Särg (Rutilus rutilus)

Särg, ka harilik särg (Rutilus rutilus) on kalaliik karpkakalaste (Cyprinidae) sugukonna alamsugukonna Leuciscinae perekonnast särjed (Rutilus).

[Inglise roach; saksa Plötze, Plotz, Rotauge, Rotte, Schwal, Zicke jm; prantsuse gardon, plotze, blanchet jm; hispaania rutilo; itaalia rutilo; kreeka tsironi; leeedu kuoja; läti rauda; poola p³oc; rootsi mört; norra mort; soome särki; taani skalle; vene плотва]

Eestis ka ants, estlane, jõesärg, keltsasärg, koravka, korbak, labakas, linnukala, lutt, moks, mudasärg, rohusärg, tulisilm, ullukene jm.


Joonis: A. Turovski / Eesti mageveekalad

Kirjeldus 
Keha külgedelt lamenenud, enam-vähem keskmise kõrgusega (heades toitumistingimustes kõrgem kui näljapajukil olles). Seljauim algab kõhuuimede kohalt. Kõhuserv (kõhuuimede ja päraku vahel) ümar. Suu otsseisune, pisut väljasopistatav, neeluhambad ühes reas. Selg tume, roheka või sinaka varjundiga, küljed ja kõht hõbevalged või sinakad. Selja- ja sabauim hallikasrohekad, rinnauimed kollakad, kõhuuimed ja pärakuuim punakad. Silmad punakad. Isastel kudemisajal peas ja seljal helmeskate.

Loendatavad tunnused: seljauimes 3-4 ogakiirt ja (8)9-12 pehmet kiirt, rinnauimes 1 ogakiir ja 14-17(18) pehmet kiirt, kõhuuimes 2 ogakiirt ja 7-9 pehmet kiirt, ärakuuimes 3 ogakiirt ja 8-12 pehmet kiirt; lõpusepiisid 19-23; neeluhambaid 5-5(6); soomusvalem 39(41)  7-10/3-5  46(48).

Levik 
Särjel on varasemates käsitlustes kümmekond alamliiki, kelledest mitmeid vaadeldakse tänapäeval küll iseseisvate kalaliikidena. Neist tähtsamad on peale meie oma (R. r. rutilus) veel siberi särg (R. r. lacustris) ja vobla (R. r. caspicus, Kaspia meres ja selle valglas). 
Kõigi nende levila kokku ulatub Püreneedest ja Alpidest põhja poole, Skandinaavia poolsaare idaosast Leena jõeni. Särge on Kaukaasias, Araali ja Baikali järvedes. 

Eesti sisevetes ja rannikumeres on särg laialt levinud. Asustab 83% uuritud järvedest ja 54% jõgedest-ojadest. 
Väldib düstroofseid metsa- ja soojärvi.

Eluviis
Eelistab magevett, kuid elab ka riimvees.
Litoraali eelistav parvekala, kuid suuri isendeid võib kohata ka kaldast kaugemal.

Sigimine 
Eestis saavad emased suguküpseks enamasti 3-5-aastaselt (L 11-17 cm), isased keskelt läbi aasta nooremalt (9-14 cm). 
Kudemine algab vee tº 8-10 ºC juures, rannikumeres harilikult aprilli lõpul, sisemaal mai algul, kestab reeglina kolme nädala ümber. Koelmud madalas (kuni 0,6 m) vees, mari lastakse peamiselt surnud taimedele, peaasjalikult tarnale, kaisla ja pilliroo juurtele, vooluvetes mõnikord ka vetikatega kaetud kividele. 
Riimveesärjed tulevad kudema jõgede suudmetesse või nende lähedale, kus vesi magedam. 
Koetavate kahvatukollaste marjaterade läbimõõt 1,3-1,6 mm, absoluutne viljakus mahub enamasti 2000-70 000 marjatera vahele, suhteline viljakus 110-150 marjatera.
Mari haudub enamasti alla kahe nädala. Kooruvad vastsed (L 6-7 mm) üsna hästi arenenud, ent esimestel päevadel siiski passiivsed, kleepuvad veetaimede külge, seejärel hakkavad aktiivselt liikuma ja toitu otsima, koondudes parvedesse.

Toitumine 
Kõigesööja, menüü laialdane, detriidist ja vetikatest kalamaimudeni, sisaldab ka veetaimi, eeskätt penikeeli (Potamogeton) ja vesikatku (Elodea). 
Nooremad (väiksemad) söövad suhteliselt rohkem putukavastseid ja zooplanktonit, vanemad (suuremad) aga limuseid ja taimtoitu. Võimaluse korral ei ütle ära teiste kalade poolt koetud marjast, heitmata armu ka nende vastsetele ja maimudele. Toitub väga intensiivselt suve teisel poolel, kõige vähem talvel ja varakevadel.
    
Kasv ja vanus
Eestis särje keskmine kasvutempo järgmine: aastased 5-6 cm (L) ja 0,8-1,6 g, kolmeaastased 11-12 cm ja 10-16 g, viieaastased 16-17 cm ja 40-55 g, seitsmeaastased 20-22 cm ja 80-110 g, kümneaastased 26-28 cm ja 190-260 g, viieteistaastased 32-34 cm ja 380-500 g.
Meie teiste kaladega võrreldes tuleb seda kasvukiirust pidada üsna aeglaseks. Rannikumeres kasvab reeglina kiiremini kui sisevetes. Emased ületavad isaseid kasvutempo ja eluea pikkuse poolest.
Seni teadaolevalt täheldati särje kõige aeglasemat kasvu Karjalas, kus 10-aastased isendid on kohati vaid 50 g raskused. 
Eesti rekordid: 1,05 kg (Tänassilma jõgi Viljandimaal, 1979); 15 aastat, ent vaid 432 g (Võrtsjärv, 1958). Maailmarekordid: 2,58 kg (Ida-Saksamaa, 1973); 28 aastat ja kõigest 655 g (Karjala).


Foto: Viljar Veede / kalale.ee. 30 cm (l), 500 g, Ahja jõgi, 2004

Väljapüük
Töönduskalana teisejärguline, ent spordikalana üsna oluline. 
1990-ndatel oli keskmise ja suure särje (L > 15 cm) töönduslik aastasaak rannikumeres (peamiselt Liivi lahes ja Väinameres) enamasti 200-300 t, Peipsis 500-750 t (sellest Eesti poolel vaid 90-160 t), teistes meie siseveekogudes kuni kümmekond tonni. 
Väiksem särg on kuulunud koos kiisa ja teiste mittekaitstavate noorkaladega peamiselt sigadele ja karusloomadele söödaks mineva madala väärtusega peenkala hulka, mille püügi kohta ei peeta enam täpset arvestust.

Aastane kogupüük aastail 2000-2004 vahemikus 10 000—13 500 tonni. Peamisteks püüdjateks Soome, Poola ja Ukraina.

Liha keskmise kvaliteediga: rasvasisaldus 2-5%, kalorsus 85-115 kcal / 100 g. 

Allikad:
E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Rutilus rutilus FishBase's (juuli, 2014)
Juuli, 2014

Vaata lisaks:

Doonau särg ehk pigo (Rutilus pigus)
Kutum (Rutilus kutum)
Hammassärg (Rutilus frisii)
Taranka (vinnutatud kala)
Taran (Rutilus heckelii)
Vobla (Rutilus caspicus)
Roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
Särg ja roosärg pärimuses
Särjed (Rutilus)
Kalale.ee KIK