Roosärg (Scardinius erythrophthalmus)

Roosärg (Scardinius erythrophthalmuskarpkakalaste (Cyprinidae) sugukonna alamsugukonna Leuciscinae  perekonnast  roosärjed (Scardinius)  

[Inglise rudd, redeye; saksa Rotfeder, Rötel, Gelbauge, Rotflosser jm; prantsuse rotengle, sergent, rossard jm; kreeka kokkinoftera, platitsa; itaalia scardola; leedu raudė; läti rudulis; poola wzdrêga; rootsi sarv; soome sorva; taani rudskalle, vene красноперка]

Eestis ka kuldsärg, punaperse, punapüks, pärepöör, revolutsionäär, rude, rutas, rutt, sirv.



Kirjeldus 
Väliselt meenutab särge, ent on sellest kõrgema ja rohkem lamenenud kehaga. Seljauim kõhuuimedest selgesti tagapool. Suu küll otsseisune, kuid suunatud järsult ülespoole, pisut väljasopistatav. Neeluhambad kahes reas. Välimuse poolest üks ilusamaid kalu Eestis. Selg enamasti pruunikasroheline, küljed kuldse varjundiga, kõht valge. Noored rohkem hõbedaläikelised. Kõik uimed punased, rinnauimed teistest kahvatumad. Silmad kullakarva. Kudemisajal isastel peas ja seljal helmeskate.

Loendatavad põhitunnused: seljauimes 3 ogakiirt ja (7)8-10 pehmet kiirt, rinnauimes 1 ogakiir ja 14-17 pehmet kiirt, kõhuuimes 2 ogakiirt ja 7-9 pehmet kiirt, pärakuuimes 3 ogakiirt ja  (9)10-12(13) pehmet kiirt; lõpusepiisid 9-12; neeluhambaid 3.5-5.3 (2.5-5.2); soomusvalem (37)38  7-8/3-4  43(45).

Levik 
Euroopa sisevetes ja madala soolsusega rannikumeres Püreneedest Lõuna-Rootsi ja -Soomeni, ida poole Uuralini. On Kaspia ja Araali valglates.
Eestis elab peamiselt järvedes ja aeglase vooluga jõelõikudes, samuti rannikumeres jõgede suudmete lähedal. Praeguseil andmeil puudub Hiiumaal.

Eluviis
Eelistab madala hästi läbisoojeneva veega taimestikurikkaid mudase põhjaga kohti. Hoidub väikestesse parvedesse, sageli koos teiste karpkalalastega. Talvel soikeseisundis.

Sigimine 
Eestis saabub emastel suguküpsus enamasti 4-5-aastaselt (L 15-18 cm), isastel aasta varem (12-16 cm). Kudemine algab mai teisel poolel (vee tº 17-19 ºC), kestab juuli keskpaigani. 
Eelistab kudeda jää poolt põhjast üles kergitatud pilliroo ja kaisla juurtele, samuti elusale (rohelisele) taimestikule.
Koetavad punakaskollased marjaterad 1-1,2 mm-se läbimõõduga, särje omadest märksa väiksemad, mistõttu on neid ka palju rohkem: absoluutne viljakus tavaliselt 20 000-170 000, suhteline aga 250-300 marjatera. 
Marjaterad ei küpse kõik korraga, vaid järk-järgult (ühed varem, teised hiljem), nad koetakse harilikult kahe või kolme portsjonina (mis tingib pika kudemisaja), kusjuures esimene portsjon moodustab absoluutsest viljakusest ligikaudu poole. 
Marjaterade haudeaeg soojas vees lühike, reeglina 4-7 ööpäeva. Kooruvad vastsed 4,5-5,5 mm pikkused, kinnituvad mõneks päevaks veetaimede külge.

Toitumine 
Algul põhitoiduks zooplankton, mis peagi asendub põhjaloomastikuga. Lisandub taimtoit, seda eriti suuremail isendeil. Viimased ei ütle sobival juhul ära ka teiste kalade noorjärkudest. 
Roosärge võib pidada Eesti kõige taimtoidulisemaks kalaliigiks.

Kasv ja vanus 
Kasvab särjest märksa kiiremini, ent meie teiste kaladega võrreldes siiski aeglaselt. Eestis aastased keskmiselt 4,3-5,5 cm pikkused (L) ja 0,6-1,4 g raskused, kolmeaastased 11-12 cm ja 12-18 g, viieaastased 17-18 cm ja 55-75 g, seitsmeaastased 22-24 cm ja 140-200 g, kümneaastased 26-28 cm ja 270-360 g, viieteistaastased 31-34 cm ja 500-650 g. Emased kasvavad isastest mõnevõrra kiiremini.

Suuruse- ja vanuserekord Eestis: 1,043 kg, L 40,6 cm, 14 aastat (Kasari jõgi Läänemaal, 1978). 
Maailmarekordid: 2,15 kg (Austria); 20 aastat 3 kuud (USA, akvaarium Chicagos, viiekümnendad aastad).

Väljapüük
Töönduslik tähtsus väga väike, ent spordikalana üsna populaarne. 

Liha särje omast kehvema kvaliteediga (rasvasisaldus 1-2%, kalorsus 80-90).

Allikad:
E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
Ralf Mae. Roosärg. Ajakiri Kalastaja nr 23
Scardinius erythrophthalmus FishBase's (juuli, 2014)
Common rudd Wikipedias (inglise)

Juuli, 2014

Vaata lisaks:

Särg ja roosärg pärimuses
Särg (Rutilus rutilus)
Roosärjed (Scardinius)
Kalale.ee KIK