Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)

Pullukala, ka liiperkala, euroopa kulleskala (Liparis liparis liparis) on liiperkala (Liparis liparis) alamliik, kes on levinud ainult Läänemeres põhja pool Gotlandi saart.

Liiperkala (Liparis liparis) on kalaliik meripuugiliste (Scorparniformes) seltsi kulleskalalaste (Liparidae) sugukonna kulleskalade (Liparis) perekonnast. FishBase's loetakse perekonda kuuluvaks 59 liiki (juuli, 2014), kusjuures Läänemeres elav pullukala (Liparis liparis barbatus) ja Atlandi ookeanis elav pullukala (Liparis liparis liparis), on esitatud liikide loendis iseseisvate liikidena. Inglise keeles on liiginimedeks vastavalt sea-snail ja striped sea-snail.

[Inglise  sea-snail, striped sea-snail; saksa Scheibenbauch; prantsuse limace de mer; taani ringbug; hollandi slakdolf; rootsi ringbuk; norra ringbuker; leedu gleivys; läti pluk¹nzivs; soome imukala]

Eestis ka rasvakala, rootsi liiprikala, liiperkala.



Kirjeldus
See kuni 15 cm pikkune kala on oma kehakujult konnakullese moodi: tömbile peale järgneb võrdlemisi pikk ning ühtlaselt ahenev keha. Suu on otsseisune, kõhuuimi asendab aga imiketas, mille läbimõõt on keha pikkusest 11-12%. 2 paari ninaavasid.
Heaks eristustunneseks on õhuke soomusteta liikuv nahk ja pehmed lihased.
Värvus on väga varieeruv — kollakas, pruunikas, punapruun või peaaegu must. Kõht on heledam, kuni valge. Külgedel ja uimedel tumedad täpid ja laigud, milledest võivad moodustuda vöödid või triibud.
Kalurid iseloomustavad pullukala kui "läbipaistvat" 

Levik
Külmalembene merekala, kes on levinud Teravmägedest lõuna poole Põhja-Prantsusmaani, idas Uus-Siberi saarestikuni.
Läänemeres elava pullukala kohta on andmeid alates Vene Läänemere ekspeditsioonist 1908. a, kuid andmed on üsna napid, kuna tabamisi fikseeritakse harva. Kala ennast ei saa siiski Läänemeres lugeda erandlikuks või haruldaseks: teda tabatakse harva seetõttu, et ta elutseb sügavates mereosades. Kalurid on kätte saanud enamasti seetõttu, et ta on ennast imenud sügavale asetatud võrkude pullude külge — sellest ka nimetus pullukala. 
Tabamised on leidnud aset Hiiumaast põhja pool ja Soome lahe vetest.

Eluviis 
Elutseb meil väheliikuva põhjakalana peamiselt sügavates (kuni 100 m) mereosades, kudema tuleb talvekuudel madalamasse rannikuvette. Sööb hulkharjasusse, kirpvähilisi, müsiide jms.

Kalamajanduslikku kasutamist ei leia.


Allikad:
Liparis liparis liparis FishBase's (juuli, 2014)
N. Mikelsaar. Eesti NSV kalad. Tallinn, 1984
Juuli, 2014

Vaata lisaks:

Meripuugilised (Scorpaeniformes)
Kalale.ee KIK