Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
3. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
4. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
5. Abakala (Ballerus ballerus)
6. Abiogenees
7. Adamson Amandus
8. aer
9. aerjalalised (kopepoodid)
10. Ahing (västar; angerjaahing)
11. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
12. Ahtuba
13. Ahven (Perca fluviatilis)
14. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
15. Aiauss
16. ainupõlvsed
17. Akuraid (Narcine)
18. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
19. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
20. albatrossid
21. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
22. Allveevahimees
23. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
24. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
25. Amudarja
26. Amuur
27. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
28. Anemomeeter
29. Angerja oja (Angerja jõgi)
30. Angerjaõngejada
31. Angerjas (Anguilla anguilla)
32. Angerjas (pärimus)
33. Angerjas jaapani köögis
34. Angerjasöömise ajaloost
35. Angerjaõngejada
36. Angersägad (Clarias)
37. Angulas
38. Anisakiaas (anisakidoos)
39. Anisakiidid (Anisakidae)
40. Anne kanal
41. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
42. Anšoovislased (Engraulidae)
43. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
44. Antagonism
45. Araabia meri
46. Arapaima
47. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
48. Arteesia vesi
49. Astelraid (Dasyatis)
50. Astelraid 2 (Bathytoshia)
51. Astelraid 3 (Hemitrygon),
52. Astelraid 6 (Fontitrygon)
53. Atla jõgi
54. Atla laht
55. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
56. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
57. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
58. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
59. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
60. Atlandiraid (Atlantoraja)
61. atraktant (atrahent)
62. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
63. Baikal
64. Balzer
65. Barramundi
66. Bass
67. Bellingshausen
68. Beluuga (Huso huso)
69. Bentaal
70. Bentos
71. Bete
72. Bete Krokodil
73. Biofilter
74. Bioturbatsioon
75. Birdeye
76. Birjussa
77. bissa
78. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
79. Botvinja
80. Brahmaputra
81. Briis
82. Buran (mootorsaan)
83. Canvey saare elukas
84. Castingu MM
85. Chessie (veekrüptiid USAs)
86. Cooki saared
87. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
88. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
89. Creme
90. D.A.M.
91. Daing
92. Dirhami laht
93. Donburi
94. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
95. Ebabootsiad (Parabotia)
96. Ebisu (jaapani kalajumal)
97. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
98. Eesti jõgede loend
99. Eesti järved
100. Eesti järvede loend
101. Eesti Kalur
102. Eesti lahed (tähestikuline loend)
103. Eesti Merekool
104. EFTTA
105. Elango, Julius
106. Emajõe Lodjaselts
107. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
108. Emakala (Zoarces viviparus)
109. End, Albert Arvo
110. Endla järvestik
111. Erikson, Juhan (kalatööstur)
112. Erinarkid (Heteronarce)
113. Erm Vaike
114. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
115. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
116. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
117. Fenkol (apteegitill)
118. Flambeau
119. Fotofoor
120. Friteerimine
121. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
122. Garum ja liquamen
123. Gupi (Poecilia reticulata)
124. Haamerhai (Eusphyra blochii)
125. Haid kulinaarias
126. Hailiha nimekujud
127. Hakk-kala
128. Hallhaid (Carcharhinus)
129. Hammassärg (Rutilus frisii)
130. Harilaid
131. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
132. Harilik meriangerjas (Conger conger)
133. Harilik merilohe (Trachinus draco)
134. Harilik mullauss (maauss)
135. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
136. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
137. Harilik taimen (Hucho taimen)
138. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
139. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
140. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
141. Harju alamvesikond
142. Hauapüük
143. Haug püügikalana
144. Haug toidukalana
145. Haugasraid (Aetobatus)
146. Heeringalised (Clupeiformes)
147. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
148. Heeringlased (Clupeidae)
149. Heik (Hake) kalanimedes
150. Heintz Karl
151. Heleraid (Leucoraja)
152. Hensen, Victor
153. Hi-Lo
154. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
155. Hiinatrullid (Yunnanilus)
156. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
157. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
158. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
159. Hobulaiuskraadid
160. Hollandi kaste
161. Homaarlased (Nephropidae)
162. Hulkharjasussid (Polychaeta)
163. Hõbekoger (Carassius gibelio)
164. Hõimkond
165. Hämarhaid (Scymnodalatias)
166. Hülgepüük
167. Iilastuli
168. Imiussid (Trematoda)
169. Indo-Vaikne ookeaniala
170. Invincible (Nilsu)
171. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
172. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
173. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
174. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
175. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
176. Jahumardika vastne (jahuuss)
177. Johannes Vares
178. Jussi järved
179. Juust õngesöödana
180. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
181. Jõehallhaid (Glyphis)
182. Jõemõisa-Kaiu järvestik
183. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
184. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
185. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
186. Jämesabaraid (Urolophus)
187. Järveelustik ehk limnobios
188. Järvekoletised
189. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
190. Jäseraid (Cruriraja)
191. Jääpüük
192. Jäärauad
193. Kaanid (Hirudinea)
194. Kaarmise järv (Karmise järv)
195. Kaaviari ajaloost
196. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
197. Kahvamine
198. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
199. Kalakaste
200. Kalakasvatus
201. Kalakasvatus Eestis
202. Kalamüüdid ja müütilised kalad
203. Kalandus
204. Kalanduskoda
205. Kalaparv
206. Kalurite loitse ja ütlusi
207. Kaluuga (Huso dauricus)
208. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
209. Karelestad (Hippoglossoides)
210. Kartul
211. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
212. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
213. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
214. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
215. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
216. Katsuobushi
217. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
218. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
219. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
220. Kidata konks
221. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
222. Kiinide vastsed
223. Kiisk (pärimus)
224. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
225. Kilu nimelugu
226. Kinnine haspelrull
227. Kinnise rulli ehitus
228. Kirptirgu sidumise sõlm 1
229. kiviahvenlased (Serranidae)
230. Kivitrullingud (Nemacheilus)
231. Koerhaid (Scyliorhinus)
232. Koerhailased (Scyliorhinidae)
233. Koger (Carassius carassius)
234. Kogred (Carassius)
235. Koibraid (Sinobatis)
236. konks (õngekonks)
237. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
238. Koonhaid (Rhizoprionodon)
239. Koorküla järvestik
240. Kopskalad (Dipnoi)
241. Kosmoidsoomus
242. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
243. Kuivatamine/vinnutamine
244. Kuldkala (Carassius auratus)
245. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
246. Kura säär
247. Kuremaa järv (Kurema järv)
248. Kussie (jaapani järvekoletis)
249. Kuusamon Uistin Oy
250. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
251. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
252. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
253. Kärbsed õngesöödana
254. Kärbsenukk (kärbsekookon)
255. Kärbsetõugud meditsiinis
256. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
257. Kärphaid (Mustelus)
258. Kärsshingud (Acantopsis)
259. Käsiõng
260. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
261. Käärtrullid (Schistura) 2
262. Käärtrullid (Schistura) 3
263. Lahtise rulli ehitus
264. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
265. Lahtise rulli vänt
266. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
267. Lakerda (türgipärane soolakala)
268. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
269. Landilugu: dr Heintz
270. Landilugu: Kuusamo puukala
271. Landilugu: Nilsu
272. Lasa järv [Koorküla järvestik]
273. Lasnhaid (Scoliodon)
274. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
275. Leevi jõgi
276. Leivast õngesöödad
277. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
278. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
279. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
280. Lestad (Platichthys)
281. Libekala
282. Liblikate röövikud
283. Liblikraid (Gymnura)
284. Liftahvenad (Helicolenus)
285. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
286. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
287. Linajärv (Jussi Linajärv)
288. Linask (Tinca tinca)
289. Linné, Karl
290. Linnuroni (Ligula intestinalis)
291. Lintsabalased (Trichiuridae)
292. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
293. Logardraid 3 (Pseudobatos)
294. Logardrailased (Rhinobatidae)
295. Lonthülged (Mirounga)
296. Loobu jõgi
297. Lophius budegassa (must merikurat)
298. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
299. Luts (Lota lota)
300. Lõunaraid (Zearaja)
301. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
302. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
303. Läänesaarte alamvesikond
304. maailma jõed (loend)
305. Maggot
306. Majak (kolhoos)
307. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
308. Man
309. Mannasöödad
310. Maskraid (Neotrygon)
311. meduus
312. Merehaigus
313. Merekoletised
314. Meremeeste uskumused
315. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
316. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
317. Merikeellased (Soleidae)
318. Merikogerlased (Sparidae)
319. Merikoha (Sander marinus)
320. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
321. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
322. Meriluts (Brosme brosme)
323. Merineitsi
324. Meripuugid (Scorpaena)
325. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
326. Merisutt (Petromyzon marinus)
327. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
328. Merluusid (Merluccius)
329. Metsprussakas
330. Miiu
331. Moiva (Mallotus villosus)
332. Mokkparrakad (Labeobarbus)
333. Morilased (Moridae)
334. muda
335. Mudaelustik ehk pelon
336. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
337. Mussie (järvekoletis Kanadas)
338. Mussoon
339. Must marliin (Istiompax indica)
340. Mustatäpitõbi
341. Musthaid (Apristurus)
342. Mustjõe alamvesikond
343. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
344. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
345. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
346. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
347. Mõrrapüük
348. Mõõkkala (Xiphias gladius)
349. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
350. Määr, Aleksander
351. Mölder, August
352. Müütilised veeolendid
353. Naaskelraid (Pastinachus)
354. Nahknark (Crassinarke dormitor)
355. Naissaar
356. Narva veehoidla
357. Nasv
358. Navaaga (Eleginus nawaga)
359. Nelikant-kaldauss
360. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
361. Niituimlutslased (Physidae)
362. Nirkhailased (Hemigaleidae)
363. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
364. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
365. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
366. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
367. Nugishaid (Triakis)
368. Nuutraid (Himantura)
369. Näkk (eesti)
370. Oad, Jaan
371. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
372. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
373. Ogahaid (Squalus)
374. Ogasilmad (Pangio)
375. Ojamaa (Gotland)
376. Okasturilased (Notacanthidae)
377. Okishaid (Centroscyllium)
378. ondatra (piisamrott, biisamrott)
379. Osmussaar
380. Pakssabaraid (Trygonoptera)
381. paneerimine
382. Paunküla veehoidla
383. Peen kõduuss
384. Peipsi alamvesikond
385. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
386. Pettai, Elmar Voldemar
387. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
388. Pigo (Rutilus pigus)
389. Pihklased (Myxini)
390. Pihtla kalakasvandus
391. Piikraid (Urobatis)
392. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
393. Piimjas soouss
394. Piiskopikala (bishop fish)
395. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
396. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
397. Pimenarkid (Typhlonarke)
398. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
399. Poi
400. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
401. Polaarhaid (Somniosus)
402. Poola uss
403. Prespa forell (Salmo peristericus)
404. Prussakas ja tarakan
405. Psammon
406. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
407. Punane vihmauss (pool-ööuss)
408. Purikalalased (Istiophoridae)
409. Purjus krevetid
410. Puukala (Kuusamo puukala)
411. Põhjavee-elustik
412. Põishüljes (Cystophora cristata)
413. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
414. Põlula Kalakasvatuskeskus
415. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
416. Pärimus: Kaussjärv
417. Pärimus: Lutsu järv
418. Pärimus: Otepää Pühajärv
419. Pärimus: Raudjärve kullapütt
420. Pärimus: Uhtjärv
421. Pärimus: Verijärv
422. Pärnu alamvesikond
423. Pärnu Kalakombinaat
424. Pärnu kalanduskool
425. Rabakonn
426. Raid (Raja)
427. Rakfisk ehk norra hapukala
428. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
429. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
430. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
431. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
432. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
433. Reobiont
434. Riffhai (Triaenodon obesus)
435. Rihmsabaraid (Taeniura)
436. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
437. Riikoja Heinrich
438. Ristkok, Jüri
439. Robalod (Centropomus)
440. Roheline mullauss
441. Rohukonn
442. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
443. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
444. Rombkalad (Bothus)
445. Rombkalalased (Bothidae)
446. Roosa mullauss
447. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
448. Ruske käärtrull (Schistura russa)
449. Russalka
450. Rõbak Baltiki
451. Rõuge järvestik
452. Räimeõng
453. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
454. Saadjärv (Saadrejärv)
455. Saaghailised (Pristiophoriformes)
456. Saagsabahaid (Galeus)
457. Sagrits, Richard
458. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
459. Sammet, Jaak
460. Sannakji
461. Sardiin (Sardina pilchardus)
462. Sardiinid
463. Sardinellid (Sardinella)
464. Saunja laht
465. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
466. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
467. Sidrunhaid (Negaprion)
468. Siiad (Coregonus)
469. Siig - huvipüük Eestis
470. Siig spordikalana Skandinaavias
471. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
472. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
473. Sinakas soouss
474. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
475. siugkonnalised (apoodid)
476. Soomuskuked (Lepidotrigla)
477. Soomuslest (Limanda limanda)
478. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
479. Sovetskaja Rodina (laev)
480. Spinningisti kaksteist käsku
481. Staratel
482. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
483. Stroganina
484. Sump (kumm, pandur, märss)
485. Sumplaev
486. Susski, Vladimir
487. Suue
488. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
489. Suur mullauss
490. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
491. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
492. Suurallikas
493. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
494. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
495. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
496. Sõnnikuuss
497. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
498. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
499. Südvester
500. Sünkraid (Amblyraja)
501. Süvahaid (Centroscymnus)
502. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
503. Süvaraid (Bathyraja)
504. Šelfihaid (Halaelurus)
505. Zoobentos
506. Taaliku sadam
507. Tabadusekepp
508. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
509. Tainas angerjapüügiks
510. Tallinna Kalakombinaat
511. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
512. Tallinna Merekolledž
513. Tamm, Friedrich
514. Tamula järv (Tamla järv)
515. Tatrakakud
516. Temera (Temera hardwickii)
517. Tempura
518. Tiit Hunt. Eesti kalad
519. Tintlased (Osmeridae)
520. Tippviidikad (Alburnoides)
521. Tobiased (Ammodytes)
522. Tooder
523. Traaler
524. Traalnoot
525. Traalpüük
526. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
527. Triivpüük
528. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
529. Trullinglased (Nemacheilidae)
530. Trullingud (Barbatula)
531. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
532. Tuletorn
533. Tume vihmauss
534. Tumehaid (Etmopterus)
535. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
536. Tursad (Gadus)
537. Tursamaks
538. Tursamaksa konserveerimine
539. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
540. Tuul
541. tuulekala (pärimus)
542. Tuur
543. Tuurlased (Acipenseridae)
544. Tõugjärv (Küünjärv)
545. Tõugussaare raba laugas
546. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
547. Tääkraid (Urotrygon)
548. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
549. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
550. Ukraina (baaslaev)
551. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
552. Unadon
553. Und
554. Undiin
555. Urbukse järv (Urbuse järv)
556. Ussikonks (säärekidadega konks)
557. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
558. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
559. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
560. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
561. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
562. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
563. Valgeninahai (Nasolamia velox)
564. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
565. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
566. Vasarhaid (Sphyrna)
567. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
568. Vastne
569. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
570. vesikond
571. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
572. Vihmauslased (Lumbricidae)
573. Vihmauss (liigid)
574. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
575. Viitina kuurits
576. Vimb (Vimba vimba)
577. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
578. Vinkelhaid (Oxynotus)
579. Vinnutatud räimed
580. Viru alamvesikond
581. Viuraid (Aetomylaeus)
582. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
583. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
584. Võldas (Cottus gobio)
585. Võrtsjärve alamvesikond
586. Väheharjasussid
587. Vähilaadsed
588. väike meriahven (Sebastes viviparus)
589. Väike ogahai (Squalus blainville)
590. Väike saagrai (Pristis clavata)
591. väike tobias (nigli, väiketobias)
592. Väikeraid (Rajella)
593. Väikesuulest (Microstomus kitt)
594. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
595. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
596. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
597. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
598. Õlikook
599. Õngekonksu ajaloost
600. Õngitsemine+
601. Õnne lõhe
602. Äntu järved
603. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
604. Ülemiste järv
605. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
606. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Võldas (Cottus gobio)

Võldas, ka harilik võldas, euroopa võldas (Cottus gobio) on kalaliik meripuugiliste (Scorpaeniformes) seltsi võldaslaste (Cottidae) sugukonna perekonnast võldased (Cottus)

[Inglise bullhead; saksa GroppeDickkopf, Koppe, Mühlkoppe jm; prantsuse chabot commun; itaalia scazzone; leedu paprastasis kūjagalvis; läti platgalve; taani fresvandsulk, flodulk; rootsi stensimpa; soome kivisimppu; vene подкаменщик, широколобка]

Eestis ka kivitrull, kivirull, merihärja poeg, merihärg, härjapea, rontipea, tölluspea, härjapäts, lodi, lodjakala, lutsupoeg, kont, kondakala, järvekurat jm.




Kirjeldus 
Jässakas, tagakeha veidi külgedelt lamenenud. Pea lai, lame, suu suur, tihedate peente hammastega. Silmad kõrgel pealael. Eeskaanel kõver oga. 
Soomuseid pole, kehapinnal leidub tahapoole suunatud ogakesi. 
Kaks seljauime, neist esimene lühike, ogakiirtega, teine pikem, pehmete kiirtega. Rinnauimed suured, ümardunud, ulatuvad pärakuni, kõhuuimed rinna all. 
Selg ja küljed pruunikad kuni hallikad, tumedate korrapäratute laikudega, kõht kollakas kuni valge. Värvus võib mõne minutiga muutuda tumedamaks või heledamaks. Uimed üsna heledad, tumedate täpiridadega.

Loendatavad tunnused. Esimeses seljauimes 6-8 ogakiirt, teises seljauimes 11-18 pehmet kiirt, rinnauimes 11-15 pehmet kiirt, kõhuuimes 1 ogakiir ja 3-5 pehmet kiirt, pärakuuimes 10-15 pehmet kiirt.

Levik
Harilik võldas levib lünklikult Põhja-Hispaaniast ja Kesk-Itaaliast Põhja-Rootsini ja Põhja-Soomeni, ida poole Uuralini. Põhja-Euroopas, Musta ja Kaspia merede valglates arvatakse elavat alamliik vene võldas (C. g. koshewnikowi). Praegu on võldase liigisisene süstemaatika ja leviku iseärasused veel ebaselged.

Eestis on teada mandriosa 77 jões ja ojas ning 14 järves, elab ka kahes Saaremaa järves (Karujärves, Oesaare lahes). Seniseil andmeil puudub Hiiumaal ja väiksematel saartel. Samuti levinud meie riimvetes (arvukamalt Väinameres) kuni 9 m sügavuses.

Eluviis
Vähearvukas, kruusasel-kivisel põhjal elav väike kala. 
Öise eluviisiga, päeval peidus kivide, tühjade karbipoolmete ja roigaste all ning taimede vahel. 
Üksildane, hoiab ja kaitseb oma territooriumi. 
Hapnikunõudlik, elab enamasti jahedas vees, ent kohtades, kus vesi on hapnikust üleküllastunud (kärestikel, koskede, jugade ja veskitammide all) võib leppida veesoojusega kuni 21-23 ºC.

Sigimine 
Eestis saab suguküpseks arvatavasti kaheaastaselt (L 5,5-8 cm). 
Kudemine lühike (reeglina kuni nädal), toimub aprilli teisel või mai esimesel poolel 5-9 ºC juures. 
Isane teeb kivi serva alla pesalohu, emane koeb sinna üsna suured (läbimõõduga 1,6-1,9 mm) oranzhid marjaterad, mis kleepuvad üksteise ja kivi külge. Ühte pessa koeb tavaliselt mitu emast, need valivad pesa esmajoones peremehe suuruse järgi. Suurel isasel võib pesas olla kuni kuus marjaportsjonit. Absoluutne viljakus praeguseil andmeil kuni 600 marjatera, suhteline viljakus 30-60 marjatera.
Isane jääb marjaga täidetud pesa juurde valvesse, ventileerib seda oma suurte rinnauimede abil ja peletab eemale marjaröövleid. Puhates asetab ta pea marjakämbule, viies siiski suurema osa keharaskusest üle oma tugevatele rinnauimedele. Valveaeg kestab tavaliselt 3-4 nädalat, 6-8 mm pikkuste (L) vastsete koorumiseni.

Toitumine 
Vastse- ja varases maimueas põhitoiduks tavapäraselt zooplankton, mis peagi asendub väiksemate põhjaloomadega. Noorte menüüs suurem osatähtsus surusääsklaste vastsetel, vanemad söövad rohkem puruvanasid ja ühepäevikuliste vastseid, ei ütle ära ka väikestest kaladest. Toitub innukalt aasta ringi (ka talvel), eelistades selleks hommikust ja õhtust hämarikuaega.
Võldas ajab vee häguseks, laskub põhja ja alla langev hägu katab ta kinni. Niimoodi muutub võldas peaaegu märkamatuks. Kui saak lähedusse tuleb, teeb võldas kiire sööstu ja püüab selle kinni. Niimoodi peab ta jahti ainult päeval, hommikul ja õhtul ujub ta saaki otsides ringi.
Võldas ise on forelli ja lutsu lemmiksaak.

Kasv ja vanus 
Kasvab väga aeglaselt: aastased Eestis arvatavasti 4-5 cm pikkused (L) ja 0,7-1,5 g raskused, kolmeaastased 9-10 cm ja 9-15 g. Erinevalt meie kalade valdavast enamikust jäävad emased võldased isastest kasvutempo poolest maha.
Piirpikkus arvatakse olevat 18 cm (L), suurim vanus kuni 10 a.
Eestist Ahja jõest 1987 aastal püütud suurim võldas oli 13 sentimeetrit pikk ja kaalus 42,2 grammi.

Kasutamine
Võldase liha on maitsev, kuid vähese hulga tõttu ei oma kalamajanduslikku tähtsust.

Allikad:
E.Pihu, A.Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
Cottus gobio FishBase's (juuli, 2014)
Groppe Wikipedias (saksa)
R. Kreisberg. Võldas. Ajakiri Kalastaja nr 33
Juuli, 2014

Vaata lisaks:

Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
Võldased (Cottus)
Võldaslased (Cottidae)
Kalale.ee KIK