Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
58. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
59. Atlandiraid (Atlantoraja)
60. atraktant (atrahent)
61. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
62. Baikal
63. Balzer
64. Barramundi
65. Bass
66. Bellingshausen
67. Beluuga (Huso huso)
68. Bentaal
69. Bentos
70. Bete
71. Bete Krokodil
72. Biofilter
73. Bioturbatsioon
74. Birdeye
75. Birjussa
76. bissa
77. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
78. Botvinja
79. Brahmaputra
80. Briis
81. Buran (mootorsaan)
82. Canvey saare elukas
83. Castingu MM
84. Chessie (veekrüptiid USAs)
85. Cooki saared
86. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
87. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
88. Creme
89. D.A.M.
90. Daing
91. Dirhami laht
92. Donburi
93. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
94. Ebabootsiad (Parabotia)
95. Ebisu (jaapani kalajumal)
96. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
97. Eesti jõgede loend
98. Eesti järved
99. Eesti järvede loend
100. Eesti Kalur
101. Eesti lahed (tähestikuline loend)
102. Eesti Merekool
103. EFTTA
104. Elango, Julius
105. Emajõe Lodjaselts
106. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
107. Emakala (Zoarces viviparus)
108. End, Albert Arvo
109. Endla järvestik
110. Erikson, Juhan (kalatööstur)
111. Erinarkid (Heteronarce)
112. Erm Vaike
113. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
114. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
115. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
116. Fenkol (apteegitill)
117. Flambeau
118. Fotofoor
119. Friteerimine
120. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
121. Garum ja liquamen
122. Gupi (Poecilia reticulata)
123. Haamerhai (Eusphyra blochii)
124. Haid kulinaarias
125. Hailiha nimekujud
126. Hakk-kala
127. Hallhaid (Carcharhinus)
128. Hammassärg (Rutilus frisii)
129. Harilaid
130. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
131. Harilik meriangerjas (Conger conger)
132. Harilik merilohe (Trachinus draco)
133. Harilik mullauss (maauss)
134. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
135. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
136. Harilik taimen (Hucho taimen)
137. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
138. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
139. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
140. Harju alamvesikond
141. Hauapüük
142. Haug püügikalana
143. Haug toidukalana
144. Haugasraid (Aetobatus)
145. Heeringalised (Clupeiformes)
146. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
147. Heeringlased (Clupeidae)
148. Heik (Hake) kalanimedes
149. Heintz Karl
150. Heleraid (Leucoraja)
151. Hensen, Victor
152. Hi-Lo
153. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
154. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
155. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
156. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
157. Hobulaiuskraadid
158. Hollandi kaste
159. Homaarlased (Nephropidae)
160. Hulkharjasussid (Polychaeta)
161. Hõbekoger (Carassius gibelio)
162. Hõimkond
163. Hämarhaid (Scymnodalatias)
164. Hülgepüük
165. Iilastuli
166. Imiussid (Trematoda)
167. Indo-Vaikne ookeaniala
168. Invincible (Nilsu)
169. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
170. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
171. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
172. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
173. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
174. Jahumardika vastne (jahuuss)
175. Johannes Vares
176. Jussi järved
177. Juust õngesöödana
178. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
179. Jõehallhaid (Glyphis)
180. Jõemõisa-Kaiu järvestik
181. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
182. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
183. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
184. Jämesabaraid (Urolophus)
185. Järveelustik ehk limnobios
186. Järvekoletised
187. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
188. Jäseraid (Cruriraja)
189. Jääpüük
190. Jäärauad
191. Kaanid (Hirudinea)
192. Kaarmise järv (Karmise järv)
193. Kaaviari ajaloost
194. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
195. Kahvamine
196. kalade loend H-K
197. kalade loend L-O
198. kalade loend P-T
199. kalade loend U-Ü
200. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
201. Kalakaste
202. Kalakasvatus
203. Kalakasvatus Eestis
204. Kalamüüdid ja müütilised kalad
205. Kalandus
206. Kalanduskoda
207. Kalaparv
208. Kalurite loitse ja ütlusi
209. Kaluuga (Huso dauricus)
210. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
211. Karelestad (Hippoglossoides)
212. Kartul
213. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
214. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
215. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
216. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
217. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
218. Katsuobushi
219. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
220. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
221. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
222. Kidata konks
223. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
224. Kiinide vastsed
225. Kiisk (pärimus)
226. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
227. Kilu nimelugu
228. Kinnine haspelrull
229. Kinnise rulli ehitus
230. Kirptirgu sidumise sõlm 1
231. kiviahvenlased (Serranidae)
232. Koerhaid (Scyliorhinus)
233. Koerhailased (Scyliorhinidae)
234. Koger (Carassius carassius)
235. Kogred (Carassius)
236. Koibraid (Sinobatis)
237. konks (õngekonks)
238. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
239. Koonhaid (Rhizoprionodon)
240. Koorküla järvestik
241. Kopskalad (Dipnoi)
242. Kosmoidsoomus
243. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
244. Kuivatamine/vinnutamine
245. Kuldkala (Carassius auratus)
246. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
247. Kura säär
248. Kuremaa järv (Kurema järv)
249. Kussie (jaapani järvekoletis)
250. Kuusamon Uistin Oy
251. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
252. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
253. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
254. Kärbsed õngesöödana
255. Kärbsenukk (kärbsekookon)
256. Kärbsetõugud meditsiinis
257. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
258. Kärphaid (Mustelus)
259. Kärsshingud (Acantopsis)
260. Käsiõng
261. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
262. Lahtise rulli ehitus
263. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
264. Lahtise rulli vänt
265. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
266. Lakerda (türgipärane soolakala)
267. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
268. Landilugu: dr Heintz
269. Landilugu: Kuusamo puukala
270. Landilugu: Nilsu
271. Lasa järv [Koorküla järvestik]
272. Lasnhaid (Scoliodon)
273. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
274. Leevi jõgi
275. Leivast õngesöödad
276. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
277. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
278. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
279. Lestad (Platichthys)
280. Libekala
281. Liblikate röövikud
282. Liblikraid (Gymnura)
283. Liftahvenad (Helicolenus)
284. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
285. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
286. Linajärv (Jussi Linajärv)
287. Linask (Tinca tinca)
288. Linné, Karl
289. Linnuroni (Ligula intestinalis)
290. Lintsabalased (Trichiuridae)
291. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
292. Logardraid 3 (Pseudobatos)
293. Logardrailased (Rhinobatidae)
294. Lonthülged (Mirounga)
295. Loobu jõgi
296. Lophius budegassa (must merikurat)
297. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
298. Luts (Lota lota)
299. Lõunaraid (Zearaja)
300. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
301. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
302. Läänesaarte alamvesikond
303. maailma jõed (loend)
304. Maggot
305. Majak (kolhoos)
306. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
307. Man
308. Mannasöödad
309. Maskraid (Neotrygon)
310. meduus
311. Merehaigus
312. Merekoletised
313. Meremeeste uskumused
314. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
315. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
316. Merikeellased (Soleidae)
317. Merikogerlased (Sparidae)
318. Merikoha (Sander marinus)
319. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
320. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
321. Meriluts (Brosme brosme)
322. Merineitsi
323. Meripuugid (Scorpaena)
324. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
325. Merisutt (Petromyzon marinus)
326. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
327. Merluusid (Merluccius)
328. Metsprussakas
329. Miiu
330. Moiva (Mallotus villosus)
331. Mokkparrakad (Labeobarbus)
332. Morilased (Moridae)
333. muda
334. Mudaelustik ehk pelon
335. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
336. Mussie (järvekoletis Kanadas)
337. Mussoon
338. Must marliin (Istiompax indica)
339. Mustatäpitõbi
340. Musthaid (Apristurus)
341. Mustjõe alamvesikond
342. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
343. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
344. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
345. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
346. Mõrrapüük
347. Mõõkkala (Xiphias gladius)
348. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
349. Määr, Aleksander
350. Mölder, August
351. Müütilised veeolendid
352. Naaskelraid (Pastinachus)
353. Nahknark (Crassinarke dormitor)
354. Naissaar
355. Narva veehoidla
356. Nasv
357. Navaaga (Eleginus nawaga)
358. Nelikant-kaldauss
359. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
360. Niituimlutslased (Physidae)
361. Nirkhailased (Hemigaleidae)
362. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
363. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
364. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
365. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
366. Nugishaid (Triakis)
367. Nuutraid (Himantura)
368. Näkk (eesti)
369. Oad, Jaan
370. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
371. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
372. Ogahaid (Squalus)
373. Ogasilmad (Pangio)
374. Ojamaa (Gotland)
375. Okasturilased (Notacanthidae)
376. Okishaid (Centroscyllium)
377. ondatra (piisamrott, biisamrott)
378. Osmussaar
379. Pakssabaraid (Trygonoptera)
380. paneerimine
381. Paunküla veehoidla
382. Peen kõduuss
383. Peipsi alamvesikond
384. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
385. Pettai, Elmar Voldemar
386. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
387. Pigo (Rutilus pigus)
388. Pihklased (Myxini)
389. Pihtla kalakasvandus
390. Piikraid (Urobatis)
391. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
392. Piimjas soouss
393. Piiskopikala (bishop fish)
394. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
395. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
396. Pimenarkid (Typhlonarke)
397. Poi
398. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
399. Polaarhaid (Somniosus)
400. Poola uss
401. Prespa forell (Salmo peristericus)
402. Prussakas ja tarakan
403. Psammon
404. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
405. Punane vihmauss (pool-ööuss)
406. Purikalalased (Istiophoridae)
407. Purjus krevetid
408. Puukala (Kuusamo puukala)
409. Põhjavee-elustik
410. Põishüljes (Cystophora cristata)
411. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
412. Põlula Kalakasvatuskeskus
413. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
414. Pärimus: Kaussjärv
415. Pärimus: Lutsu järv
416. Pärimus: Otepää Pühajärv
417. Pärimus: Raudjärve kullapütt
418. Pärimus: Uhtjärv
419. Pärimus: Verijärv
420. Pärnu alamvesikond
421. Pärnu Kalakombinaat
422. Pärnu kalanduskool
423. Rabakonn
424. Raid (Raja)
425. Rakfisk ehk norra hapukala
426. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
427. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
428. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
429. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
430. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
431. Reobiont
432. Riffhai (Triaenodon obesus)
433. Rihmsabaraid (Taeniura)
434. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
435. Riikoja Heinrich
436. Ristkok, Jüri
437. Robalod (Centropomus)
438. Roheline mullauss
439. Rohukonn
440. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
441. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
442. Rombkalad (Bothus)
443. Rombkalalased (Bothidae)
444. Roosa mullauss
445. Russalka
446. Rõbak Baltiki
447. Rõuge järvestik
448. Räimeõng
449. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
450. Saadjärv (Saadrejärv)
451. Saaghailised (Pristiophoriformes)
452. Saagsabahaid (Galeus)
453. Sagrits, Richard
454. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
455. Sammet, Jaak
456. Sannakji
457. Sardiin (Sardina pilchardus)
458. Sardiinid
459. Sardinellid (Sardinella)
460. Saunja laht
461. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
462. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
463. Sidrunhaid (Negaprion)
464. Siiad (Coregonus)
465. Siig - huvipüük Eestis
466. Siig spordikalana Skandinaavias
467. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
468. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
469. Sinakas soouss
470. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
471. siugkonnalised (apoodid)
472. Soomuskuked (Lepidotrigla)
473. Soomuslest (Limanda limanda)
474. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
475. Sovetskaja Rodina (laev)
476. Spinningisti kaksteist käsku
477. Staratel
478. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
479. Stroganina
480. Sump (kumm, pandur, märss)
481. Sumplaev
482. Susski, Vladimir
483. Suue
484. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
485. Suur mullauss
486. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
487. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
488. Suurallikas
489. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
490. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
491. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
492. Sõnnikuuss
493. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
494. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
495. Südvester
496. Sünkraid (Amblyraja)
497. Süvahaid (Centroscymnus)
498. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
499. Süvaraid (Bathyraja)
500. Šelfihaid (Halaelurus)
501. Zoobentos
502. Taaliku sadam
503. Tabadusekepp
504. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
505. Tainas angerjapüügiks
506. Tallinna Kalakombinaat
507. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
508. Tallinna Merekolledž
509. Tamm, Friedrich
510. Tamula järv (Tamla järv)
511. Tatrakakud
512. Temera (Temera hardwickii)
513. Tempura
514. Tiit Hunt. Eesti kalad
515. Tintlased (Osmeridae)
516. Tobiased (Ammodytes)
517. Tooder
518. Traaler
519. Traalnoot
520. Traalpüük
521. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
522. Triivpüük
523. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
524. Trullinglased (Nemacheilidae)
525. Trullingud (Barbatula)
526. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
527. Tuletorn
528. Tume vihmauss
529. Tumehaid (Etmopterus)
530. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
531. Tursad (Gadus)
532. Tursamaks
533. Tursamaksa konserveerimine
534. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
535. Tuul
536. tuulekala (pärimus)
537. Tuur
538. Tuurlased (Acipenseridae)
539. Tõugjärv (Küünjärv)
540. Tõugussaare raba laugas
541. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
542. Tääkraid (Urotrygon)
543. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
544. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
545. Ukraina (baaslaev)
546. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
547. Unadon
548. Und
549. Undiin
550. Urbukse järv (Urbuse järv)
551. Ussikonks (säärekidadega konks)
552. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
553. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
554. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
555. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
556. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
557. Valgeninahai (Nasolamia velox)
558. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
559. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
560. Vasarhaid (Sphyrna)
561. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
562. Vastne
563. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
564. vesikond
565. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
566. Vihmauslased (Lumbricidae)
567. Vihmauss (liigid)
568. Viidikas (Alburnus alburnus)
569. Viitina kuurits
570. Vimb (Vimba vimba)
571. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
572. Vinkelhaid (Oxynotus)
573. Vinnutatud räimed
574. Viru alamvesikond
575. Viuraid (Aetomylaeus)
576. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
577. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
578. Võldas (Cottus gobio)
579. Võrtsjärve alamvesikond
580. Väheharjasussid
581. Vähilaadsed
582. väike meriahven (Sebastes viviparus)
583. Väike ogahai (Squalus blainville)
584. Väike saagrai (Pristis clavata)
585. väike tobias (nigli, väiketobias)
586. Väikeraid (Rajella)
587. Väikesuulest (Microstomus kitt)
588. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
589. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
590. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
591. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
592. Õlikook
593. Õngekonksu ajaloost
594. Õngitsemine+
595. Õnne lõhe
596. Äntu järved
597. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
598. Ülemiste järv
599. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
600. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Võldas (Cottus gobio)

Võldas, ka harilik võldas, euroopa võldas (Cottus gobio) on kalaliik meripuugiliste (Scorpaeniformes) seltsi võldaslaste (Cottidae) sugukonna perekonnast võldased (Cottus)

[Inglise bullhead; saksa GroppeDickkopf, Koppe, Mühlkoppe jm; prantsuse chabot commun; itaalia scazzone; leedu paprastasis kūjagalvis; läti platgalve; taani fresvandsulk, flodulk; rootsi stensimpa; soome kivisimppu; vene подкаменщик, широколобка]

Eestis ka kivitrull, kivirull, merihärja poeg, merihärg, härjapea, rontipea, tölluspea, härjapäts, lodi, lodjakala, lutsupoeg, kont, kondakala, järvekurat jm.




Kirjeldus 
Jässakas, tagakeha veidi külgedelt lamenenud. Pea lai, lame, suu suur, tihedate peente hammastega. Silmad kõrgel pealael. Eeskaanel kõver oga. 
Soomuseid pole, kehapinnal leidub tahapoole suunatud ogakesi. 
Kaks seljauime, neist esimene lühike, ogakiirtega, teine pikem, pehmete kiirtega. Rinnauimed suured, ümardunud, ulatuvad pärakuni, kõhuuimed rinna all. 
Selg ja küljed pruunikad kuni hallikad, tumedate korrapäratute laikudega, kõht kollakas kuni valge. Värvus võib mõne minutiga muutuda tumedamaks või heledamaks. Uimed üsna heledad, tumedate täpiridadega.

Loendatavad tunnused. Esimeses seljauimes 6-8 ogakiirt, teises seljauimes 11-18 pehmet kiirt, rinnauimes 11-15 pehmet kiirt, kõhuuimes 1 ogakiir ja 3-5 pehmet kiirt, pärakuuimes 10-15 pehmet kiirt.

Levik
Harilik võldas levib lünklikult Põhja-Hispaaniast ja Kesk-Itaaliast Põhja-Rootsini ja Põhja-Soomeni, ida poole Uuralini. Põhja-Euroopas, Musta ja Kaspia merede valglates arvatakse elavat alamliik vene võldas (C. g. koshewnikowi). Praegu on võldase liigisisene süstemaatika ja leviku iseärasused veel ebaselged.

Eestis on teada mandriosa 77 jões ja ojas ning 14 järves, elab ka kahes Saaremaa järves (Karujärves, Oesaare lahes). Seniseil andmeil puudub Hiiumaal ja väiksematel saartel. Samuti levinud meie riimvetes (arvukamalt Väinameres) kuni 9 m sügavuses.

Eluviis
Vähearvukas, kruusasel-kivisel põhjal elav väike kala. 
Öise eluviisiga, päeval peidus kivide, tühjade karbipoolmete ja roigaste all ning taimede vahel. 
Üksildane, hoiab ja kaitseb oma territooriumi. 
Hapnikunõudlik, elab enamasti jahedas vees, ent kohtades, kus vesi on hapnikust üleküllastunud (kärestikel, koskede, jugade ja veskitammide all) võib leppida veesoojusega kuni 21-23 ºC.

Sigimine 
Eestis saab suguküpseks arvatavasti kaheaastaselt (L 5,5-8 cm). 
Kudemine lühike (reeglina kuni nädal), toimub aprilli teisel või mai esimesel poolel 5-9 ºC juures. 
Isane teeb kivi serva alla pesalohu, emane koeb sinna üsna suured (läbimõõduga 1,6-1,9 mm) oranzhid marjaterad, mis kleepuvad üksteise ja kivi külge. Ühte pessa koeb tavaliselt mitu emast, need valivad pesa esmajoones peremehe suuruse järgi. Suurel isasel võib pesas olla kuni kuus marjaportsjonit. Absoluutne viljakus praeguseil andmeil kuni 600 marjatera, suhteline viljakus 30-60 marjatera.
Isane jääb marjaga täidetud pesa juurde valvesse, ventileerib seda oma suurte rinnauimede abil ja peletab eemale marjaröövleid. Puhates asetab ta pea marjakämbule, viies siiski suurema osa keharaskusest üle oma tugevatele rinnauimedele. Valveaeg kestab tavaliselt 3-4 nädalat, 6-8 mm pikkuste (L) vastsete koorumiseni.

Toitumine 
Vastse- ja varases maimueas põhitoiduks tavapäraselt zooplankton, mis peagi asendub väiksemate põhjaloomadega. Noorte menüüs suurem osatähtsus surusääsklaste vastsetel, vanemad söövad rohkem puruvanasid ja ühepäevikuliste vastseid, ei ütle ära ka väikestest kaladest. Toitub innukalt aasta ringi (ka talvel), eelistades selleks hommikust ja õhtust hämarikuaega.
Võldas ajab vee häguseks, laskub põhja ja alla langev hägu katab ta kinni. Niimoodi muutub võldas peaaegu märkamatuks. Kui saak lähedusse tuleb, teeb võldas kiire sööstu ja püüab selle kinni. Niimoodi peab ta jahti ainult päeval, hommikul ja õhtul ujub ta saaki otsides ringi.
Võldas ise on forelli ja lutsu lemmiksaak.

Kasv ja vanus 
Kasvab väga aeglaselt: aastased Eestis arvatavasti 4-5 cm pikkused (L) ja 0,7-1,5 g raskused, kolmeaastased 9-10 cm ja 9-15 g. Erinevalt meie kalade valdavast enamikust jäävad emased võldased isastest kasvutempo poolest maha.
Piirpikkus arvatakse olevat 18 cm (L), suurim vanus kuni 10 a.
Eestist Ahja jõest 1987 aastal püütud suurim võldas oli 13 sentimeetrit pikk ja kaalus 42,2 grammi.

Kasutamine
Võldase liha on maitsev, kuid vähese hulga tõttu ei oma kalamajanduslikku tähtsust.

Allikad:
E.Pihu, A.Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
Cottus gobio FishBase's (juuli, 2014)
Groppe Wikipedias (saksa)
R. Kreisberg. Võldas. Ajakiri Kalastaja nr 33
Juuli, 2014

Vaata lisaks:

Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
Võldased (Cottus)
Võldaslased (Cottidae)
Kalale.ee KIK