Roosärg (Scardinius erythrophthalmus)

Roosärg (Scardinius erythrophthalmus)karpkakalaste(Cyprinidae) sugukonna alamsugukonnaLeuciscinae perekonnast roosärjed(Scardinius)

[Inglise rudd, redeye; saksa Rotfeder, Rötel, Gelbauge, Rotflosser jm; prantsuse rotengle, sergent, rossard jm; kreeka kokkinoftera, platitsa; itaalia scardola; leedu raudė; läti rudulis; poola wzdrêga; rootsi sarv; soome sorva;taani rudskalle, veneкрасноперка]

Eestis ka kuldsärg, punaperse, punapüks, pärepöör, revolutsionäär, rude, rutas, rutt, sirv.



Kirjeldus
Väliselt meenutab särge, ent on sellest krgema ja rohkem lamenenud kehaga. Seljauim khuuimedest selgesti tagapool. Suu küll otsseisune, kuid suunatud järsult ülespoole, pisut väljasopistatav. Neeluhambad kahes reas. Välimuse poolest üks ilusamaid kalu Eestis. Selg enamasti pruunikasroheline, küljed kuldse varjundiga, kht valge. Noored rohkem hbedaläikelised. Kik uimed punased, rinnauimed teistest kahvatumad. Silmad kullakarva. Kudemisajal isastel peas ja seljal helmeskate.

Loendatavad phitunnused: seljauimes 3 ogakiirt ja (7)8-10 pehmet kiirt, rinnauimes 1 ogakiir ja 14-17 pehmet kiirt, khuuimes 2 ogakiirt ja 7-9 pehmet kiirt, pärakuuimes 3 ogakiirt ja (9)10-12(13) pehmet kiirt; lpusepiisid 9-12; neeluhambaid 3.5-5.3 (2.5-5.2); soomusvalem (37)38 7-8/3-4 43(45).

Levik
Euroopa sisevetes ja madala soolsusega rannikumeres Püreneedest Luna-Rootsi ja -Soomeni, ida poole Uuralini. On Kaspia ja Araali valglates.
Eestis elab peamiselt järvedes ja aeglase vooluga jelikudes, samuti rannikumeres jgede suudmete lähedal. Praeguseil andmeil puudub Hiiumaal.

Eluviis
Eelistab madala hästi läbisoojeneva veega taimestikurikkaid mudase phjaga kohti. Hoidub väikestesse parvedesse, sageli koos teiste karpkalalastega. Talvel soikeseisundis.

Sigimine
Eestis saabub emastel suguküpsus enamasti 4-5-aastaselt (L 15-18 cm), isastel aasta varem (12-16 cm). Kudemine algab mai teisel poolel (vee t 17-19 C), kestab juuli keskpaigani.
Eelistab kudeda jää poolt phjast üles kergitatud pilliroo ja kaisla juurtele, samuti elusale (rohelisele) taimestikule.
Koetavad punakaskollased marjaterad 1-1,2 mm-se läbimduga, särje omadest märksa väiksemad, mistttu on neid ka palju rohkem: absoluutne viljakus tavaliselt 20 000-170 000, suhteline aga 250-300 marjatera.
Marjaterad ei küpse kik korraga, vaid järk-järgult (ühed varem, teised hiljem), nad koetakse harilikult kahe vi kolme portsjonina (mis tingib pika kudemisaja), kusjuures esimene portsjon moodustab absoluutsest viljakusest ligikaudu poole.
Marjaterade haudeaeg soojas vees lühike, reeglina 4-7 ööpäeva. Kooruvad vastsed 4,5-5,5 mm pikkused, kinnituvad mneks päevaks veetaimede külge.

Toitumine
Algul phitoiduks zooplankton, mis peagi asendub phjaloomastikuga. Lisandub taimtoit, seda eriti suuremail isendeil. Viimased ei ütle sobival juhul ära ka teiste kalade noorjärkudest.
Roosärge vib pidada Eesti kige taimtoidulisemaks kalaliigiks.

Kasv ja vanus
Kasvab särjest märksa kiiremini, ent meie teiste kaladega vrreldes siiski aeglaselt. Eestis aastased keskmiselt 4,3-5,5 cm pikkused (L) ja 0,6-1,4 g raskused, kolmeaastased 11-12 cm ja 12-18 g, viieaastased 17-18 cm ja 55-75 g, seitsmeaastased 22-24 cm ja 140-200 g, kümneaastased 26-28 cm ja 270-360 g, viieteistaastased 31-34 cm ja 500-650 g. Emased kasvavad isastest mnevrra kiiremini.

Suuruse- ja vanuserekord Eestis: 1,043 kg, L 40,6 cm, 14 aastat (Kasari jgi Läänemaal, 1978).
Maailmarekordid: 2,15 kg (Austria); 20 aastat 3 kuud (USA, akvaarium Chicagos, viiekümnendad aastad).

Väljapüük
Töönduslik tähtsus väga väike, ent spordikalana üsna populaarne.

Liha särje omast kehvema kvaliteediga (rasvasisaldus 1-2%, kalorsus 80-90).

Allikad:
E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
Ralf Mae. Roosärg. Ajakiri Kalastaja nr 23
Scardinius erythrophthalmus FishBase's (juuli, 2014)
Common rudd Wikipedias (inglise)

Juuli, 2014

Vaata lisaks:

Särg ja roosärg pärimuses
Särg (Rutilus rutilus)
Roosärjed (Scardinius)
Kalale.ee KIK