaks kudealaks on Nasva jõgi koos Mullutu ja Suurlahega. Kevadisel kudeajal võib säina ränne Nasva jões olla kohati nii arvukas, et seda võib jälgida lausa kaldalt. Karja juhtkalad ujuvad nii pinna lähedal, et nende seljad lõikavad jõevett. Eesti põhjaranniku merelahtedes leidub säinast suhteliselt vähe ning seetõttu ei toimu ka siinsetesse jõgedesse eriti arvukaid kuderändeid. Magevetes elavad säinad võtavad samuti soo jätkamiseks ette rändeid vooluvette. Need on aga märksa väiksema ulatusega. Nii koeb Võrtsjärve säinas Väikese Emajõe luhtadele ja Peipsi säinas reeglina Kalli ja Koosa järvede sissevooludel ning Narva jõe ülemjooksul. 
/---/ meres elavad säinad kogunevad hilissuvel veelkord suurtesse parvedesse. Siis võetakse ette sageli üpris pikki toitumisretki, et madalates soojades merelahtedes ennast seal ohtralt leiduvate merekarpidega talvitumiseelselt nuumata.
Säinas on suhteliselt pikaealine kala. Meres elades saavutab ta suguküpsuse alles 7-8 aastaselt, üksikud isased ka 6 aastastena. Erinevates mageveekogudes saabub suguküpsus erinevalt. Nii saavutab Võrtsjärve säinas suguküpsuse 5-7 aasta vanuselt, Peipsis aga juba 4-5 aastaselt. Sugupoolte arvuline vahekord on säina-populatsioonis, kuigi mitte oluliselt, kallutatud emaste kasuks."2

Sigimine
"Säinas on meie vetes üks esimesi kevadisi kudejaid. Ta vajab marja lõplikuks valmimiseks ja kudemiseks vaid +2ºC kuni +8ºC vett. Nii juhtub sageli, et hilisel kevadel koeb säinas edukalt ka jääkatte all. Tavaliselt toimub kudemine aga siiski vahetult pärast jääminekut. /---/ magevetes elav säinas koeb ajaliselt hiljem, kui tema meres elav suguvend, sest ta vajab marja lõplikuks küpsemiseks pisut kõrgemat veetemperatuuuri. /---/ 

Paikkonniti eristavad kohalikud elanikud säinal mitmeid kudejärke. 
Võrtsjärve kalurid eristavad säinal kolme kudejärku: 
1) õige varane, s.o. kohe aprillis pärast särge; 2) enne latikat ja 3) päris soojaga kudemine, see eristatakse veel kudemata marja esinemise põhjal.
 
Nasva kalurid eristavad kudejärke säina jõkketuleku järgi: 
1) jääsäinad (keskmise suurusega esimesed kudejad); 2) rohusäinad (umbes kilosed kalad); 3) roosäinad (kõige suuremad, kes ilmuvad ajal, millal pilliroo tipud veest hakkavad välja paistma) ja sooja-vee säinad (suhteliselt väikesed ja viimased kudejad). 
/---/ Siinkohal tuleks tähelepanu juhtida ühele erinevusele magevees ja meres elava säina kudemiste järjekorra vahel. Võrtsjärve esimene säinas koeb pärast särge, Nasva ja Kasari jõkke tõuseb säinas haugi järel esimese kudejana. Talle järgneb teib ja alles siis särg. 

Säinas koeb suurveest üleujutatud jõelammidel eelmise aasta kuivanud taimede vartele. Koetakse madalas, valdavalt vaid 0,5 meetri sügavuses vees. Sügavamale kui 1,5 m koetud mari hukkub. /---/
Meres koeb säinas peamiselt eelmise aasta mändvetikate väljadele, kuigi võimaluse korral püüab ta oma marja lasta kõvale liivapõhjale ja/või kividele."2 
 
"Küpsed kollakad marjaterad üsna suured (läbimõõt 1,5-1,8 mm), seetõttu pole neid eriti palju: absoluutne viljakus enamasti 20 000-150 000 marjatera, suhteline viljakus 90-120 marjatera. Haudeaeg 10-12 ºC juures paari nädala ümber. Koorunud vastsed (L enamasti 7-8 mm) kleepuvad mõneks ööpäevaks veetaimede külge"1

Toitumine
Menüü mitmekesine: esimestel elukuudel peamiselt zooplankton, seejärel põhjaloomastik, kusjuures väiksemad söövad põhiliselt putukavastseid, suurematel kasvab toidus limuste osatähtsus, ka ei heida nad armu väikestele kaladele. Sobival juhul võib säinast saada ka marjasöödik.

Kasv ja vanus
Säinas kasvab meie teiste kaladega võrreldes enam-vähem keskmise tempoga. Aastased enamasti 6-7 cm pikkused (L) ja 2-3,5 g raskused, kolmeaastased 18-20 cm ja 65-90 g, viieaastased 28-30 cm ja 250-340 g, seitsmeaastased 34-36 cm ja 480-600 g, kümneaastased 40-44 cm ja 850-1200 g, viieteistaastased 47-50 cm ja 1,5-2 kg. Rannikumeres kasvab märksa kiiremini kui sisevetes. 
Isased ei jää emastest kasvutempo poolest märgatavalt maha.

Suuruserekord Eestis: 57 cm, 3,1 kg (Pärnu jõgi, 2002)2
Maailmarekord: 5,2 kg (Soome, 1939, 1967)

Väljapüük
Aastane väljapüük maailmas umbes 4000 tonni, millest ligi 90% püüab Venemaa ja 10% Soome (nt 2009. a püüdis Soome 436 tonni, kusjuures 94% sellest kogusest püüti huvikalastajate poolt).

Eestis toimub peamine säinapüük rannikumeres Kuressaare lähedal Nasva ümbruses, samuti Väinameres; 1990-ndatel aastasaak 70-180 t. Põhiline püügihooaeg varakevadel kudemisrände ajal. 
Eesti sisevetes töönduslik püük paari tonni ümber aastas. 
Harrastuspüük ulatub Eestis kümnekonna tonnini aastas.

Liha kvaliteet keskpärane: rasvasisaldus 3-10%, kalorsus 90-120.

Allikad:
1 E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
Leili Järv. Säinas. Ajakiri Kalastaja nr 21
Leuciscus idus FishBase's (juuli, 2014)
Säyne Wikipedias (soome)
Ide (fish) Wikipedias (inglise)
2 Rekordkalad Eesti vetest. nupuklubi.ee
Juuli, 2014

Vaata lisaks:

Kalade eristamine (säinas, teib, turb ja tõugjas)
Teibid (Leuciscus)
Kalale.ee KIK