Meritint ja peipsi tint pärimuses

Kui meritindi spetsiifilist lhna on kalanduse käsiraamatus delikaatselt värske kurgi lhnaks nimetatud, siis rahvasuust pärit hinnang selle pisikese pool-läbipaistva kehaga kala kohta on karmim. Tinti nimetatakse haisukott, hobuseliha poiss, hobukala, valge hobuse jalg, tallipoiss, nonnipoiss (Mäger 1971: 25; 1973: 15). Iseloomuliku lhna päritolu seletab ka rahvajutt. Tindikala saamislooks on rahvasuu kohandanud naljandi aeglase loomuga rannamehest, kes enne paneb piibu plema ja seejärel asub läbi jää vajunud hobust (vi oma naist) päästma.

Kuidas tindikalad sündin.

Kihnlane sitn valge märaga üle mere Pärnuse. Meri oln pagusi [pragusid] täis ja valge kukkn vette. Kihnu Einn mtlen, et aega küll oo, pann ohjaotsa jala alla, et valge phja ei vao, ja isi hakkan piibu peale tuld raiuma. Kui piip plemas, ple va mära enam krvagi liigutan. Einn kiskun kelgu kaldale ja jätn valge merepaose, kellest siis pisikesed valge lihaga kalad sigin. Tollepärast olle ka tindidel hoboseliha hais juures. H II 47, 581 (4) < Audru khk - K. Tarkpea (1893).

Rahvajutus esineva kohamäärangu motivatsiooni seisukohalt pakuvad huvi kalateadlaste andmed peipsi tindi esinemisest Vrtsjärves. Nimelt leidus 19. sajandi keskel Vrtsjärves rohkesti tinti, kuid 20. sajandi keskmeks oli see liik sealt täiesti kadunud (Mikelsaar 1984: 141). Rahvapärimus kinnitab kalade kadumist ja annab tüüpilise seletuse. Phjuseks on tüli, sedapuhku venelastega, teatavasti on kuivatatud tindikala vene-igeusuliste oluline paastutoit.

Tindikala kadumine Vrtsjärvest.

Ennemuiste oli Vrtsjärves väga palju kalu, aga kurjad inimesed ajasivad naad kik ära. Kui ükskord meie rahvas venelastega Puidu all kalu püüdsid, said naad väga palju tindikalu, nii et nende paadid ääreni täis olivad. Aga jagamise juures tuli tüli. Venelane viskas vihaga leivapätsi vette, kalad kik järele, läksivad ja läksivadki ära ja nüüd ei ole enam ühtki tinti Vrtsjärves leida. E 40716/7 (3) < Tartu - I. Kangur (1900).

Uskumuste kirjapanekuid tindist leidub arhiiviteadete seas vähe. Rahvapärimus tavatseb inimesele kige olulisemate toiduseandjate (mets, vesi, pld, kari) osas saake prognoosida nnda, et seda tehakse krvutavalt. Kui tindisaak oli hea, arvati, et viljasaak tuleb kehv (tuleb nälja-aasta). Teateid on Tartu-, Vru- ja Pärnumaalt, niisiis on meldud nii peipsi tinti kui meritinti.
Külmtppe (malaariasse) haigestumist on seosesse viidud tindikala söömisega: Tbi arvatakse tindikala söömisest tulevat. Sest ta algavat ikka rannaäärsetest küladest, kus kalamehed end peaaegu ainult kaladega toidavad (Karuse).

Allikas:
Mall Hiiemäe.Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis

Vaata lisaks:

Peipsi tint (Osmerus eperlanus morpha spirinchus)
Meritint (Osmerus eperlanus)
Kalale.ee KIK